Esimese Astme Kohtu otsus (teine koda)
26. oktoober 2004
Kohtuasi T-55/03
Philippe Brendel
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Ametnikud – Ametisse nimetamine – Palgaastmele ja -järku määramine – Staažilisa – Kahju hüvitamise hagi
Täielik tekst prantsuse keeles II - 0000
Ese: Hagi, mille esemeks on ühelt poolt nõue tühistada komisjoni otsus, millega hageja määrati palgaastme A 7 järku 2, ning teisalt nõue hüvitada hagejale väidetavalt tekitatud kahju.
Otsus: Komisjonilt mõistetakse alates 16. aprillist 2001 välja viivis summalt, mis vastab palgaastme A7 järkude 3 ja 2 erinevusele hageja töötasus; intresse arvutatakse alates erinevatest tähtaegadest, milleks vastavalt personalieeskirjadele oleks pidanud vastav makse olema sooritatud, kuni raha lõpliku tasumiseni. Kohaldatav intressimäär arvutatakse Euroopa Keskpanga poolt põhiliste refinantseerimistoimingute jaoks fikseeritud määra alusel, mida rakendati antud ajavahemiku erinevate etappide jooksul, suurendades seda kahe punkti võrra. Palgaastme A7 järkude 3 ja 2 alusel makstava töötasu erinevusest alates 16. märtsist 2001 tekkinud vahe väljanõude kohta otsust ei tehta. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja kolm neljandikku hageja kohtukuludest. Jätta üks neljandik hageja kohtukuludest tema enda kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnikud ─ Hagi ─ Vastuvõetavus ─ Akt, mis asendab vaidlustatud akti menetluse käigus ─ Kohustus läbida kohtueelne menetlus ─ Erand
(Personalieeskirjade artiklid 90 ja 91)
2. Ametnikud ─ Töölevõtmine ─ Palgaastmele ja -järku määramine ─ Kõrgemale palgaastmele määramine ─ Ametisse nimetava asutuse kaalutlusõigus ─ Kohtulik kontroll ─ Piirid ─ Kohustus kaaluda teatud juhtudel sellist ametisse nimetamist ─ Õigus kõrgemale palgaastmele määramisele ─ Puudumine
(Personalieeskirjade artikli 31 lõige 2)
3. Ametnikud ─ Töölevõtmine ─ Palgaastmele ja -järku määramine ─ Kõrgemale palgaastmele määramine ─ Töökogemuse kindlaks tegemine ─ Varasema ametikoha kategooria arvestamine ─ Asjaomase isiku tõend, et tegelik tase oli kõrgem ─ Vastuvõetavus
(Personalieeskirjade artikli 31 lõige 2)
4. Ametnikud ─ Töölevõtmine ─ Palgaastmele ja -järku määramine ─ Kõrgemale palgaastmele määramine ─ Põhjendamiskohustus ─ Ulatus
5. Ametnikud ─ Haldusorgani hoolitsuskohustus ─ Ulatus ─ Piirid
6. Ametnikud ─ Institutsioonide lepinguväline vastutus ─ Palgajärku määramine õigusvastase töölevõtmise käigus ─ Hilisem vea parandamine tagasiulatuvalt ─ Töötasu hilinenud maksmisest tekkinud kahju ─ Intresside kohaldamine
1. Menetlusökonoomia nõude kohaselt, kui vaidlustatud akt asendatakse samasisulise aktiga menetluse käigus, kujutab viimatinimetatu endast uut asjaolu, mis võimaldab hagejail muuta oma nõudeid ja väiteid.
Personalieeskirjade artiklitest 90 ja 91 tuleneb vastupidiselt, et ametisse nimetava asutuse otsuse kaudu tehtud kahjustava akti vastu esitatud hagi on vastuvõetav vaid siis, kui asjaomane isik on nimetatud ametiasutusele eelnevalt kaebuse esitanud ja see on jäetud otseselt või kaudselt rahuldamata; see kehtib ka uue otsuse puhul, mis asendab pärast teistkordset läbivaatamist varasema otsuse.
