ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (neljas koda)
11. juuli 2007 ( *1 )
„Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse sõnamärgi LURA-FLEX taotlus — Sõnalist osa „flex” sisaldavad varasemad siseriiklikud kujutismärgid — Vastulausete osakonnale varasemate kaubamärkide maine toetuseks esitatud tõendite tõlgete hilinenult esitamine — Apellatsioonikoja kohustus hinnata tõlgitud dokumentide arvessevõtmise vajadust”
Kohtuasjas T-192/04,
Flex Equipos de Descanso, SA, asukoht Madrid (Hispaania), esindajad: advokaat R. Ocquet, hiljem advokaat I. Valdelomar Serrano,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: S. Laitinen ja G. Schneider,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus
Leggett & Platt, Inc., asukoht Carthage, Missouri (Ameerika Ühendriigid), esindajad: solicitor G. Cronin ja solicitor S. Castley ning barrister G. Hollingworth,
mille esemeks on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 18. märtsi 2004. aasta otsuse (asi R 333/2003-1) peale, mis on tehtud vastulausemenetluses Flex Equipos de Descanso, SA ja Leggett & Platt, Inc. vahel,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees H. Legal, kohtunikud I. Wiszniewska-Białecka ja E. Moavero Milanesi,
kohtusekretär: ametnik K. Pocheć,
arvestades 28. mail 2004 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 29. oktoobril 2004 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti ja menetlusse astuja vastuseid,
lahendades kohtuasja ilma, et pooled oleksid 14. juuniks 2006 määratud kohtuistungile ilmunud,
arvestades 30. aprilli 2007. aasta otsust uuendada suuline menetlus,
arvestades Esimese Astme Kohtu määratud tähtaja jooksul saabunud poolte märkusi selle kohta, milliseid järeldusi nad seoses käesoleva kohtuasjaga teevad Euroopa Kohtu 13. märtsi 2007. aasta otsusest kohtuasjas C-29/05 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Kaul (EKL 2007, lk I-2213),
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse õiguslik raamistik
1
Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) artikli 8 lõiked 1, 2 ja 5 sätestavad:
„1. Varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui:
[…]
b)
kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga.
2. Lõike 1 kohaldamisel tähendab „varasem kaubamärk” järgmist:
a)
järgmisi kaubamärke, mille registreerimise taotluse kuupäev on varasem ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades võimaluse korral nende kaubamärkidega seotud prioriteete:
[…]
ii)
kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriikides […];
[…]
c)
kaubamärke, mis on ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval […] liikmesriigis üldtuntud selle sõna Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud tähenduses.
[…]
5. Lõike 2 tähenduses varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga ning seda tahetakse registreerida kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, kui […] varasema siseriikliku kaubamärgi olemasolul on see omandanud maine asjaomases liikmesriigis ning kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist.”
Vaidluse taust
2
Leggett & Platt, Inc. esitas 12. aprillil 2000 ühenduse sõnamärgi LURA-FLEX registreerimise taotluse kaupade jaoks, mis kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 6 ja 20 ning vastavad neis klassides alljärgnevale kirjeldusele:
—
klass 6: „Mööbli-, voodi-, voodivarustuse, polsterdatud mööbli, madratsi- ja istme- ning eespool nimetatud kaupade osade ja tarvikute vedrustus”;
—
klass 20: „Mööbel, polsterdatud mööbel ja istmed, mis kõik on vedrustatud; voodid; voodivarustus; madratsid; diivanid”.
3
Ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus esitati inglise keeles ja avaldati 5. veebruaril 2001. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires (Ühenduse Kaubamärgibülletään) nr 13/01.
4
Fábricas Lucía Antonio Betere, SA, Flabesa esitas 3. mail 2001 taotletava ühenduse kaubamärgi registreerimisele määruse nr 40/94 artikli 42 alusel vastulause.
