ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kohtunik ainuisikuliselt)
16. detsember 2004
Kohtuasi T-11/02
Spyridon de Athanassios Pappas
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Ametnikud – Teenistusest vabastamine – Igakuine hüvitis vastavalt personalieeskirjade artiklile 50 – Hüvitise arvutamisel arvesse võetav teenistus – Varasemad ametikohad enne ühenduste teenistusse asumist – Pensioniõiguste ülekandmine
Täielik tekst prantsuse keeles II - 0000
Ese: Hagi, mille esemeks on nõue tühistada komisjoni otsus, millega määrati kindlaks hagejale Euroopa ühenduste personalieeskirjade artikli 50 alusel teenistuse huvides teenistusest lahkumise järgselt makstava igakuise hüvitise maksmise kestus.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud poolte endi kanda.
Kokkuvõte
1. Ühenduse õigus ─ Tõlgendamine ─ Terminite tavakeele tähenduse ja konteksti arvesse võtmine ─ Ühetaolise tõlgendamise vajalikkus ─ Erinevate keeleversioonide arvesse võtmine
2. Ametnikud ─ Teenistuse huvides teenistusest vabastamine ─ Personalieeskirjade artiklis 50 ette nähtud hüvitise arvutamine ─ Üksnes institutsioonide teenistuses töötatud aastate arvesse võtmine
(Personalieeskirjad, artikkel 50; IV lisa ainus artikkel)
1. Ühenduse õiguses määratlemata terminite tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel tuleb võtta arvesse nende terminite kasutamise üldist konteksti ja lähtuda nende tavakeele tähendusest.
Ühenduse õiguse ühetaolise tõlgendamise vajadus välistab selle, et kahtluse korral käsitletakse sätte teksti isoleeritult, ning nõuab selle asemel, et seda tuleb tõlgendada ja kohaldada teiste ametlike keeleversioonide valguses.
(vt punktid 32 ja 34)
Viited: 12. juuli 1979, kohtuasi 9/79: Koschniske (EKL 1979, lk 2717, punkt 6); 27. jaanuar 1988, kohtuasi 349/85: Taani v. komisjon (EKL 1988, lk 169, punkt 9); 27. jaanuar 2000, kohtuasi C‑164/98 P: DIR Intenational Film jt v. komisjon (EKL 2000, lk 447, punkt 26); 29. september 1999, kohtuasi T‑68/97: Neumann ja Neumann-Schölles v. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑193 ja II‑1005, punktid 79 ja 80); 26. september 2000, kohtuasi T‑80/97: Starway v. nõukogu (EKL 2000, lk II‑3099, punkt 81).
2. Personalieeskirjade artikli 50 kohaselt saavad kõik palgaastme A 1 ja A 2 ametnikud, kes on ametisse nimetava asutuse vastava otsusega vabastatud teenistuse huvides teenistusest, hüvitist, mida arvutatakse vastavalt personalieeskirjade IV lisale. Personalieeskirjade IV lisa ainsa artikli lõige 3 näeb ette, et aeg, mil ametnik saab personalieeskirjade artiklis 50 ette nähtud hüvitist, määratakse nii, et korrutatakse tema teenistusaja pikkus tema eale vastava suhtarvuga.
Lähtudes nii personalieeskirjade IV lisa ainsa artikli terminite „teenistusaja pikkus” grammatilisest tõlgendamisest kui personalieeskirjade artiklis 50 sätestatud hüvitise eesmärgist, samuti seosest institutsioonide teenistuses töötatud aja ja nimetatud hüvitise vahel, tuleb personalieeskirjade artikli 50 alusel makstava hüvitise arvutamisel võtta arvesse ainult institutsioonide teenistuses töötatud aastaid.
Selle hüvitise eesmärk on hüvitada ametisse nimetava asutuse pädevusse antud otsus ametnik teenistusest vabastada ning tagada ühenduste teenistuses töötanud ametniku tagasipöördumine tööturule, andes talle teatud aja jooksul igakuist hüvitist eesmärgiga säilitada tema finantshuvid. Kuna see soodustus on tihedalt seotud institutsioonide teenistuses ühenduste ametnikuna töötamisega, peab nimetatud toetus olema proportsionaalne nimetatud ametniku karjääriga ühendustes.
Lisaks, kuna sätteid, mis annavad õiguse saada rahalisi toetusi, tuleb tõlgendada kitsalt, ei ole kahtlust, võttes arvesse, et personalieeskirjades ei ole seoses artikli 50 kohaldamisega enne ühenduste teenistusse asumist töötatud teenistusajale viidatud, ning nimetatud artiklis ette nähtud skeemi iseseisvust, et seadusandja tahe oli arvestada teenistuse huvides teenistusest vabastamise korral makstava hüvitise summa arvutamisel ainult ühenduste institutsioonide teenistuses töötatud aastaid.
(vt punktid 30, 38, 40, 53 ja 54)
Viited: 18. september 2003, kohtuasi T‑221/02: Lebedef jt v. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑211 ja II‑1037, punkt 38), ja osundatud kohtupraktika.
Top