ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (esimene koda)
2. detsember 2008
Kohtuasi T‑471/04
Georgios Karatzoglou
versus
Euroopa Ülesehitusamet (EAR)
Avalik teenistus – Ajutine teenistuja – Kohtuasja saatmine Esimese Astme Kohtule uueks arutamiseks pärast lahendi tühistamist – Lepingu lõpetamine – Põhjendamiskohustus – Võimu kuritarvitamine – Hea halduse põhimõte
Ese: Hagi, mille ese on nõue tühistada EAR‑i 26. veebruari 2004. aasta otsus, millega lõpetati hageja teenistusleping.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Georgios Karatzoglou ja Euroopa Ülesehitusamet kannavad ise oma kohtukulud nii Euroopa Kohtus kui Esimese Astme Kohtus.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Ajutised teenistujad – Erinevad teenistustingimused – Ajutise teenistuja tähtajatu lepingu lõpetamine – Põhjendamiskohustus – Puudumine
(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 11 ja artikli 47 punkti 2 alapunkt a)
2. Ametnikud – Hagi – Väited – Võimu kuritarvitamine – Mõiste
3. Ametnikud – Ajutised teenistujad – Ajutise teenistuja tähtajatu lepingu lõpetamine – Teise riiki siirdumise ettepanek – Keeldumine
1. Pädeval haldusorganil on ajutise teenistuja tähtajatu lepingu ühepoolsel lõpetamisel, mis on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti 2 alapunktis a sõnaselgelt sätestatud, ulatuslik kaalutlusõigus, mida teenistuja teenistusse võtmisel tunnustab. Selle õigustuseks on tööleping, mistõttu põhjendamise vajadus puudub. Ajutine teenistuja, kes võetakse teenistusse lepingu alusel, mida võidakse ühepoolselt ja ilma põhjuseta kohaldatava õiguse kohaselt üles öelda, erineb selles osas ametnikust oluliselt. Talle ei ole tagatud töökoha stabiilsus, nagu see on ette nähtud ametnikule, kuna tema tööülesanded on määratluse järgi mõeldud täitmiseks vaid ajaliselt piiratud perioodi jooksul. Ajutise teenistuja olukord erineb seega personalieeskirjadega hõlmatud ametniku omast, mistõttu ei ole personalieeskirjade artikli 25 teine lõik ametniku kahjuks tehtud otsuse põhjendamise kohustuse kohta, mis on muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 11 üldiselt ette nähtud, analoogia põhjal kohaldatav.
(vt punktid 35 ja 36)
Viited: Euroopa Kohus, 18. oktoober 1977, kohtuasi 25/68: Schertzer vs. parlament (EKL 1977, lk 1729, punktid 39 ja 40); Euroopa Kohus, 19. juuni 1992, kohtuasi C‑18/91 P: V vs. parlament (EKL 1992, lk I‑3997, punkt 39); Esimese Astme Kohus, 28. jaanuar 1992, kohtuasi T‑45/90: Speybrouck vs. parlament (EKL 1992, lk II‑33, punkt 93); Esimese Astme Kohus, 17. märts 1994, kohtuasi T‑51/91: Hoyer vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑103 ja II‑341, punkt 27); Esimese Astme Kohus, 15. veebruar 2005, kohtuasi T‑256/01: Pyres vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑23 ja II‑99, punkt 43); Esimese Astme Kohus, 6. juuni 2006, kohtuasi T‑10/02: Girardot vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑129 ja II‑A‑2‑609, punkt 72).
2. Võimu kuritarvitamise mõiste viitab haldusorgani poolt võimu kasutamisele muul eesmärgil kui sellel, milleks see talle anti. Otsus võib olla tehtud võimu kuritarvitades üksnes siis, kui objektiivsete, asjakohaste ja üheselt mõistetavate asjaolude alusel ilmneb, et otsusega püüti saavutada väidetust erinevaid eesmärke. Ei piisa üksnes sellest, kui viidata oma väidete toetuseks teatud asjaoludele, vaid peab esitama ka piisavalt täpsed, objektiivsed ja ühtelangevad tõendid, mis nende väidete tõepärasust või vähemalt tõenäosust toetaksid; selliste tõendite puudumisel ei saa asjassepuutuva institutsiooni väidete sisulist õigsust vaidlustada.
(vt punktid 49 ja 50)
Viited: Esimese Astme Kohus, 5. juuli 2000, kohtuasi T‑111/99: Samper vs. parlament (EKL AT 2000, lk I‑A‑135 ja II‑611, punkt 64); Esimese Astme Kohus, 19. september 2001, kohtuasi T‑152/00: E vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑179 ja II‑813, punkt 69); Esimese Astme Kohus, 13. detsember 2005, liidetud kohtuasjad T‑155/03, T‑157/03 ja T‑331/03: Cwik vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑411 ja II‑1865, punktid 179 ja 180).
3. Vastavalt hea halduse põhimõttele on administratsioon kohustatud teenistuja olukorra üle otsustamisel võtma arvesse kõik asjaolud, mis võivad tema otsuse tegemisel määravad olla, ning võtma seeläbi arvesse mitte ainult teenistuse huve, vaid ka asjaomase teenistuja huve. Administratsioon, kes on teinud ajutise teenistuja lepingu lõpetamise asemel viimasele ettepaneku teise riiki siirdumiseks, võtab siirdumisest keeldunud teenistuja lepingu lõpetamisel arvesse mitte ainult teenistuse huve, vaid ka asjaomase teenistuja huve.
(vt punktid 56–58)
Viited: Esimese Astme Kohus, 16. märts 2004, kohtuasi T‑11/03: Afari vs. EKP (EKL AT 2004, lk I‑A‑65 ja II‑267, punkt 42); Avaliku Teenistuse Kohus, 13. detsember 2007, kohtuasi F‑28/06: Sequeira Wandschneider vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 150).
Top