5
Flabesa toetus oma vastulauses kahele varasemale siseriiklikule kujutismärgile, mis on Hispaanias registreeritud 21. septembril 1998 vastavalt numbrite 2147658 ja 2147672 all ning mis on kujutatud järgmiselt:
6
Kaubamärk nr 2147658 on registreeritud järgmiste kaupade jaoks: „lihtmetallid ja nende sulamid; metallehitusmaterjalid; teisaldatavad metallehitised; metallmaterjalid, v.a elektrilised; metallist lukksepa- ja peenrauakaubad; metalltorud, seifid; lihtmetallist kaubad, mis ei kuulu teistesse klassidesse, metallimaagid, metallvoodiraamid ja metallvoodirattad”, mis kuuluvad klassi 6.
7
Kaubamärk nr 2147672 tähistab järgmisi kaupu: „villast, villa- ja õlejääkidest, hobusejõhvist ning sarnastest materjalidest valmistatud voodid, madratsid ning padjad, mitmest erinevast materjalist valmistatud elastvedrumadratsid, kummist, vahtplastist ja kõigist polüuretaanvahtudest padjad ja madratsid; hällid, diivanid; õlemadratsid puust ja metallvedrukarkassil; narid, öölauad, hällid, matka- ja rannamööbel, igat liiki mööbel, sh metall- ja lahtikäiv mööbel, kirjutuslauad, metallvedru- ja kokkupandavad madratsid, õhkmadratsid (v.a meditsiinilised), voodivarustuse madratsid ja vedrumadratsid, voodiraamid (puust); voodivarustus (v.a voodikatted); voodiraamid (mittemetall), voodirattad (mittemetall); voodi vedrumadratsid, haiglavoodid; hüdrostaatilised voodid (v.a meditsiinilised), mööbel, peeglid, pildiraamid; teistesse klassidesse mittekuuluvad kaubad, mis on valmistatud puidust, korgist, pilliroost, vitstest, sarvest, luust, elevandiluust, vaalaluust, merikarbist, merevaigust, pärlmutrist, sepioliidist, nende aseainetest või plastist”, mis kuuluvad klassi 20.
8
Vastulause oli suunatud kõikide kaupade vastu, mille jaoks kaubamärgitaotlus oli esitatud, ja see tugines kõikidele varasemate siseriiklike kaubamärkidega tähistatud kaupadele.
9
Flabesa esitas vastavalt määruse nr 40/94 artikli 115 lõikele 5 oma vastulause inglise keeles, mis artikli 115 lõike 6 alusel muutus seega vastulause menetlemise keeleks.
10
Vastulausete osakond määras 29. augusti 2001. aasta kirjas Flabesale neljakuulise tähtaja, mis lõppes 29. detsembril 2001, vastulauset toetavate faktide, tõendite ja seisukohtade esitamiseks, rõhutades seejuures, et kõik dokumendid tuleb esitada vastulause menetlemise keeles või neile tuleb lisada tõlge. Selles osas märkis ühtlustamisamet, et tõlkimise nõue kehtib ka juba teistes keeltes esitatud dokumentide ja tunnistuste suhtes ning et menetluskeelde tõlkimata jäetud dokumente ei võeta arvesse.
11
Flabesa palus oma 20. detsembri 2001. aasta vastuses, et ühenduse kaubamärgitaotlus lükataks määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ning artikli 8 lõike 5 alusel tagasi.
12
Flabesa märkis, et kahe vastandatud kaubamärgiga tähistatavate kaupade identsuse ning kaubamärkide tugeva visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse tõttu on vähemalt seostamise tõenäosuse kujul olemas varasemate kaubamärkidega segiajamise tõenäosus, mida tugevdab varasemate kaubamärkide maine.
13
Flabesa arvates tuleb määruse nr 40/94 artikli 8 lõiget 5 seega kohaldada ka nende kaubamärgitaotluses viidatud kaupade suhtes, mis ei ole sarnased varasemate kaubamärkidega tähistatavate kaupadega.
