ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS
2. juuli 2004 ( *1 )
Kohtuasjas T-422/03 R II,
Enviro Tech Europe Ltd, asukoht Surrey (Ühendkuningriik),
Enviro Tech International Inc., asukoht Chicago (Ameerika Ühendriigid), esindajad: advokaadid C. Mereu ja K. van Maldegem,
hagejad,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: X. Lewis ja F. Simonetti, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
kostja,
mille esemeks on esiteks nõue peatada nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 1967, 196, lk 1) kahekümne üheksandasse tehnika arenguga kohandamisse n-propüülbromiidi lisamine, teiseks nõue lükata edasi n-propüülbromiidi lisamine komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga direktiivi 67/548 (ELT L 152, lk 1), ja kolmandaks muude ajutiste meetmete kohaldamise taotlus,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENT
on andnud järgmise
määruse
Õiguslik raamistik
Üldine õiguslik raamistik
1
Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 1967, 196, lk 1), muudetud nõukogu 30. aprilli 1992. aasta direktiiviga 92/32/EMÜ, millega seitsmendat korda muudetakse direktiivi 67/548/EMÜ (EÜT L 154, lk 1), määrab teatud „ainete”, mida määratletakse kui „looduslikul kujul esinevad või mis tahes töötlemisviisi abil toodetud keemilised elemendid ja nende ühendid, mis võivad sisaldada toote püsivuse säilitamiseks vajalikke lisaaineid või tootmismeetodist tingitud lisandeid, kuid ei tohi sisaldada lahusteid, mida on võimalik eemaldada kemikaali püsivust vähendamata ja selle koostist muutmata” turustamise korra.
2
Direktiivi 67/548 vastuvõtmisest alates on seda muudetud mitmel korral ja viimati komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga direktiivi 67/548 (ELT L 152, lk 1).
3
Muudetud direktiivi 67/548 artikkel 4 määrab, et aineid liigitatakse nende omaduste alusel artikli 2 lõikes 2 sätestatud kategooriate järgi. Keemilise aine liigitamisel „ohtlikuks” tuleb selle pakenditel kasutada asjakohast märgistust, mis sisaldab ohutunnuseid, tüüpväljendeid (R-väljendid), mis viitavad ohtlike ainete kasutamisel esinevatest ohtudest tulenevatele konkreetsetele riskidele ja ka tüüpväljendeid, mis viitavad aine ohutule kasutusele (S-väljendid).
4
Muudetud direktiivi 67/548 artikli 2 lõike 2 kohaselt on direktiivi mõttes „ohtlikud” need ained ja valmistised, mis on täpsemalt „eriti tuleohtlikud”, „väga tuleohtlikud”, „tuleohtlikud” või „paljunemisvõimet kahjustavad”.
5
Muudetud direktiivi 67/548 artikli 4 lõike 2 kohaselt kohaldatakse ainete ja valmisuste liigitamise ja märgistamise üldpõhimõtteid kooskõlas VI lisas esitatud kriteeriumidega, välja arvatud juhul, kui ohtlikele valmisustele on määratud teistsugused nõuded eraldi direktiividega.
6
Muudetud direktiivi 67/548 lisa VI punkt 4.2.3 sätestab sigimist kahjustavate ainete määratlemise tingimused ja jagab sellise mõjuga ained kolme kategooriasse:
—
kategooria 1: „ained, mis teadaolevalt kahjustavad inimeste sigivust” ja „ained, mis teadaolevalt põhjustavad inimestel arenguhäireid”;
—
kategooria 2: „ained, millesse tuleks suhtuda nii, nagu võiksid need kahjustada inimeste sigivust” ja „ained, millesse tuleks suhtuda nii, nagu võiksid nad inimestel põhjustada arenguhäireid”;
—
kategooria 3: „ained, mis võivad mõjutada inimeste sigivust” ja „ained, mis võivad inimestel põhjustada arenguhäireid”.
Direktiivi 67/548 tehnika arenguga kohandamine
7
Muudetud direktiivi 67/548 artikkel 28 sätestab:
„Muudatused, mis on vajalikud lisade kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu artiklis 29 sätestatud korras.”
