Esimese Astme Kohtu otsus (kolmas koda)
28. oktoober 2004
Kohtuasi T-76/03
Herbert Meister
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet
(kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Ametnikud – Osakonnajuhataja üleviimine – Teenistushuvid – Ametikohtade võrdväärsus – Õigus sõnavabadusele – Hoolitsemiskohustus – Põhjendamine – Õigus olla ära kuulatud – Lepinguväline vastutus
Täielik tekst prantsuse keeles II - 0000
Ese: Hagi, mille esemeks on ühelt poolt nõue tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti 22. aprilli 2002. aasta otsus PERS-AFFECT-02-30, millega hageja nimetati teenistushuvides õigusasjade asepresidendi juures õigusnõunikuks ning teisalt kahju hüvitamise nõue.
Otsus: Mõista ametiasutuse süül tekkinud kahju hüvitisena Siseturu Ühtlustamise Ametilt (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) hageja kasuks välja 5000 eurot. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja üks viiendik hageja kohtukuludest. Jätta neli viiendikku hageja kohtukuludest tema enda kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnikud ─ Hagi ─ Ese ─ Ettekirjutus haldusorganile ─ Vastuvõetamatus
(EÜ artikkel 233; personalieeskirjade artikkel 91)
2. Ametnikud ─ Talituste töö korraldus ─ Personali ametisse nimetamine ─ Haldusorgani kaalutlusõigus ─ Piirid ─ Teenistushuvid ─ Ametikohtade võrdväärsuse põhimõtte järgimine ─ Kohtulik kontroll ─ Piirid
(Personalieeskirjade artikli 7 lõige 1)
3. Ametnikud ─ Ametisse nimetamine ─ Talituste töö ümberkorraldamine ─ Ametikohtade võrdväärsuse põhimõtte järgimine
(Personalieeskirjade artikli 7 lõige 1)
4. Ametnikud ─ Teenistushuvides võetud asutusesisese töö korraldamise abinõu, mis ei riku personalieeskirjadega ametnikule antud õigusi ega palgaastme ja ametikoha vastavuse põhimõtet ─ Haldusorgani kohustus kuulata ametnik eelnevalt ära ja põhjendada oma otsust ─ Puudumine (Personalieeskirjade artikkel 25)
5. Ametnikud ─ Õigused ja kohustused ─ Sõnavabadus ─ Teostamine ─ Piirid ─ Institutsioonide õiguspäraste huvide kaitse ─ Kohtulik kontroll
(Personalieeskirjade artikli 7 lõige 1)
6. Ametnikud ─ Haldusorgani hoolitsemiskohustus ─ Ulatus ─ Piirid
7. Ametnikud ─ Haldusorgani lepinguväline vastutus ─ Ametiasutuse süül kahju tekitamine ─ Ühenduse haldusorgani teatis kogu oma personalile ametniku õiguspärasest üleviimisest, millel puudub distsiplinaarne iseloom ─ Teatis, mis võis jätta mulje distsiplinaarmeetme võtmisest ─ Teisele ametikohale üleviidud ametniku maine kahjustamine ─ Mittevaraline kahju
1. Personalieeskirjade artikli 91 alusel esitatud hagi raames ei saa Esimese Astme Kohus teha põhimõttelisi otsuseid või ettekirjutusi ühenduse institutsioonidele. Kui akt tühistatakse, on asjaomane institutsioon kohustatud EÜ artikli 233 alusel võtma kohtuotsuse täitmiseks vajalikke meetmeid.
(vt punkt 38)
Viited: 25. märts 2003, kohtuasi T-243/02: J v. komisjon (EKL AT 2003, lk I-A-99 ja II-523, punkt 4); 2. märts 2004, kohtuasi T-14/03: Di Marzio v. komisjon (EKL AT 2004, lk I-A-43 ja II-167, punkt 63).
2. Institutsioonidel on oma talituste töö korraldamise ja selleks teenistusse võetud personali ametisse nimetamise osas ulatuslik kaalutlusõigus tingimusel, et ametisse nimetamine toimub ühelt poolt teenistuse huvides ja et teisalt on see kooskõlas ametikohtade võrdväärsuse põhimõttega.