14
Oma väidete toetuseks esitas Flabesa järgmised hispaaniakeelsed dokumendid ilma vastulause menetlemise keelde tõlkimata:
—
Hispaania kõrgeima kohtu 13. juuli 1999. aasta otsus, millega kinnitati sõna „goliatflex” registreerimise taotluse tagasilükkamine põhjusel, et segiajamine varasema üldtuntud sõnamärgiga FLEX on tõenäoline;
—
väljavõtted tema Interneti-leheküljelt;
—
teised otsused, milles tunnistatakse kaubamärkide FLEX mainet;
—
Barcelona, Madridi, Bilbao ja Valencia kaubanduskodade väljastatud tunnistused;
—
reklaamiagentuuri koostatud aruanne ja kinnitus;
—
vastulause esitaja esindaja vande all antud tunnistus tema kaubamärkide maine olemasolu kohta ning selliste kaubamärkide, ärinimede ja äriettevõtjate nimekiri, mille ärinimi sisaldab sõnu „flex” ja „multielastic”;
—
väljavõtted neljast reklaamist;
—
kinnitus reklaamikulude ja turustamise edendamise kulude kohta;
—
tootekataloog.
15
Leggett & Platt väitis 24. aprillil 2002 registreeritud kirjas, et neid dokumente ei saa arvesse võtta, kuna need ei ole tõlgitud vastulause menetlemise keelde.
16
Flabesa esitas 9. augusti 2002. aasta kirjas kõnealuste dokumentide tõlke sellesse keelde ning palus uuesti, et ühenduse kaubamärgitaotlus lükataks tagasi esimese võimalusena määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ning teise võimalusena artikli 8 lõike 5 alusel.
17
Flabesa märkis lisaks, et 31. detsembril 1999 ostis Flex Equipos de Descanso ta ära koos kõigi tema varade, õiguste ja kohustuste, kaasa arvatud ühtlustamisametis vastulause esitajana esitatud vastuväidetega, ning ühtlustamisametile on esitatud nende kahe ettevõtja ühiseks esindamiseks antud volikirjad.
18
Vastulausete osakond edastas 30. augusti 2002. aasta kirjaga Leggett & Plattile vastulause esitaja seisukohad, andes seejuures teada, et uusi argumente ei saa enam esitada.
19
Vastulausete osakond jättis 24. märtsi 2003. aasta otsusega nr 715/2003 asjaomaste kaupade vahelisest identsusest või sarnasusest hoolimata vastandatud tähiste erinevuste tõttu vastulause rahuldamata.
20
Vastulausete osakond märkis, et see järeldus oleks võinud olla teistsugune, kui vastulause esitaja oleks tähtaegselt veenvalt tuginenud tema varasemate kaubamärkide laialdase kasutamise käigus omandatud tugevale eristusvõimele, esitades asjakohaste tõendite vajalikud tõlked. Kuna vastulause esitaja nii ei toiminud, ei saanud tema vastuväiteid ja tõendeid arvesse võtta.
21
Vastulause esitaja vaidlustas nimetatud otsuse apellatsioonikojas 5. mail 2003, heites vastulausete osakonnale ette varasemate kaubamärkide maine kohta esitatud tõendite vastu võtmata jätmist olukorras, kus need tõendid koos tõlgetega esitati vastuseks Leggett & Platti väidetele, mille kohaselt asjaomastel varasematel kaubamärkidel kui sellistel puudub eristusvõime ning nende mainest ei tulene tugevat eristusvõimet.
22
See kaebus jäeti ühtlustamisameti esimese apellatsioonikoja 18. märtsi 2004. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) rahuldamata.
23
Apellatsioonikoda kiitis heaks vastulausete osakonna otsuse jätta vastulause esitaja varasemate kaubamärkide maine kohta esitatud tõendid arvesse võtmata, kuna need tõendid ei olnud komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189), eeskirja 17 lõiget 2 eirates esitatud vastulause menetlemise keeles ning kuna nende tõendite esitamata jätmine ei võimaldanud Leggett & Plattil vastust esitada.
24
Seejärel leidis apellatsioonikoda, et arvestades vastandatud tähiste erinevusi, tuvastas vastulausete osakond segiajamise tõenäosuse puudumise õigesti.