8
Komisjon on oma märkustes osutanud, et praktikas konsulteerib ta direktiivi 67/548 tehnika arenguga kohandamise esialgse ettepaneku väljatöötamisel märgistuse ja liigitamisega tegeleva töögrupiga (edaspidi „töögrupp”). See grupp koosneb liikmesriikide määratud toksikoloogia ja liigitamise ekspertidest, keemiatööstuse esindajatest ja ka selle tööstusharu esindajatest, mida asjaomased tooted eelkõige puudutavad. Pärast töögrupiga konsulteerimist esitab komisjon võetavate meetmete eelnõu direktiivi 67/548 artikli 29 kohaselt asutatud komiteele (edaspidi „regulatiivkomitee”).
9
Direktiivi 67/548 artikkel 29, muudetud nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 807/2003 konsulteerimiskorra kohaselt (ühehäälselt) vastuvõetud otsus 1999/468/EÜ nõukogu õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta (EÜT L 122, lk 36), sätestab:
„1.
Komisjoni abistab komitee.
2.
Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.”
10
Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, lk 23), artikli 5 kohaselt:
„1.
Komisjoni abistab regulatiivkomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.
2.
Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.
3.
Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need viivitamata vastu, ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist.
[...]”
Asjaolud ja menetlus
11
N-propüülbromiid (edaspidi „nPB”) on lenduv orgaaniline lahusti, mida kasutatakse eelkõige tööstuslikuks puhastamiseks.
12
Enviro Tech Europe Ltd ja Enviro Tech International Inc. (edaspidi „hagejad”) tegelevad ainult ühe nPB baasil valmistatud toote „Ensolv” tootmise ja müügiga. Esimene äriühing on teise äriühingu Euroopa filiaal, kellel on ainuõigus Ensolví müügiks Euroopas.
13
Komisjoni 1. märtsi 1991. aasta direktiivi 91/325/EMÜ, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamiseks kaheteistkümnendat korda nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ (EÜT L 180, lk 1), vastuvõtmisega liigitati nPB direktiivi 67/548 I lisas ärritavaks ja tuleohtlikuks aineks.
14
Health & Safety Executive (Ühendkuningriigi tervishoiu ja turvalisusamet, edaspidi „HSE”) juhataja tegi 16.-18. jaanuarini 2002 toimunud töögrupi koosolekul ettepaneku liigitada nPB paljunemisvõimet kahjustava toimega aineks kategoorias 2.
15
Hiljem tegi HSE uute teadusuuringute tulemuste alusel 2002. aasta aprillis ettepaneku liigitada nPB väga tuleohtlikuks aineks.
16
Seejärel on hagejad korduvalt selle liigituse vastu protesteerinud HSE, Euroopa Kemikaalide Büroo ja ka töögrupi juures ja esitanud neile oma seisukoha kaitseks teaduslikke andmeid ja põhjendusi.
17
Töörühm otsustas 2003. aasta jaanuaris toimunud koosolekul teha ettepaneku liigitada nPB väga tuleohtlikuks ja paljunemisvõimet kahjustava toimega aineks kategoorias 2. Pärast selle otsuse vastuvõtmist on hagejad tagajärjetult püüdnud töögruppi veenda nPB osas uuesti arutelu avama.
18
Hagejad saatsid vastavalt 29. augustil ja 29. septembril 2003 komisjonile kaks kirja, milles nad taotlesid, et komisjon võtaks vajalikud meetmed nende vigade parandamiseks, mille alusel töögrupp tegi nPB suhtes ettepaneku.
19
Komisjon teatas 3. novembril 2003 saadetud kahes kirjas hagejatele, et nende 29. augusti ja 29. septembri 2003. aasta kirjades esitatud põhjendused ei ole piisavad nPB liigitamise suhtes tehtud töögrupi ettepaneku (edaspidi „vaidlustatud otsused”) muutmiseks.
20
23. detsembril 2003 esitasid hagejad Esimese Astme Kohtule vaidlustatud otsuste tühistamishagi ja kahju hüvitamise hagi.
21
Veidi aega pärast hagi esitamist põhikohtuasjas teatati hagejatele, et regulatiivkomitee koguneb 15. jaanuaril 2004, et kiita heaks direktiivi 67/548 kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga kohandamine.
