ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS (neljas koda)
9. juuni 2004
Kohtuasi T-96/03
Manel Camós Grau
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlus, mis puudutas Euroopa ja Ladina-Ameerika vaheliste suhete instituudi juhtimist ja rahastamist – Ühe juurdleja ülemuse võimalik huvide konflikt – Juurdleja uurimisrühmast tagasikutsumise otsus – Tühistamishagi – Ettevalmistavad dokumendid – Vastuvõetamatus
Täielik tekst prantsuse keeles II - 0000
Sisu: Hagi, mille esemeks on esiteks nõue tühistada Euroopa Pettustevastase Ameti 17. mai 2002. aasta otsus, millega kutsuti huvide konflikti vältimiseks tagasi üks Euroopa ja Ladina-Ameerika vaheliste suhete instituudi juurdluse läbiviijatest, kuid ei tühistatud juurdleja poolt sooritatud toiminguid, ning samuti kaudne otsus jätta rahuldamata hageja 29. juuli 2002. aasta vaie selle otsuse peale; ning teiseks kahjunõue hüvitamaks nimetatud otsustega väidetavalt tekitatud mittevaralist ja ametialast kahju.
Resolutsioon: Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta kohtukulud poolte endi kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Hagi – Huve kahjustav akt – Ettevalmistav toiming – Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlus – Otsus, millega ei tühistatud võimaliku huvide konflikti tõttu uurimisrühmast tagasikutsutud juurdleja poolt sooritatud toiminguid – Vastuvõetamatus
(Personalieeskirjade artiklid 90 ja 91; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1073/1999 artikkel 14; komisjoni otsuse 1999/396 artikkel 4)
2. Ametnikud – Hagi – Huve kahjustav akt – Vaide rahuldamata jättev otsus – Täies ulatuses rahuldamata jätmine – Kinnitav akt – Vastuvõetamatus
(Personalieeskirjade artikli 91 lõige 1)
3. Ametnikud – Hagi – Tühistamishagiga seotud kahju hüvitamise nõue – Tühistamishagi vastuvõetamatus, mille tagajärjeks on kahju hüvitamise nõude vastuvõetamatus
(Personalieeskirjade artiklid 90 ja 91)
1. Otsuse 1999/396 pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduste huve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega seotud sisejuurdluse tingimuste kohta artikli 4 sätetes on kindlaks määratud tingimused, mille esinemisel võib ühildada asjaomase ametniku õiguse kaitsele seda liiki juurdluste kohustusliku salastatusega. Seega kujutab selle nõude eiramine endast olulist menetlusnõude rikkumist uurimismenetluses. Osutatud sätetest ei tulene siiski, et ettevalmistavad või vahepealsed toimingud, mis on selle hageja suhtes sisejuurdluse algatamise ja läbiviimise aluseks, võivad olla iseseisva hagi esemeks, mis ei lange kokku asjaomase isiku poolt asutuse lõpliku otsuse peale esitatuga. Sellise hagi esitamise korral lõpliku otsuse peale on asjaomasel isikul võimalik toetuda mistahes olulisele menetlusnõude rikkumisele, mis tema arvates uurimismenetluses esineb.
Täpsemalt öeldes, huvide võimaliku konflikti tõttu juurdleja uurimisrühmast tagasikutsumise otsus, millega aga ei tühistata juurdleja poolt juba sooritatud toiminguid, kujutab endast vaid vahepealset toimingut, mis ei saa olla iseseisva hagi esemeks. Kõnealune otsus ei ole uurimismenetlusest lahutatav akt, mille suhtes saaks toimuda eraldi menetlus. Siinjuures ei tähenda viide ametnike vaiete ja kaebustega seonduvate personalieeskirjade sätetele, mis on toodud määruse nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta artiklis 14, et toimub juurdlusest eraldiseisev menetlus, vaid selle eesmärk on rakendada neid asjaomase isiku huve kahjustavate ameti poolt võetud meetmete vaidlustamiseks, kuna määruses viidatakse selgesõnaliselt kaebuste esitamise korda puudutavatele konkreetsetele personalieeskirjade sätetele.
(vt punktid 32, 33 ja 35–37)
Viited: 8. aprill 2003, kohtuasi C-471/02 P (R): Gómez-Reino v. komisjon (EKL 2003, lk I-3207, punktid 63, 64 ja 65).
2. Igasugune kaebuse täies ulatuses rahuldamata jätmine, olgu see siis otsene või kaudne, kinnitab vaid toimingut või tegevusetust, mille peale kaebaja on kaebuse esitanud, ning ei ole iseseisev vaidlustatav akt.
(vt punkt 40)
Viited: 16. juuni 1988, kohtuasi 371/87: Progoulis v. komisjon (EKL 1988, lk 3081, punkt 17 ja osundatud kohtupraktika).
3. Ametnike hagide kahju hüvitamise nõuded on vastuvõetamatud osas, milles need on vahetult seotud vastuvõetamatuks tunnistatud tühistamisnõuetega.
(vt punkt 44)
Viited: 24. märts 1993, kohtuasi T‑72/92: Benzler v. komisjon (EKL 1993, lk II-347, punkt 21 ja osundatud kohtupraktika).
Top