25
Kuivõrd konkureerivaid tähiseid ei tule käsitleda sarnastena, lükkas apellatsioonikoda vastulause esitaja määruse nr 40/94 artikli 8 lõikest 5 tulenevad argumendid tagasi põhjusel, et viimane ei olnud määratud tähtaja jooksul esitanud tõendeid varasemate kaubamärkide maine kohta ega näidanud, kuidas taotletava ühenduse kaubamärgi kasutamine võimaldaks Leggett & Plattil varasemate kaubamärkide eristusvõimet või mainet ära kasutada või neid kahjustada.
Menetlus ja poolte nõuded
26
Hageja esitas määruse nr 40/94 artikli 63 alusel käesoleva hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 28. mail 2004.
27
Pooled jätsid 14. juuniks 2006 määratud kohtuistungile ilmumata.
28
30. aprilli 2007. aasta määrusega uuendati suuline menetlus, et anda pooltele võimalus tulenevalt Euroopa Kohtu 13. märtsi 2007. aasta otsusest kohtuasjas C-29/05 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Kaul (EKL 2007, lk I-2213) märkusi esitada.
29
Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
—
tühistada ja muuta vaidlustatud otsus osas, milles sellega jäeti esitatud tõendid arvesse võtmata ning lükati tema vastulause tagasi;
—
saata asi ühtlustamisametile tagasi ja kohustada ühtlustamisametit kaubamärki LURA-FLEX kõikide taotletud kaupade osas registreerimata jätma;
—
mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
30
Ühtlustamisamet ja Leggett & Platt, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus, paluvad Esimese Astme Kohtul:
—
jätta hageja teine nõue vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;
—
jätta hagi rahuldamata;
—
mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Hageja teise nõude vastuvõetavus
31
Ühtlustamisamet ja Leggett & Platt väidavad, et hageja teine nõue ei ole vastuvõetav niivõrd, kuivõrd selles soovitakse, et Esimese Astme Kohus kohustaks ühtlustamisametit taotletavat ühenduse kaubamärki registreerimata jätma, kuna sellise ettekirjutuse tegemine ei ole Esimese Astme Kohtu pädevuses.
32
Esimese Astme Kohus tuletab meelde, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab ühtlustamisamet ühenduse kohtule ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuse peale esitatud hagi korral vastavalt EÜ artiklile 233 ja määruse nr 40/94 artikli 63 lõikele 6 võtma vajalikud meetmed ühenduse kohtu võimaliku tühistamisotsuse täitmiseks.
33
Seega ei ole Esimese Astme Kohtu pädevuses ühtlustamisametile ettekirjutusi teha. Tegelikult on ühtlustamisameti kohustus Esimese Astme Kohtu otsuse resolutiivosast ja põhjendustest järeldusi teha (31. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T-331/99: Mitsubishi HiTec Paper Bielefeld vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Giroform), EKL 2001, lk II-433, punkt 33).
34
Seetõttu tuleb hageja teine nõue osas, milles palutakse Esimese Astme Kohtul kohustada ühtlustamisametit taotletava ühenduse kaubamärgi kõigi taotluses viidatud kaupade osas registreerimata jätma, vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata jätta.
Põhiküsimus
35
Oma hagi toetuseks tugineb hageja kõigepealt kahe olulise menetlusnormi rikkumisele. Selles osas märgib ta eelkõige, et apellatsioonikoda eiras määruse nr 2868/95 eeskirja 18 lõiget 2 ja eeskirja 22 lõiget 4, ning täiendavalt, et rikuti tema õigust olla asjas ära kuulatud.
36
Hageja väidab lisaks, et apellatsioonikoda kohaldas määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ebatäpselt, kuna ta ei tuvastanud segiajamise tõenäosust ja jättis vääralt selle määruse artikli 8 lõike 5 kohaldamata.
