ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (neljas koda)
7. juuli 2004
Kohtuasi T-175/03
Norbert Schmitt
versus
Euroopa Ülesehitusamet
Ajutine teenistuja – Lepingu lõpetamine – Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 lõike 2 punkt a – Lepingu sätetest kinnipidamine – Õiguspärane ootus
Täielik tekst prantsuse keeles II - 0000
Ese: Hagi, mille esemeks on taotlus tühistada Euroopa Ülesehitusameti otsus, millega lõpetatakse hageja ajutise teenistuja leping, ja teise võimalusena kahju hüvitamise nõue.
Otsus: Tühistada Euroopa Ülesehitusameti 25. veebruari 2003. aasta otsus, millega lõpetati hageja ajutise teenistuja leping. Mõista kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seonduvad kulud, välja Euroopa Ülesehitusametilt.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Hagi – Kahjustav meede – Mõiste – Ajutise teenistuja lepingu lõpetav kiri – Kaasaarvamine
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)
2. Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Eseme ja ajendi identsus – Väited ja argumendid, mida kaebuses ei esitatud, kuid mis on viimasega vahetult seotud – Vastuvõetavus
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)
3. Ametnikud – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused
4. Ametnikud – Ajutised teenistujad – Ajutise teenistuja tähtajatu lepingu lõpetamine – Haldusorgani kaalutlusõigus – Lepingusätetest tulenevad piirangud – Lubatavus
(Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused, artikli 47 lõige 2)
1. Ajutise teenistuja lepingu lõpetav kiri on isikut kahjustav meede, kuna tegemist on pädeva haldusorgani poolt võetud meetmega, mis toob kaasa kohustuslikku laadi õiguslikke tagajärgi ja mis mõjutab hageja huve vahetult ja kohe, muutes kirjeldatud viisil tema õiguslikku staatust.
(vt punkt 28)
Viited: 30. november 1994, kohtuasi T‑558/93: Düchs v. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑265 ja II‑837, punkt 36); 12. mai 1998, kohtuasi T‑184/94: O’Casey v. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑183 ja II‑565, punkt 63 ja viidatud kohtupraktika).
2. Halduskaebuse personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses ja sellele järgneva hagi vastavuse reegel nõuab vastuvõetamatuse ähvardusel, et ühenduse kohtus esitatud väide peab olema esitatud juba kohtueelses menetluses, nii et ametisse nimetaval asutusel oleks võimalus tutvuda piisava põhjalikkusega asjaomase isiku etteheidetega vaidlustatud otsusele. Kui ühenduse kohtule esitatud nõuded võivad sisaldada üksnes kaebuses sisaldunud punkte, mis tuginevad kaebusega identsetele alustele, siis samas võib neid punkte arendada ühenduse kohtu menetluses edasi ka väidete ja argumentidega, mida kaebuses ei esitatud, kuid mis on kaebusega vahetult seotud.
(vt punkt 42)
Viited: 14. oktoober 2003, kohtuasi T‑174/02: Wieme v. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑241 ja II‑1165, punkt 18 ja viidatud kohtupraktika).
3. Õigus nõuda õiguspärase ootuse kaitset, mis on üks ühenduse aluspõhimõtetest, laieneb kõigile üksikisikutele, kellele on ühenduse haldusorgani konkreetsed lubadused tekitanud põhjendatud ootusi. Mis puudutab töösuhet institutsiooniga, siis need lubadused peavad olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjade või muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.
(vt punktid 46 ja 47)
Viited: 21. juuli 1998, liidetud kohtuasjad T‑66/96 ja T‑221/97: Mellett v. Euroopa Kohus (EKL AT 1998, lk I‑A‑449 ja II‑1305, punkt 104); 26. september 2002, kohtuasi T‑319/00: Borremans jt v. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑171 ja II‑905, punkt 63); 5. november 2002, kohtuasi T‑205/01: Ronsse v. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑211 ja II‑1065, punkt 54).
4. Pädeval ametiasutusel on kaalutlusõigus, mis puudutab tähtajatute lepingute lõpetamist lepingus määratud etteteatamistähtaega ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 lõike 2 sätteid järgides; ükski teenistustingimuste säte ei keela sellel ametiasutusel piirata personali huvides lepingusätetega oma õigust lõpetada lepinguid. Seega, kui haldusorgan seab eespool viidatud sättest tuleneva õiguse lõpetada ajutise teenistuja tähtajatu leping kasutamise sõltuvusse eelnevalt kindlaks määratud sündmuse asetleidmisest, võivad sellised lepingusätted viia olukorrani, kus asjaomasele isikule laieneb nendest sätetest kinnipidamise osas õiguspärase ootuse kaitse.
(vt punktid 56 ja 59)
Viited: eespool viidatud Düchs v. komisjon (punkt 43).
Top