Arvestades institutsioonide kaalutlusõiguse ulatust teenistushuvide hindamisel, peab Esimese Astme Kohtu kontroll selle üle piirduma küsimusega, kas ametisse nimetav asutus jäi mõistlikkuse piiridesse ega kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt ebaõigesti.
Institutsioonil oli õigus talle talituste töö korraldamiseks antud ulatuslikku võimu teostades leida, et teenistushuvid õigustavad ametniku üleviimise, mille kohta tehtud otsus oli võetud kõnealuse institutsiooni haldusstruktuuride ümberkorraldamise käigus. Kui asjaomane ametnik on kõnealusele ümberkorraldusele vastu, olles põhjustanud selles küsimuses oma ülemustega lahendamatuid pingeid, siis seda enam õigustavad teenistushuvid selle ametniku üleviimist.
(vt punktid 61, 64, 75 ja 104)
Viited: 23. märts 1988, kohtuasi 19/87: Hecq v. komisjon (EKL 1988, lk 1681, punkt 6); 7. märts 1990, liidetud kohtuasjad C-116/88 ja C-149/88: Hecq v. komisjon (EKL 1990, lk I-599, punkt 11); 22. jaanuar 1998, kohtuasi T-98/96: Costacurta v. komisjon (EKL AT 1998, lk I-A-21 ja II-49, punkt 36); 12. detsember 2000, kohtuasi T-223/99: Dejaiffe v. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL AT 2000, lk I-A-277 ja II‑1267, punkt 53); 16. aprill 2002, kohtuasi T-51/01: Fronia v. komisjon (EKL AT 2002, lk I-A-43 ja II-187, punkt 55); 26. november 2002, kohtuasi T-103/01: Cwik v. komisjon (EKL AT 2002, lk I-A-229 ja II-1137, punkt 30).
3. Kui ametniku ametikohustusi on muudetud, peab palgaastme ja ametikoha vastavuse reegli kohaselt võrdlema mitte asjaomase ametniku uusi ja eelnevaid kohustusi, vaid tema uusi kohustusi ja palgaastet. Seetõttu ei takista miski määramast otsusega uusi tööülesandeid, mis hoolimata sellest, et nad erinevad eelnevalt täidetud ülesannetest, ning sellest, et asjaomane isik peab oma otsustusvaldkonna vähendamiseks, vastavad tema palgaastmele. Seega rikub ametniku otsustusvaldkonna tegelik kahandamine palgaastme ja ametikoha vastavuse reeglit vaid siis, kui need ülesanded vastavad kogumis oma iseloomult, olulisuselt ja ulatuselt selgelt madalamale palgaastmele ja ametikohale kui tema eelnev palgaaste ja ametikoht.
(vt punkt 113)
Viited: 10. juuli 1992, liidetud kohtuasjad T-59/91 ja T-79/91: Eppe v. komisjon (EKL 1992, lk II-2061, punktid 49 ja 51); 28. mai 1998, liidetud kohtuasjad T-78/96 ja T-170/96: W v. komisjon (EKL AT 1998, lk I-A-239 ja II-745, punkt 104 ja viidatud kohtupraktika); eespool viidatud kohtuasi Fronia v. komisjon (punkt 50).
4. Kui teenistushuvides võetud asutusesisese töö korraldamise abinõu ei riku personalieeskirjadega ametnikule antud õigusi või palgaastme ja ametikoha vastavuse põhimõtet, ei ole haldusasutus kohustatud ametnikku eelnevalt ära kuulama ega oma otsust põhjendama.
(vt punktid 132 ja 178)
Viited: 17. mai 1984, kohtuasi 338/82: Albertini jt v. komisjon (EKL 1984, lk 2123, punkt 46); eespool viidatud kohtuasi Hecq v. komisjon (punkt 14); eespool viidatud kohtuasi Cwik v. komisjon (punkt 62).
5. Ehkki Euroopa ühenduste ametnikul või teenistujal on täielik õigus väljendada oma kriitilist arvamust institutsiooni juhatuse kavandatud ümberkorralduste suhtes, teostades seeläbi oma õigust sõnavabadusele, mis on tagatud Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 10, ei ole see õigus piiramatu. Selles osas näeb nimetatud konventsiooni artikli 10 lõige 2 ette, et sõnavabaduse kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, nii et õiguse teostamisele võidakse seada teatud tingimused ja piirangud. Sõnavabadusele seatud eripiiranguid võib reeglina põhjendada ka õiguspärase eesmärgiga kaitsta avaliku huviga seotud ülesandeid, mille nõuetekohast täitmist peaksid kodanikud saama eeldada, täitvate institutsioonide õigusi.