Määruse nr 2868/95 eeskirja 18 lõike 2 ja eeskirja 22 lõike 4 rikkumine
— Poolte argumendid
37
Hageja väidab, et apellatsioonikoda eiras määruse nr 2868/95 eeskirja 18 lõiget 2 ja eeskirja 22 lõiget 4, kuna ta ei võtnud vastu varasemate kaubamärkide maine kohta esitatud tõendeid põhjusel, et need ei olnud vastulausete osakonna määratud tähtajaks vastulause menetlemise keelde tõlgitud.
38
Samal ajal kui eeskirja 18 artikkel 2 kohustab ühtlustamisametit tegema vastulause esitajale ettepaneku kõrvaldada kahe kuu jooksul teatavad puudused, mis ta on vastulauses täheldanud, võib ühtlustamisamet eeskirja 22 lõike 4 alusel nõuda, et vastulause esitaja esitaks varasemate kaubamärkide kasutamist tõendavate otseste ja kaudsete tõendite tõlke teise keelde ameti määratava tähtaja jooksul.
39
Selle asemel, et kasutada 29. augusti 2001. aasta kirjas pelgalt standardlõiku, oleks vastulausete osakond tõlke puudumise avastamisel pidanud hagejalt ametlikult paluma tõlgete esitamist või määrama talle selle puuduse kõrvaldamiseks tähtaja, kui Leggett & Platt sellele puudusele tähelepanu juhtis.
40
Esimese Astme Kohtu 13. juuni 2002. aasta otsuse kohtuasjas T-232/00: Chef Revival USA vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — Massagué Marín (Chef) (EKL 2002, lk II-2749) punktist 44 tuleneb, et juhul kui vastulause toetuseks ei ole tõendeid, dokumente või tõlget menetluskeelde esitatud selleks esialgselt määratud tähtaja või määruse nr 2868/95 eeskirja 71 lõike 1 alusel pikendatud tähtaja jooksul, võib vastulausete osakond vastulause põhjendamatuse tõttu tagasi lükata või — nagu käesoleval juhul — teha otsuse vastavalt määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõikele 3 olemasolevate tõendite põhjal, kuid seda siiski tingimusel, et ta võtab sel juhul arvesse kõiki esitatud tõendeid.
41
Igal juhul oleks hageja esitatud tõendeid tulnud arvesse võtta vähemalt varasemate kaubamärkide kasutamise käigus omandatud tugeva eristusvõime tõendina määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamisel.
42
Ühtlustamisamet ja Leggett & Platt vastavad, et määruse nr 2868/95 eeskirja 17 lõike 2 kohaselt peab vastulause esitaja esitama varasemate kaubamärkide maine toetuseks esitatud tõendite tõlke ühe kuu jooksul pärast vastulause esitamise tähtaja lõppemist või — nagu käesoleval juhul — selle tähtaja jooksul, mille vastavalt eeskirja 20 lõikele 2 määrab ühtlustamisamet eeskirja 16 lõike 3 kohaselt.
43
Hageja ei esitanud ühtlustamisameti poolt nõuetekohaselt määratud lõplikuks tähtpäevaks 29. detsembriks 2001 varasemate kaubamärkide maine kohta esitatud tõendite tõlget inglise keelde. Seega keeldusid vastulausete osakond ja apellatsioonikoda õigesti väidetavalt määruse nr 40/94 artikli 8 lõikest 5 tulenevate hageja õiguste kohta hispaania keeles esitatud tõendite kontrollimisest.
44
Vastupidi hageja arvamusele ei ole seega alust vaidlustatud otsust tühistada põhjusel, et eeskirja 18 lõige 2 paneb ühtlustamisametile kohustuse anda vastulause esitajatele võimalus esitatud tõendeid täiendada uue tähtaja jooksul, mille määrab ühtlustamisamet.
45
Eeskiri 18 puudutab vastulause vastuvõetavust, mida ühtlustamisamet kontrollib omal algatusel, mitte kohustust esitada tõlge menetluskeelde, mida näeb ette eeskirja 17 lõige 2, mille rikkumine on sisunõude eiramine, mis vastab nende asjaolude tõendamata jätmisele, millele vastulause tugineb (eespool punktis 40 viidatud kohtuotsus Chef, punkt 44, ja Esimese Astme Kohtu 30. juuni 2004. aasta otsus kohtuasjas T-107/02: GE Betz vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — Atofina Chemicals (BIOMATE), EKL 2004, lk II-1845, punkt 70).