Ometi, kui algselt selle akti, mis vahepeal asendati uuega, vaidlustanud hagi esitamisele eelnes personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 nõuetele vastava kaebuse esitamine, ning kui siitpeale vaidlustatud akt, mis asendas menetluse käigus tagasiulatuvalt algse akti, tugineb samadele faktilistele ja õiguslikele asjaoludele kui algselt vaidlustatud akt, tuleb ametniku kohustust esitada ametisse nimetavale asutusele kahjustava akti kohta kaebus, mille täitmisest seab personalieeskirjade artikli 91 lõige 2 sõltuvusse hagi vastuvõetavuse, sealhulgas ka uut vaidlustatud akti puudutavas osas, pidada täidetuks.
(vt punktid 50–52 ja 56)
Viited: 3. märts 1982, kohtuasi 14/81: Alpha Steel v. komisjon (EKL 1982, lk 749, punkt 8); 17. jaanuar 1989, kohtuasi 293/87: Vainker v. parlament (EKL 1989, lk 23, punkt 7); 15. september 1998, kohtuasi T-23/96: De Persio v. komisjon (EKL AT 1998, lk I-A-483 ja II-1413, punkt 32); 6. juuli 2001, kohtuasi T-161/00: Tsarnavas v. komisjon (EKL AT 2001, lk I-A-155 ja II-721, punkt 30).
2. Personalieeskirjade artikli 31 lõige 2 näeb ette erandi põhimõttest, mille kohaselt võetakse ametnik tööle oma kategooria esimesele palgaastmele. Personalieeskirjade artikli 31 lõikega 2 reguleeritud palgaastmele ja -järku määramise otsus näitab, et ametisse nimetaval asutusel on tema enda poolt vaba ametikoha teadaandes kehtestatud palgaastmele ja -järku määramise tingimuste piirides ulatuslik kaalutlusõigus. Antud küsimuses teostatava kontrolli raames ei või Esimese Astme Kohus asendada ametisse nimetava asutuse hinnangut oma hinnanguga. Ta peab piirduma kontrolliga selle üle, kas aset on leidnud menetlusnormide oluline rikkumine, ametisse nimetav asutus on tuginenud oma otsuses ebatäpsetele või ebatäielikele sisulistele asjaoludele või kas otsus on langetatud pädevust ületades, sisaldab ilmselgelt ekslikku hinnangut või on ebapiisavalt põhjendatud.
Ametisse nimetav asutus on kohustatud eriolukorras, näiteks kandidaadi väljapaistva kvalifikatsiooni korral, hindama personalieeskirjade artikli 31 lõike 2 võimalikku kohaldamist konkreetset situatsiooni silmas pidades; selline kohustus kehtib eelkõige siis, kui teenistuse erivajadused nõuavad eriti kõrgelt kvalifitseeritud koosseisulise ametniku töölevõtmist või kui tööle võetud isikul on erakordselt kõrge kvalifikatsioon ja ta nõuab nimetatud sätete kohaldamist. Sellest hoolimata pole värskelt tööle võetud ametnikel, isegi kui neil on eeldused olla määratud kõrgemale palgaastmele, sellekohast subjektiivset õigust.
(vt punktid 60–61)
Viited: 29. juuni 1994, kohtuasi C-298/93 P: Klinke v. Euroopa Kohus (EKL 1994, lk I-3009, punkt 31); 5. oktoober 1995, kohtuasi T-17/95: Alexopoulou v. komisjon (EKL AT 1995, lk I-A-227 ja II-683, punkt 21); 13. veebruar 1998, kohtuasi T-195/96: Alexopoulou v. komisjon (EKL AT 1998, lk I-A-51 ja II-117, punktid 38, 39 ja 44), mida kinnitas Euroopa Kohtu 1. juuli 1999. aasta otsus kohtuasjas C-155/98 P: Alexopoulou v. komisjon (EKL 1999, lk I-4069 ja viidatud kohtupraktika); 11. juuli 2002, kohtuasi T-381/00: Wasmeier v. komisjon (EKL AT 2002, lk I-A-125 ja II-677, punkt 56); 17. detsember 2003, kohtuasi T-133/02: Chawdhry v. komisjon (EKL AT 2003, lk I-A-329 ja II-1617, punkt 44).