22
Esimese Astme Kohtule 30. detsembril 2003 esitatud eraldi menetlusdokumendis esitasid hagejad EÜ artiklite 242 ja 243 alusel esimese taotluse ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustavale kohtunikule vaidlustatud otsuste täideviimise peatamiseks ja komisjoni takistamiseks 15. jaanuaril 2004 plaanis oleval regulatiivkomitee koosolekul teha ettepanek nPB ümberliigitamiseks direktiivi 67/548 29. korda tehnika arenguga kohandamise raames ja seda kuni põhikohtuasjas otsuse langetamiseni.
23
Komisjon täpsustas oma märkustes, et regulatiivkomitee koosolekut ei ole kunagi plaanitud pidada 15. jaanuaril 2004 ja see on edasi lükatud määramatuks ajaks.
24
Esimene ajutiste meetmete kohaldamise taotlus lükati tagasi 3. veebruari 2004. aasta määrusega kohtuasjas T-422/03 R: Envirotech jt v. komisjon (EKL 2004, lk II-469, edaspidi „3. veebruari 2004. aasta määrus”). Selles määruses leidis ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik ilma põhikohtuasja vastuvõetavuse üle otsust tegemata sisuliselt, et vaidlustatud otsuste täitmise peatamisest ei ole hagejatel kasu, kuna sellega ei ole võimalik komisjoni takistada nPB ümberklassifitseerimise ettepanekut tegemast. Mis puudutab hagejate teisi taotlusi, leidis ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustavale kohtunik, et ei ole vajadust hinnata väidetavat tõsist ja korvamatut kahju, kuna see tugineb liiga oletatavatele eeldustele, et õigustada ajutiste meetmete võtmist.
25
9. veebruaril 2004 Esimese Astme Kohtule esitatud eraldi menetlusdokumendis esitas kostja põhikohtuasjas taotluse võtta vastu Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 114 alusel vastuvõetamatuse vastuväite.
26
5. aprillil 2004 esitasid hagejad Esimese Astme Kohtule EÜ artiklite 242 ja 243 alusel teise ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles nad palusid, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peataks „nPB lisamise komisjoni poolt direktiivi 67/548 kahekümne üheksandasse tehnika arenguga kohandamisse”. Oma taotluses viitasid hagejad sellele, et regulatiivkomitee koosolek direktiivi 67/548 kahekümne üheksandaks tehnika arenguga kohandamiseks peaks toimuma 14. aprillil 2004. Teiseks taotlesid nad Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 105 lõike 2 alusel, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik teeks otsuse enne komisjoni märkuste esitamist.
27
7. aprillil 2004 kinnitas komisjon ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku nõudel, et regulatiivkomitee koosolek direktiivi 67/548 kahekümne üheksandates tehnika arenguga kohandamiseks on plaanis 14. aprillil 2004.
28
Hagejad esitasid 13. aprillil 2004 omal algatusel Esimese Astme Kohtule teatud dokumente, millest nad enda väitel said teada alles peale ajutiste meetmete kohaldamise taotluse esitamist. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik otsustas asjaomased dokumendid lisada toimikusse.
29
Komisjon esitas nende dokumentide kohta oma märkused 23. aprillil 2004. Samuti teatas komisjon ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustavale kohtunikule, et regulatiivkomitee kiitis 14. aprillil 2004 heaks esiteks nPB ümberliigitamise väga tuleohtlikuks aineks (R 11) ja teiseks paljunemisvõimet kahjustava toimega aineks kategoorias 2 (R 60) ja kategoorias 3 (R 63).
30
Hagejad esitasid 14. mail 2004 ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustavale kohtunikule uusi dokumente ja teatasid, et 29. aprillil 2004 võttis komisjon formaalselt vastu direktiivi 2004/73, mis puudutab direktiivi 67/548 29. korda tehnika arenguga kohandamist ja millega liigitatakse nPB kategooriatesse R 11 ja R 60. Sel põhjusel esitasid hagejad nPB osas uued direktiivi 2004/73 täitmise peatamise nõuded. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik otsustas 17. mail 2004 lisada uued dokumendid toimikusse. Komisjon esitas 26. mail 2004 oma märkused nende uute dokumentide ja nõuete osas.