46
Lõpuks ei ole eeskirja 22 lõige 4 käesolevas asjas kohaldatav sel põhjusel, et see säte käsitleb üksnes tõendeid varasemate kaubamärkide kasutamise kohta, mis on nõutav üksnes siis, kui need on registreeritud vähemalt viis aastat varem ning kui ühenduse kaubamärgi taotleja erinevalt käesolevast juhtumist palub vastulause esitajal selle kasutamist tõendada.
— Esimese Astme Kohtu hinnang
47
Määruse nr 2868/95 eeskirja 16 lõige 3 sätestab, et tõendeid vastulause aluseks olevate kaubamärkide maine kohta võib, kui neid ei esitata koos vastulausega või pärast seda, esitada pärast vastulausemenetluse alustamist tähtaja jooksul, mille amet määrab määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 2 kohaselt.
48
Peale selle sätestab selle määruse — keelte kasutamist vastulausemenetluses käsitleva — eeskirja 17 lõige 2, et kui, nagu käesoleval juhul, ei esitata vastulause toetuseks esitatud tõendeid vastulause menetlemise keeles, esitab vastulause esitaja tõendite tõlke sellesse keelde tähtaja jooksul, mille ühtlustamisamet määrab eeskirja 16 lõike 3 kohaselt.
49
Sellest tulenevalt oli hageja kohustatud vastulausete osakonnale esitama varasemate kaubamärkide mainet puudutavate tõendite tõlke enne talle eeskirja 20 lõike 2 kohaselt ette nähtud neljakuulise tähtaja möödumist 29. detsembril 2001, mis oli määratud huvitatud isikule tema vastulause toetuseks vajalike faktide, tõendite ja seisukohtade esitamiseks.
50
Kahekordsest viitest esiteks eeskirja 16 lõikes 3 eeskirja 20 lõikele 2 ja teiseks eeskirja 17 lõikes 2 eeskirja 16 lõikele 3 võib järeldada, et vastulausete osakonna poolt eeskirja 20 lõike 2 kohaselt määratud tähtaeg vastulause toetuseks esitatud faktide, tõendite ja seisukohtade üksikasjade esitamiseks kehtis ka hageja varasemate kaubamärkide maine kohta esitatud tõenditest vastulause menetlemise keelde tehtud tõlgete suhtes.
51
Selles osas tuleb meenutada, et vastulausete osakond oli 29. augusti 2001. aasta kirjas hageja tähelepanu juhtimiseks sõnaselgelt rõhutanud, et kõik dokumendid peavad olema esitatud vastulause menetlemise keeles, asjaomasel juhul inglise keeles, või neile tuleb lisada tõlge sellesse keelde ning et tõlkimise nõue kehtib ka juba teistes keeltes esitatud dokumentide ja tunnistuste suhtes ning et menetluskeelde tõlkimata jäetud tõendeid ei võeta arvesse.
52
Kuigi hageja esitas nõuetekohaselt 20. detsembril 2001 oma vastulause toetuseks esitatud faktide, tõendite ja seisukohtade üksikasjad, esitas ta varasemate kaubamärkide mainet puudutavad tõendid ja dokumendid üksnes hispaania keeles. Hageja esitas alles 9. augustil 2002, s.o pärast vastulausete osakonna poolt määratud neljakuulise tähtaja möödumist 29. detsembril 2001, nende tõendite tõlke inglise keelde, mis on vastulause menetlemise keel.
53
Hageja väidab asjatult, et vastulausete osakond eiras määruse nr 2868/95 eeskirja 18 lõiget 2 ja eeskirja 22 lõiget 4, kui ta keeldus arvesse võtmast esitatud tõlkeid, ilma et vastulausete osakond oleks eelnevalt teinud siis, kui tõlgete puudumine avastati, hagejale konkreetse ettepaneku esitada tõlked või määranud huvitatud isikule puuduse kõrvaldamiseks vastava tähtaja pärast seda, kui Leggett & Platt oli sellele puudusele tähelepanu juhtinud.