Teostades kontrolli, peab ühenduse kohtunik veenduma kohtuasja kõigi asjaolude põhjal, et üksikisiku põhiõiguse sõnavabadusele ja institutsiooni õiguspärase huvi vahel jälgida, et tema ametnikud ja teenistujad täidaksid oma kohustusi ja neile pandud ülesandeid, säiliks õiglane tasakaal.
Mis puudutab tasakaalu ametnike sõnavabaduse ja institutsioonide õiguse vahel nimetada personalieeskirjade artikli 7 alusel töötajaid ametisse, korraldamaks talituste tööd nende vajadustest lähtuvalt, siis tuleb märkida, et teenistushuvid ja ametikohtade võrdväärsus on ilmselgelt sobivad nõuded tagamaks nende õigustevahelist tasakaalu. Need tingimused võimaldavad asjaomasel institutsioonil omada oma talituste töö korraldamiseks piisavat kaalutlusõigust, kuna neil on võimalus viia ametnikku üle teisele ametikohale, tagades, et üleviimine pole ühelt poolt seotud teenistushuvidega mitteseotud kaalutlustega ega riku teisalt personalieeskirjadega kehtestatud ametniku õigusi. Järelikult seni, kuni üleviimise otsus vastab teenistushuvidele ja ametikohtade võrdväärsuse põhimõttele, ei riku see asjaomase isiku õigust sõnavabadusele.
(vt punktid 157–162)
Viited: 6. märts 2001, kohtuasi C-274/99 P: Connolly v. komisjon (EKL 2001, lk I-1611, punktid 43–48).
6. Ametiasutuse hoolitsemiskohustus peegeldab vastastikuste õiguste ja kohustuste tasakaalu, mille personalieeskirjad on kehtestanud ametiasutuse ja avalike teenistujate vahelistes suhetes. Ehkki selle põhimõtte kohaselt peab pädev ametiasutus võtma teenistushuvide hindamisel arvesse kõiki tema otsust mõjutada võivaid asjaolusid – eelkõige asjaomase ametniku isiklikke huve –, ei tohi see viia selleni, et ametisse nimetaval asutusel keelatakse ametniku üleviimine teisele ametikohale, kui ametnik ei ole sellega nõus.
(vt punkt 192)
Viited: eespool viidatud kohtuasi Costacurta v. komisjon (punkt 78); eespool viidatud kohtuasi Cwik v. komisjon (punkt 52).
7. Ehkki ametniku üleviimise kohta võetud üksikakt, mille sisu kohta saadeti ühenduse haldusorgani kõigile töötajatele elektronposti teel teatis, ei ole õigusvastane ega iseenesest käsiteldav distsiplinaarkaristusena, kuivõrd see on kooskõlas teenistushuvide ja ametikohtade võrdväärsuse põhimõttega, võib sellegipoolest olla tegu ametiasutuse süül kahju tekitamisega, mille hüvitamist võib kahju kannataja nõuda, kui akti autor on väljendit „vabastatud ametist” kasutades jätnud akti ilmselge distsiplinaarkaristusliku tähenduse osas eksliku mulje, et kõnealune otsus ongi distsiplinaarkaristus, kuna kogu või vähemalt osale personalist anti selgelt mõista, et nimetatud väljendiga määrati akti adressaadile karistuseks üleviimine teisele ametikohale. Seeläbi tekitati asjaomasele ametnikule, kelle ametialased oskused olid hinnatud nii ülemuste kui ka tema kolleegide seas, mittevaralist kahju, sest ta oli sunnitud pidevalt vastama oma kolleegide järelepärimistele tema suhtes võetud abinõu kohta.
(vt punktid 202–210)
Viited: 6. märts 2001, kohtuasi T-100/00: Campoli v. komisjon (EKL AT 2001, lk I-A-71 ja II-347, punkt 76); 12. detsember 2002, liidetud kohtuasjad T-338/00 ja T-376/00: Morello v. komisjon (EKL AT 2002, lk I-A-301 ja II-1457, punkt 150).
Top