Nõuded
31
Hagejad palusid esitatud taotluses ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul:
—
„sedastada, et hagejate taotlus on vastuvõetav ja põhjendatud” (edaspidi „esimene taotlus”);
—
„sedastada, et ajutiste meetmete kohaldamise määramine on vajalik hagejatele tekkida võiva tõsise ja korvamatu kahju ärahoidmiseks” (edaspidi „teine taotlus”);
—
„peatada nPB lisamine komisjoni poolt direktiivi 67/548 kahekümne üheksandasse tehnika arenguga kohandamisse kuni põhikohtuasjas otsuse tegemiseni” (edaspidi „kolmas taotlus”);
—
„kohaldada kõiki teisi ajutisi meetmeid, mida [ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik] peab vajalikuks nPB kategooriatesse R 11 ja R 60 ümberliigitamise takistamiseks” (edaspidi „neljas taotlus”);
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
32
Hagejad palusid 14. mai 2004. aasta kirjaga ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul:
—
„peatada nPB lisamine direktiivi 67/548 kahekümne üheksandasse tehnika arenguga kohandamisse” (edaspidi „viies taotlus”);
—
„kohustada komisjoni teavitama liikmesriike viivitamatult asjaomasest nPB lisamise peatamisest põhikohtuasjas otsuse tegemiseni” (edaspidi „kuues taotlus”);
—
„otsustada kõigi teiste vajalike meetmete kohaldamine hagejate ajutiseks õiguslikuks kaitseks” (edaspidi „seitsmes taotlus”).
33
Komisjon palus omalt poolt ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul:
—
lükata ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tagasi;
—
mõista kohtukulud välja hagejatelt.
Õiguslik käsitlus
34
Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 lõige 2 sätestab, et ajutiste meetmete taotluses tuleb nimetada hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis esmapilgul (fumus boni juris) õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist. Need tingimused on kumulatiivsed ning täitmise peatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kui ka üks nendest tingimustest on täitmata (Esimese Astme Kohtu presidendi 14. oktoobri 1996. aasta määrus kohtuasjas C-268/96 P(R): SCK ja FNK v. komisjon, EKL 1996, lk I-4971, punkt 30). Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peab vastavalt asjaoludele hindama ka asjaomaseid huvisid (Esimese Astme Kohtu presidendi 23. veebruari 2001. aasta määrus kohtuasjas C-445/00: Austria v. nõukogu, EKL 2001, lk I-1461, punkt 73).
35
Lisaks on sellise koosmõjus hindamise puhul ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul lai kaalutlusõigus ja ta võib asjaolude alusel vabalt otsustada, millisel viisil ja mis järjekorras ta hindab nende erinevate eelduste esinemist, kuna mitte ükski ühenduse õigusnorm ei määra, millises korras peab kohtunik otsustama ajutiste meetmete võtmise vajalikkuse üle (Esimese Astme Kohtu presidendi 19. juuli 1995. aasta määrus kohtuasjas C-149/95 P(R): komisjon v. Atlantic Container Line, EKL 1995, lk I-2165, punkt 23).
Poolte argumendid
Vastuvõetavus
36
Komisjon märgib oma märkustes hagejate taotluse kohta, et nad taotlevad erineva meetme peatamist kui see, mille tühistamist nad põhikohtuasjas nõuavad, ja leiab, et seda küsimust ei ole vaja hinnata, kuna nii ajutiste meetmete kohaldamise määramisel kui ka põhikohtuasjas on nimetatud taotlused seetõttu ilmselgelt vastuvõetamatud. Lisaks leiab komisjon eelkõige põhikohtuasja vastuvõetavuse osas, et hagejate tühistamishagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, kuna nende vaidlustatud toimingud ei mõjuta nende õiguslikku seisundit.
37
Vastuseks sellele väidavad hagejad, et neil on EÜ artikli 230 neljanda lõigu alusel õigus vaidlustatud toimingute vastu algatada menetlus, sest asjaomased meetmed või nimetatud toimingud on komisjoni ühe direktori allkirjastatud otseselt hagejatele adresseeritud otsused. Hagejad ei ole pidanud seetõttu tõendama, et vaidlusalused toimingud neid otseselt ja isiklikult puudutaksid, kuna seda tingimust kohaldatakse ainult kolmandatele isikutele adresseeritud otsuste puhul. Hagejad kinnitavad samas, et neil on õigus algatada menetlus isegi samadel põhjustel, mis Esimese Astme Kohus tõi esile 30. jaanuari 2002. aasta otsuses kohtuasjas T-54/99: max. mobil v. komisjon (EKL 2002, lk II-313, punkt 71).