54
Esiteks eeskirja 18 lõige 2, mille kohaselt teatab ühtlustamisamet vastulause esitajale vastulause puudustest ja teeb ettepaneku need kõrvaldada kahe kuu jooksul, mida ei ole võimalik pikendada, ei ole käesolevas vaidluses ka analoogia alusel kohaldatav, kuna selles sättes käsitletakse vastulause vastuvõetamatuse põhjusi (eespool punktis 40 viidatud kohtuotsus Chef, punkt 36).
55
Vastulauset toetavate faktide, tõendite, seisukohtade ning dokumentide, esitamisele seatud õiguslikud nõuded, sealhulgas neist vastulause menetlemise keelde tehtud tõlgetele seatud õiguslikud nõuded kujutavad endast vastulause sisulise läbivaatamisega seotud tingimusi (eespool punktis 40 viidatud kohtuotsus Chef, punktid 37 ja 52).
56
Seega ei olnud vastulausete osakond kohustatud hagejale teatama puudusest, mis seisnes varasemate kaubamärkide mainet puudutavate tõendite tõlgete esitamata jätmises, kuna selle tõlke puudumine ei ole vastuolus määruse nr 40/94 ega määruse nr 2868/95 ühegi sellise sättega, millele on viidatud viimatinimetatud määruse eeskirja 18 lõikes 2 (eespool punktis 45 viidatud kohtuotsus BIOMATE, punkt 70).
57
Teiseks ei ole ühtlustamisamet eiranud eeskirja 22 lõiget 4, mis võimaldab tal teha vastulause esitajale ettepaneku esitada talle määratud tähtaja jooksul varasemate kaubamärkide kasutamist tõendavate tõendite tõlge teise keelde määruse nr 40/94 artikli 43 lõike 2 või 3 tähenduses.
58
Viimati nimetatud säte, mis võimaldab vastulause esitajal kaubamärgitaotleja taotlusel tõendada, et varasemat kaubamärki, millele vastulause tugineb, on ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamisele eelnenud viie aasta jooksul tegelikult kasutatud, ei ole käesoleval juhul ilmselgelt kohaldatav.
59
Hageja, kelle varasemad kaubamärgid registreeriti alles 1998. aastal, ei saa asjaomase kaubamärgitaotluse avaldamise kuupäeva arvestades tugineda nende viie aasta pikkusele kasutamisele, kuna nimetatud avaldamine leidis aset 5. veebruaril 2001.
60
Igal juhul ei ole hageja nõuetekohaselt taotlenud määruse nr 2868/95 eeskirja 71, mis võimaldab ühtlustamisametil asjaolusid arvestades määratud tähtaega pikendada, kohaldamist selliselt, et huvitatud pool oleks enne tähtaja möödumist esitanud sellekohase taotluse.
61
Kuna hageja esitas vastulausete osakonnale varasemate kaubamärkide mainet puudutavate tõendite ja dokumentide tõlked menetluskeelde hilinenult, tuleb järeldada, et hageja on esitanud need tõendid hilinenult määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 2 tähenduses, mistõttu ühtlustamisamet võis selle sätte alusel neid mitte arvesse võtta.
62
Eespool viidatud artikkel jätab apellatsioonikojale, kelle menetluses on — nagu käesoleval juhul — vastulausemenetluses hilinenult esitatud asjaolud ja tõendid, laia hindamisruumi selle üle otsustamisel, kas neid faktilisi asjaolusid või tõendeid arvesse võtta või mitte, ja apellatsioonikoda peab oma otsust samas ka põhjendama (eespool punktis 28 viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Kaul, punktid 43 ja 63, mille kohta pooltel on olnud võimalik avaldada oma seisukohti).