3. Haldusorgan ei ületa oma ulatuslikku kaalutlusõigust, mis puudutab palgaastmele ja -järku määramise otsust, kui ta võtab ametniku eelneva töökogemuse hindamisel arvesse viimase eelneva ametikoha kategooriat. Siiski peab ametnikule olema lubatud tema kohta käiva palgaastmele ja -järku määramise otsuse tegemise eesmärgil tõendada töölevõtmisel, et institutsiooni poolt temale antud ülesanded vastasid kõrgema taseme kategooriale kui see, mis talle määratud oli.
(vt punktid 93–94)
Viited: 11. veebruar 1999, kohtuasi T-79/98: Carrasco Benítez v. EMEA (EKL AT 1999, lk I-A-29 ja II-127, punktid 45–46).
4. Palgaastme määramise otsuse põhjendamise kohustust on kaebuse kohta tehtava otsuse langetamisel lihtne täita ning piisab kui üles loetletakse seadusega kehtestatud tingimused, mille täitmisest seavad personalieeskirjad sõltuvusse palgaastmele ja -järku määramise menetluse õiguspärasuse; ametisse nimetava asutuse antud võrdleva hinnangu mainimist ei nõuta. Piisab kui ametisse nimetav asutus nimetab asjaomasele ametnikule konkreetse ja asjakohase põhjuse, mille alusel tema suhtes otsus tehti. Institutsioon ei pea esitama asjaomasele isikule detailseid statistilisi andmeid teise samalaadse konkursi edukalt läbinud isikutele määratud palgaastmete ja -järkude kohta. Nimetatud andmed ei ole asjakohased kontrollimaks asjaomase isiku kvalifikatsioonile antud hinnangu õiguspärasust, kuivõrd kõnealune hinnang on spetsiifiline ja käesolevas asjas piiratud mõjuga.
(vt punktid 120, 123–124)
Viited: eespool viidatud kohtuasi Alexopoulou v. komisjon (punkt 27); 14. juuni 2001, kohtuasi T-230/99: McAuley v. nõukogu (EKL AT 2001, lk I-A-127 ja II-583, punkt 52 ja viidatud kohtupraktika); eespool viidatud kohtuasi Chawdhry v. komisjon (punktid 119–122).
5. Ametiasutuse kohustus hoolitseda oma teenistujate eest peegeldab vastastikuste õiguste ja kohustuste tasakaalu, mille personalieeskirjad on kehtestanud ametiasutuse ja avalike teenistujate vahelistes suhetes. See põhimõte tähendab, et ametniku või teenistuja olukorda puudutavat otsust tehes võetakse arvesse kõiki tema otsust mõjutada võivaid olulisi asjaolusid ning arvestatakse sedasi mitte ainult teenistuse, vaid ka asjaomase ametniku huvidega. Ametnike õigusi ja huve kaitstakse aga sedavõrd, kuivõrd see on kooskõlas kehtivate normidega.
(vt punkt 133)
Viited: 6. juuli 1999, kohtuasi T-203/97: Forvass v. komisjon (EKL AT 1999, lk I-A-129 ja II-705, punktid 53–54 ja viidatud kohtupraktika).
6. Ametnikul, kellele oli määratud õigusvastaselt vale järk enne, kui tagasiulatuv otsus õigusvastase olukorra likvideeris, on õigus intressidele selle vea parandamise alusel väljamakstavate summade pealt alates päevast, mil ametisse nimetav asutus sai teadlikuks kõigist neist asjaoludest, mida oli vaja teada ametnikule õige järgu määramiseks.
(vt punktid 153–155)
Top