Kohtuasi T-252/03
Fédération nationale de l’industrie et des commerces en gros des viandes (FNICGV)
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Konkurents – Otsus, mis sedastab EÜ artikli 81 rikkumise – Veise- ja vasikalihaturg – Tühistamishagi – Täielik pädevus – Hagi esitamise tähtaeg – Hagi esitamine hilinemisega – Vastuvõetamatus
Esimese Astme Kohtu määrus (viies koda), 9. november 2004
Määruse kokkuvõte
Euroopa Kohus – Esimese Astme Kohus – Täielik pädevus – Täieliku pädevuse teostamine tühistamishagi puhul – Täieliku pädevuse hagi kui sõltumatu õiguskaitsevahendi puudumine
(EÜ artikkel 229, EÜ artikkel 230 viies lõik, EÜ artikkel 231; nõukogu määrus nr 17, artikkel 17)
„Täieliku pädevuse hagi” ei ole asutamislepingu järgi sõltumatu õiguskaitsevahend. EÜ artikkel 229 sätestab vaid, et määrused, mis võetakse vastu asutamislepingu sätete alusel, võivad anda Euroopa Kohtule täieliku pädevuse selliste määrustega ette nähtud karistuste ümbervaatamiseks.
Mitmed EÜ artikli 229 alusel vastu võetud määrused annavad ühenduse kohtule karistuse täieliku ümbervaatamise pädevuse. Määruse nr 17 artikkel 17 näeb täpsemalt ette, et „Ühenduse kohtul on [EÜ] artikli [229] tähenduses täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega komisjon on määranud trahvid või karistusmaksed […]”. Esimese Astme Kohtul on õigus EÜ artiklis 229 ja määruse nr 17 artiklis 17 talle antud täieliku pädevuse alusel hinnata trahvisumma kohasust. Toetudes oma täielikule pädevusele, ei ole ühenduse kohtu pädevus piiratud vaid EÜ artiklis 231 sätestatud õigusega tühistada vaidlustatud otsus, vaid tal on õigus muuta sellise otsusega määratud karistust.
Ühenduse kohus võib sellist täielikku pädevust teostada siiski vaid ühenduse õigusaktide, ja veel täpsemalt tühistamishagide, läbivaatamise käigus. Tegelikult EÜ artikliga 229 üksnes laiendatakse pädevust, mis ühenduse kohtul on EÜ artikli 230 alusel esitatud hagide läbivaatamisel. Järelikult hagi, milles ühenduse kohtul on palutud teostada täielikku pädevust ja ümber vaadata otsus, millega on määratud karistus, sisaldab või hõlmab tingimata ka taotlust selle otsuse täielikuks või osaliseks tühistamiseks. Seetõttu tuleb sellise hagi esitamisel järgida EÜ artikli 230 viiendas lõigus sätestatud tähtaegu.
(vt punktid 22–25)
ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS (viies koda)
9. november 2004(*)
Konkurents – Otsus, mis sedastab EÜ artikli 81 rikkumise – Veise- ja vasikalihaturg – Tühistamishagi – Täielik pädevus – Hagi esitamise tähtaeg – Hagi esitamine hilinemisega – Vastuvõetamatus
Kohtuasjas T-252/03,
Fédération nationale de l’industrie et des commerces en gros des viandes (FNICGV), asukoht Pariis (Prantsusmaa), esindajad: advokaat P. Abegg ja advokaat E. Prigent, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
hageja,
keda toetab
Prantsuse Vabariik, esindajad: R. Abraham, G. de Bergues ja F. Million, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: P. Oliver ja F. Lelièvre, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
kostja,
mille esemeks on esimese võimalusena nõue tühistada hagejale komisjoni 2. aprilli 2003. aasta otsuse 2003/600/EÜ artikliga 3 määratud trahv, mis puudutab EÜ asutamislepingu artikli 81 kohaldamise menetlust (asi COMP/C.38.279/F3 – Prantsuse veiseliha) (ELT L 209, lk 12) ja teise võimalusena nõue vähendada nimetatud trahvi määra,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda),
koosseisus: koja esimees P. Lindh, kohtunikud R. García-Valdecasas ja J. D. Cooke,
kohtusekretär: H. Jung,
on teinud järgmise
määruse
Õiguslik raamistik
1 Vastavalt EÜ artikli 225 lõikele 1 ja EÜ artiklile 230 kontrollib Esimese Astme Kohus muu hulgas komisjoni vastu võetud otsuste seaduslikkust ja on seetõttu pädev lahendama muu hulgas füüsilise või juriidilise isiku esitatud hagisid, mis on esitatud neile adresseeritud otsuste peale ja mille aluseks on pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, EÜ asutamislepingu või selle rakendusnormi rikkumine või võimu kuritarvitamine.
2 EÜ artikli 230 viienda lõigu kohaselt tuleb tühistamishagi esitada kahe kuu jooksul otsuse hagejale teatavakstegemisest. Vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 102 lõikele 2 pikendatakse institutsiooni õigusakti peale hagi esitamise tähtaega seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra.