63
Selline arvessevõtmine võib olla põhjendatud eriti juhul, kui hilinenult esitatud tõendid võivad esiteks olla asjakohased seoses sellega, milline otsus vastulause kohta langetatakse, ja teiseks ei välista seda menetlusstaadium, mil hilinenud esitamine toimub, ega sellega seotud asjaolud (eespool punktis 28 viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Kaul, punkt 44).
64
Apellatsioonikojale sellise võimaluse jätmine võimaldab objektiivselt vältida seda, et registreeritakse kaubamärgid, mille kasutamine võidakse hiljem tühistamismenetluses või rikkumise suhtes algatatud menetluses edukalt vaidlustada (eespool punktis 28 viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Kaul, punkt 48).
65
Peale selle, nähes ette, et apellatsioonikoda võib teostada ühtlustamisameti selle talituse pädevust, kes tegi otsuse, mille peale on kaevatud, annab määruse nr 40/94 artikli 62 lõige 1 apellatsioonikojale pädevuse vastulause täielikult nii õiguslike kui ka faktiliste asjaolude osas uuesti sisuliselt läbi vaadata (eespool punktis 28 viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Kaul, punkt 57).
66
Käesoleval juhul keeldus apellatsioonikoda algusest peale vastu võtmast hageja poolt tema varasemate kaubamärkide maine kohta esitatud tõendite ja dokumentide tõlkeid üksnes selle pärast, et nende arvessevõtmine on vastulausemenetluses hilinenult esitamise tõttu automaatselt välistatud. Apellatsioonikoda leidis seega, et tal puudub vaidlusaluste tõendite võimaliku arvessevõtmise osas igasugune hindamispädevus.
67
Sellest tuleneb, et apellatsioonikoda rikkus õigusnormi, kui ta keeldus algusest peale täitmast oma hindamispädevust otsustamaks, kas käesoleval juhul tuli hageja varasemate kaubamärkide maine kohta esitatud tõendeid ja dokumente arvesse võtta.
68
Seoses vaidlusaluste tõendite asjakohasusega võib märkida, et vastulausete osakond oli sõnaselgelt märkinud, et ta ei oleks saanud järeldada, et vastandatud tähiste segiajamise tõenäosus puudub, kui hageja oleks tähtaegselt tõendanud tema varasemate kaubamärkide laialdase kasutamise käigus omandatud tugevat eristusvõimet ning esitanud tugeva eristusvõime tõendamiseks vajalikud tõlked.
69
Vaidlustatud otsusest nähtub apellatsioonikoja arvamus, et varasemate kaubamärkide maine kohta hageja poolt tõendite tähtaegselt esitamata jätmine omas asjas tähtsust.
70
Seoses menetlusstaadiumiga, mil tõendid esitati, tuleb veel märkida, et hageja esitas vastulausete osakonnale vaidlusalused tõlked 9. augustil 2002 ning apellatsioonikojale 5. märtsil 2003, kusjuures viimane tegi vaidlustatud otsuse 18. märtsil 2004.
71
Neil asjaoludel ei tulene toimikust, et varasemate kaubamärkide maine kohta esitatud tõendite, millele vastulause tugines, tõlgete arvessevõtmist apellatsioonikoja poolt oleks takistanud ajanappus.
72
Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud otsus õigusvastane ning tuleb seega tühistada, ilma et oleks vajadust hinnata hageja teisi väiteid.
Kohtukulud
73
Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
74
Kuna ühtlustamisamet on vaidluse kaotanud, sest vaidlustatud otsus tühistati, mõistetakse kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja ühtlustamisametilt.
75
Kuna menetlusse astuja on vaidluse kaotanud, jäetakse tema kulud tema enda kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda)
otsustab:
1.
Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 18. märtsi 2004. aasta otsus (asi R 333/2003-1).
2.
Jätta ühtlustamisameti kohtukulud tema enda kanda ning mõista hageja kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
3.
Jätta menetlusse astuja kulud tema enda kanda.
Legal
Wiszniewska-Białecka
Moavero Milanesi
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 11. juulil 2007 Luxembourgis.
Kohtusekretär
E. Coulon
Koja esimees
H. Legal
( *1 ) Kohtumenetluse keel: inglise.
Top