Esmane hinnang (fumus boni juris)
38
Hagejad leiavad, et vaidlustatud toimingute vastu suunatud hagi ei ole ilmselgelt põhjendamatu. Esmast hinnangut (fumus boni juris) puudutavad hagejate argumendid on üksikasjalikumalt esitatud 3. veebruari 2004. aasta määruse punktides 36-40.
Kiireloomulisus
39
Hagejad märgivad 5. aprillil 2004 esitatud taotluses, et ajutised meetmed on kiireloomuliselt vajalikud 14. aprillil 2004 direktiivi 67/548 kahekümne üheksanda tehnika arenguga kohandamise vastuvõtmise takistamiseks. Hagejad väidavad eelkõige, et komisjoni otsuse — nPB ümber liigitada — vastuvõtmine ja täitmine, mis viib kindlalt nPB ümberliigitamiseni direktiivi 67/548 kahekümne üheksandal tehnika arenguga kohandamisel, toob kaasa kolm negatiivset tagajajärge, põhjustades hagejatele tõsise ja korvamatu kahju, mida on pealegi võimalik tõendada piisava kindlusega.
40
Hagejad väidavad kõigepealt, et nPB uus liigitamine väga tuleohtlikuks ja paljunemisvõimet kahjustava toimega aineks kategoorias 2 muudab kehtetuks hagejate patendi Ensolvile, kuna see põhineb nPB tuleohututel ja kahjututel omadustel.
41
Hagejad väidavad veel, et nPB uus liigitamine väga tuleohtlikuks aineks kohustab neid esiteks seda toodet vastavalt määratlema ja muutma ohutuskaarti, teiseks muutma nPB transporditingimusi ja -tähtaegu ning käitlemis- ja ladustamistingimusi ja kolmandaks nõustama oma kliente tegema sedasama, nii nagu sätestatakse direktiivis 67/548 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivis 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, lk 1). Arvestades neid erinevaid nõudeid, ei erista hagejate kliendid Ensolví enam teistest toodetest. Kuna hagejate tegevus on üles ehitatud ainult sellele tootele, on nende edasitegutsemine ohustatud.
42
Hagejad väidavad lõpuks, et nPB uus liigitamine paljunemisvõimet kahjustava toimega ainena kategoorias 2 kohustab neid võimalikult kiiresti esitama ja pakkuma nPB-st „turvalisemat” aseainet, millega seda asendada vastavalt nõukogu 11. märtsi 1999. aasta direktiivile 1999/13/EÜ teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta (EÜT L 85, lk 1). Selline uus liigitamine toob edaspidi samuti kaasa nPB-le loa andmise korra muutmise ühenduse kemikaalide registris REACH.
43
Hagejad lisavad, et kui nPB tõrjutakse järkjärgult turult või seda ei osteta enam teatud õigusaktidest tulenevatel või majanduslikel põhjustel, lõpetavad hagejad oma tegevuse, kuna võimalikke kaotusi ja kahjusid ei ole võimalik hinnata ega korvata.
Huvide kaalumine
44
Mis puudutab huvide tasakaalu, märgivad hagejad oma taotluses, et taotletavate ajutiste meetmete abil säilitatakse vaid olemasolev olukord kuni põhikohtuasjas otsuse tegemiseni.
45
Lükates tagasi võimaluse, et nPB liigitatakse tuleohtlikuks aineks ilma vastavatele asjakohastele testidele tuginemata, on hagejad seisukohal, et olemasoleva nPB liigituse abil hoiatatakse nPB kasutajaid piisavalt selle võimalikest tuleohtlikest omadustest. Liigitamine väga tuleohtlikuks aineks ei teeniks muid eesmärke ja viiks hagejate tegevuse lõpetamiseni enne põhikohtuasjas otsuse tegemist. Hagejad märgivad veel, et pärast nPB kasutuselevõtmist Euroopas ja mujal maailmas ei ole mitte kunagi registreeritud mitte ühtegi õnnetusjuhtumit, mis oleks toimunud selle aine väidetavate tuleohtlike omaduste tõttu.