3 EÜ artikli 229 kohaselt „[…] [EÜ] asutamislepingu sätete alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt vastu võetud määrused ning nõukogu määrused võivad Euroopa Kohtule anda täieliku pädevuse selliste määrustega ette nähtud karistuste määramisel”.
4 Vastavalt 6. veebruari 1962. aasta nõukogu määruse nr 17, esimene määrus asutamislepingu artiklite [81] ja [82] rakendamise kohta, artiklile 17 „Ühenduse kohtul on [EÜ] artikli [229] tähenduses täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega komisjon on määranud trahvid või karistusmaksed; ühenduse kohus võib määratud trahvi või karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada”.
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
5 2. aprilli 2003. aasta otsuses 2003/600/EÜ EÜ artikli 81 kohaldamise menetluse kohta (asi COMP/C.38.279/F3 – Prantsuse veiseliha) (ELT L 209, lk 12, edaspidi „vaidlustatud otsus”) on komisjon leidnud, et hageja, Prantsuse veisekarja lihunikke esindav ühendus, on sõlmides teiste Prantsusmaal veiselihasektoris tegutsevate ühendustega lepinguid, mille eesmärk oli takistada veiseliha importi Prantsusmaale ja fikseerida teatud veiseliha kategooriatele miinimumhind (vaidlustatud otsuse artikkel 1), rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1. Hagejale määrati 720 000 euro suurune trahv (vaidlustatud otsuse artikkel 3).
Menetlus ja poolte nõuded
6 7. juulil 2003 esitas hageja Esimese Astme Kohtu kantseleisse käesoleva hagi.
7 Samal päeval esitas hageja Esimese Astme Kohtu kantseleisse eraldi dokumendiga taotluse ajutiste meetmete kohaldamiseks, taotledes esiteks vaidlustatud otsuse täitmise peatamist ja teiseks kohustuse esitada pangagarantii, mis oleks määratud trahvi sisse nõudmata jätmise eelduseks, täitmise peatamist.
8 17. juulil 2003 esitas komisjon põhikohtuasjas vastuvõetamatuse vastuväite ja taotluse ajutiste meetmete kohaldamiseks.
9 18. juulil 2003 esitas hageja vastuvõetamatuse vastuväite kohta märkused.
10 7. oktoobril 2003 esitas Prantsuse Vabariik taotluse astuda menetlusse hageja nõuete toetuseks. 20. novembri 2003. aasta määrusega rahuldas Esimese Astme Kohtu viienda koja esimees Prantsuse Vabariigi menetlusse astumise taotluse. 23. detsembril 2003 esitas Prantsuse Vabariik enda kui menetlusse astuja seisukohad.
11 Esimese Astme Kohtu esimehe 21. jaanuari 2004. aasta määrusega jäeti ajutiste meetmete taotlus rahuldamata.
12 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta vastuvõetamatuse vastuväide rahuldamata;
– esimese võimalusena tühistada vaidlustatud otsusega määratud trahv;
– teise võimalusena vähendada nimetatud trahvi määra suures ulatuses;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
13 Prantsuse Vabariik, kes astus menetlusse hageja toetuseks, palub kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
14 Komisjon palub jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Vastuvõetavus
Poolte argumendid
15 Komisjon väidab, et hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, kuna on esitatud pärast hagi esitamise kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja lõppemist, mis on ette nähtud EÜ artikli 230 viienda lõigu ja kodukorra artikli 102 lõike 2 koosmõjus.
16 Hageja märgib, et vaidlustatud otsuse peale esitatud hagi on EÜ artiklile 229 toetuv „täieliku pädevuse hagi”. Hageja väidab, et ta ei ole oma hagis vaidlustanud ei rikkumist ega süüdimõistmist. Ta on vaidlustanud ainult trahvi suuruse, mis on tema arvates ebakohane ja ülemäärane. Hageja leiab, et „täieliku pädevuse hagide” suhtes ei kuulu mingid tähtajad kohaldamisele.
Esimese Astme Kohtu hinnang
17 Kodukorra artikli 114 kohaselt võib Esimese Astme Kohus, kui pool seda taotleb, otsustada vastuvõetamatuse küsimuse asja sisuliselt arutamata vastavalt selle sätte lõigetele 3 ja 4. Käesolevas asjas leiab Esimese Astme Kohus, et ta on saanud kohtutoimikust piisavalt informatsiooni ja saab asja lahendada ilma suulist menetlust avamata ja asja sisuliselt arutamata.
18 Hageja väidab sisuliselt seda, et tema hagi põhineb EÜ artiklil 229. Seetõttu ei puuduta EÜ artikli 230 viiendas lõigus ette nähtud kahekuuline tähtaeg kõnealust hagi, kuna see tähtaeg on kohaldatav vaid EÜ artikli 230 alusel esitatud tühistamishagide suhtes.
19 Selle argumentatsiooniga ei saa nõustuda.
20 EÜ artikli 220 kohaselt tagavad Euroopa Kohus ja Esimese Astme Kohus, kumbki oma pädevuse piires, et asutamislepingut tõlgendades ja kohaldades järgitaks seadust.
