ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kolmas koda)
30. september 2004
Kohtuasi T-16/03
Albano Ferrer de Moncada
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Ametnikud – Hindamisaruanne – Menetlusnormide rikkumine – Põhjendamine – Aruande tühistamine – Kahju hüvitamine
Täielik tekst prantsuse keeles II - 0000
Sisu: Hagi, mille esemeks on esiteks taotlus tühistada hageja hindamisaruanne perioodi 1995/1997 kohta, ja teiseks kahju hüvitamise nõue.
Resolutsioon: Tühistada hageja hindamisaruanne perioodi 1995/1997 kohta. Mõista komisjonilt hageja kasuks välja summa 1000 eurot. Mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Koostamine – Hindaja ja hinnatava vahelise dialoogi kohustuse eiramine – Menetlusnormide rikkumine
(Personalieeskirjad, artikkel 43)
2. Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Koostamine – Apellatsioonihindaja vahetumine põhjusel, et varasem pädev apellatsioonihindaja on institutsioonist lahkunud – Dialoog apellatsioonihindaja ja hinnatava vahel – Uuele apellatsioonihindajale kehtivad kohustused
(Personalieeskirjad, artikkel 43)
3. Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Koostamine – Hindaja ja hinnatava vaheline dialoog – Vahetu kontakti vajalikkus – Telefonivestluse või kirjavahetuse ebapiisavus
(Personalieeskirjad, artikkel 43)
4. Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Juhtum, mis vajab erilist põhjendamist
(Personalieeskirjad, artikkel 43)
5. Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise hagi – Vaidlustatud akti, millega ei tagata mittevaralise kahju piisav hüvitamine, tühistamine – Süstemaatiline keeldumine dialoogist hindamismenetluse raames
1. Personalieeskirjade artikli 43 üldistes rakendussätetes, mille on vastu võtnud komisjon, kehtestatud hindaja või apellatsioonihindaja ja hinnatava vahelise dialoogi nõue tuleneb ametniku kaitseõigustest teda puudutavas hindamismenetluses ning selle dialoogi täielik puudumine on seetõttu menetlusnormide rikkumine, mis toob kaasa hindamisaruande tühistamise.
(vt punktid 31, 32 ja 46)
2. Kui personalieeskirjade artikli 43 üldistes rakendussätetes, mille on vastu võtnud komisjon, ette nähtud apellatsioonimenetluse raames vastavaks hindamisperioodiks apellatsioonihindajaks määratud ametnik on vahepeal institutsioonist lahkunud, määratakse apellatsioonihindajaks hinnatava kõrgemalseisev ülemus alates hinnatava kohta hindamisaruande koostamisest ning tema kohustus on konsulteerida võimalikult palju endise hindajaga. Sellest tulenevalt on apellatsioonihindaja kohustatud hindamisaruande koostamisel rangelt järgima nimetatud üldsätetes ette nähtud dialoogi nõuet apellatsioonihindaja ja hinnatava vahel.
(vt punkt 37)
3. Telefonivestlust või veelgi vähem kirjavahetust ei saa pidada personalieeskirjade artikli 43 üldistes rakendussätetes, mille on vastu võtnud komisjon, sätestatud ärakuulamiseks. Selle dialoogi olemus ja eesmärk eeldavad vahetut kontakti hindaja ja hinnatava vahel. Ilma vahetu kontaktita ei täida hindamine täielikult oma ülesannet inimressursside juhtimise vahendina ja asjaomase isiku karjääriarengu edendamise vahendina. Lisaks sellele saab ainult selline kontakt soodustada hindaja ja hinnatava vahelist avatud ja süvitsiminevat dialoogi, mis aitab neil esiteks täpselt hinnata nendevaheliste võimalike erimeelsuste olemust, põhjuseid ja ulatust ning teiseks jõuda parima vastastikuse mõistmiseni.
(vt punktid 38, 39 ja 41)
4. Haldusasutusel on kohustus hindamisaruandeid piisavalt ja põhjalikult põhjendada. Teatud juhtudel tuleb seda kohustust järgida erilise hoolega.
Nii peab hindamisaruanne olema eriliselt põhjendatud, kui hindaja ei kavatse järgida pariteetse hindamiskomitee soovitusi, ning kui viimase arvamuses viidatakse erakorralistele asjaoludele, mis võivad kahtluse alla seada esialgse hinnangu kehtivuse või põhjendatuse, peab apellatsioonihindaja eriti arvestama neist asjaoludest tulenevaid võimalikke tagajärgi.
Samuti tuleb erilist tähelepanu pöörata hindamise põhjendamisele, kui antavad hinnangud on madalamad, kui varasemas hindamisaruandes. Asutuse poolt fikseeritud taandareng peab olema põhjendatud selliselt, et see võimaldab ametnikul mõista selle põhjuseid ning vajadusel Esimese Astme Kohtul teostada kohtulikku kontrolli selle üle.
Viimaks peab põhjendamisele pöörama erilist tähelepanu juhul, kui hindamisaruanne koostatakse viivitamisega ja hindaja ei ole hindamisperioodi ajal hinnatava ametniku kõrgemalseisev ülemus. Põhjendustest peab nähtuma, et ametiasutus on teinud kõik vajaliku selleks, et tagada täpsetel ja usaldusväärsetel andmetel põhinev hindamine. Samuti peab sellest ilmnema hindaja kohustus teostada oma ülesanne hoolsalt.
(vt punktid 49, 50, 53 ja 54)
Viited: 12. juuni 2002, kohtuasi T-187/01: Mellone v. komisjon (EKL AT 2002, lk I-A-81 ja II-389, punktid 27 ja 33); 5. november 2003, kohtuasi T-98/02: Lebedef-Caponi v. komisjon (EKL AT 2003, lk I-A-277 ja II-1343, punkt 61).
5. Ametnikule nõuetele mittevastava hindamisaruandega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ei piisa selle aruande tühistamisest, kui materiaalõigusest tulenevat õigust olla ära kuulatud rikkudes on süstemaatiliselt keeldutud talle andmast võimalust dialoogi pidamiseks ning seda vaatamata pariteetse hindamiskomitee arvamusele ning eriti tema nõudele seoses vajadusega ülemusepoolseks algatuseks lahendada töösuhete alast olukorda, milles on rikutud kellegi õigusi.
(vt punkt 68)
Top