21 EÜ artikli 225 lõige 1, Nice’i lepingu järgses versioonis, loetleb hagid, mille lahendamiseks Esimese Astme Kohus on pädev. Selles sättes ei ole viidet EÜ artiklile 229, samas kui see selgesõnaliselt mainib EÜ artiklit 230 (tühistamishagid), EÜ artiklit 232 (tegevusetusehagid), EÜ artiklit 235 (kahju hüvitamise hagid), EÜ artiklit 236 (avaliku teenistuse asjade hagid) ja EÜ artiklit 238 (hagid, mis on esitatud ühenduse poolt või nimel sõlmitud lepingutes sisalduvate vahekohtuklauslite alusel). EÜ artiklile 229 tuginev hagi ei kuulu seega Esimese Astme Kohtu pädevuses olevate hagide hulka.
22 Vastupidiselt hageja väitele ei ole „täieliku pädevuse hagi” asutamislepingu järgi sõltumatu õiguskaitsevahend. EÜ artikkel 229 sätestab vaid, et määrused, mis võetakse vastu asutamislepingu sätete alusel, võivad anda Euroopa Kohtule täieliku pädevuse selliste määrustega ette nähtud karistuste ümbervaatamiseks.
23 Mitmed EÜ artikli 229 alusel vastu võetud määrused annavad ühenduse kohtule täieliku pädevuse karistuste osas. Määruse nr 17 artikkel 17 näeb täpsemalt ette, et „Ühenduse kohtul on [EÜ] artikli [229] tähenduses täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega komisjon on määranud trahvid või karistusmaksed […].”
24 Esimese Astme Kohtul on õigus EÜ artiklis 229 ja määruse nr 17 artiklis 17 talle antud täieliku pädevuse alusel hinnata trahvisumma kohasust (Euroopa Kohtu 16. novembri 2000. aasta otsused kohtuasjas C-248/98 P: KNP BT v. komisjon, EKL 2000, lk I-9641, punkt 40; kohtuasjas C-279/98 P: Cascades v. komisjon, EKL 2000, lk I-9693, punkt 42 ja kohtuasjas C-280/98 P: Weig v. komisjon, EKL 2000, lk I-9757, punkt 41). Toetudes oma täielikule pädevusele, ei ole ühenduse kohtu pädevus piiratud vaid EÜ artiklis 231 sätestatud õigusega tühistada vaidlustatud otsus, vaid tal on õigus muuta sellise otsusega määratud karistust.
25 Ühenduse kohus võib sellist täielikku pädevust teostada siiski vaid ühenduse õigusaktide, ja veel täpsemalt tühistamishagide, läbivaatamise käigus. Tegelikult EÜ artikliga 229 üksnes laiendatakse pädevust, mis ühenduse kohtul on EÜ artikli 230 alusel esitatud hagide läbivaatamisel. Järelikult hagi, milles ühenduse kohtul on palutud teostada täielikku pädevust ja ümber vaadata otsus, millega on määratud karistus, sisaldab või hõlmab tingimata ka taotlust selle otsuse täielikuks või osaliseks tühistamiseks. Seetõttu tuleb sellise hagi esitamisel järgida EÜ artikli 230 viiendas lõigus sätestatud tähtaegu.
26 Järelikult on kõnealune hagi esitatud pärast EÜ artikli 230 viiendas lõigus sätestatud tähtaja, mida on suurte vahemaade puhul pikendatud kodukorra artikli 102 lõikega 2, lõppemist, ja tuleb jätta hagi hilinenult esitamise tõttu läbi vaatamata. Kuna vaidlustatud otsus tehti hagejale teatavaks 10. aprillil 2003, siis hagi esitamisel Esimese Astme Kohtu kantseleisse 7. juulil 2003 oli kahe kuu ja kümne päeva pikkune tähtaeg lõppenud.
27 Seega tuleb hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Kohtukulud
28 Kodukorra artikli 87 lõike 2 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon ei ole põhikohtuasjas kantud kohtukulude hüvitamist nõudnud, siis kannavad hageja ja komisjon kumbki oma kohtukulud ise.
29 Esimese Astme Kohtu esimehe 21. jaanuari 2004. aasta määruse kohaselt jäeti ajutiste meetmete kohaldamisega seotud kohtukulude kandmise üle otsustamine edaspidiseks. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, siis kannab ta oma kohtukulud ise ja temalt tuleb välja mõista komisjoni taotluses nõutud ajutiste meetmete kohaldamisega seonduvad komisjoni kohtukulud.
30 Kodukorra artikli 87 lõike 4 kohaselt kannab Prantsuse Vabariik kui menetlusse astuja oma kohtukulud ise.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda)
teeb määruse, millega otsustab:
1. Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
2. Jätta hageja ja komisjoni kohtukulud põhikohtuasjas nende endi kanda.
3. Jätta hageja kanda ajutiste meetmete kohaldamisega seonduvad hageja enda ja komisjoni kohtukulud.
4. Jätta Prantsuse Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.
Luxembourgis, 9. novembril 2004
Kohtusekretär
Koja esimees
H. Jung
P. Lindh
* Kohtumenetluse keel: prantsuse.
Top