46
Hagejad kinnitavad, et sama põhjendus käib ka nPB liigitamise kohta paljunemisvõimet kahjustava toimega aineks kategoorias 2, kuna ajutiste meetmete võtmatajätmise korral peavad hagejad viivitamatult esitama ja käivitama nPB kasutuselt kõrvaldamise kava vastavalt direktiivile 1999/13. Lisaks on hagejad valmis nõustuma kuni põhikohtuasjas otsuse tegemiseni nPB ajutise lisamisega paljunemisvõimet kahjustava toimega aineks kategoorias 3.
47
Lõpuks märgivad hagejad, et ajutiste meetmete kohaldamine on käesolevas asjas veelgi olulisem, kuna on veel vaja selgitada, esiteks, et komisjonil ei ole pädevust liigitada aineid, kastutamata selleks direktiivis 67/548 täpselt sätestatud katsemeetodeid ja liigitamispõhimõtteid, teiseks, et aine ohtlikuks liigitamisel ei kohaldata ettevaatuspõhimõtet, ja kolmandaks, töögrupi rolli ja pädevust poliitiliste otsuste tegemisel.
Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku õiguslik hinnang
48
Esialgu tuleb meenutada, et kodukorra sätete järgimine ja nimelt ajutiste meetmete kohaldamise taotluse vastuvõetavuse tingimused on seotud avaliku korraga (vt Esimese Astme Kohtu presidendi 7. mai 2002. aasta määrus kohtuasjas T-306/01: Aden jt v. nõukogu ja komisjon, EKL 2002, lk II-2387, punktid 43-46).
49
Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik leidis toimiku alusel, et kogu vajalik teave ajutiste meetmete kohaldamise üle otsuse langetamiseks on olemas ilma, et oleks vaja ära kuulata poolte suulisi selgitusi.
50
Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik leidis, et põhikohtuasja vastuvõetavuse osas ei ole esialgu vaja võtta kindlalt seisukohta selleks, et uurida täpsemalt hagejate taotlusi, mis on esitatud eespool punktides 31 ja 32.
51
Esiteks on esimese ja teise taotluse puhul selge, ilma et oleks vajalik hinnata, kas neist iseenesest üleüldse on hagejatel mingit kasu, et nende üle otsuse langetamine sõltub teiste taotluste vastuvõetavusest ja põhjendatusest.
52
Järgnevalt tuleb kohe tõdeda kolmanda taotluse osas, mis puudutab „nPB lisamise komisjoni poolt direktiivi 67/548 kahekümne üheksandasse tehnika arenguga kohandamisse kuni põhikohtuasjas otsuse tegemiseni” peatamist, et selle sõnastus on väga segane. Tegelikult, kuna „nPB lisamine [...] direktiivi 67/548 kahekümne üheksandasse tehnika arenguga kohandamisse” võib otsesõnu toimuda vaid selle teksti lõpliku vastuvõtmisega, tundub, et kolmandat taotlust tuleb tõlgendada nii, et sellega taotletakse komisjoni poolt heakskiidetud lõpliku teksti kohaldamise peatamist. Ometi on viidatud taotluse teatud kohtadest võimalik aru saada nii, et sama taotlusega taotlevad hagejad tegelikult seda, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik takistaks komisjoni ja/või regulatiivkomiteed nende seadusandliku pädevuse teostamisel direktiivi 67/548 kahekümne üheksandal tehnika arenguga kohandamisel. Nii tundub see eriti olevat neis kohtades, milles hagejad viitavad sellele, et nad soovivad komisjoni poolt regulatüvkomiteele tehtud ettepaneku heakskiitmise takistamist.
53
Ilma et oleks vaja otsustada, kas kolmas taotlus on vastuvõetamatu juba seetõttu, et ei ole selgelt väljendatud, tundub, et see tuleb igal juhul tagasi lükata.
54
Tegelikult, kui esmalt tuleb kolmandat taotlust tõlgendada nii, et sellega taotletakse komisjoni ja/või regulatiivkomitee takistamist nende seadusandliku pädevuse teostamisel direktiivi 67/548 kahekümne üheksandal tehnika arenguga kohandamisel, siis tuleb seda taotlust hinnata koostoimes neljanda taotlusega, mis näeb ette selle, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik otsustaks „kõigi teiste [...] meetmete kohaldamise, mida peab vajalikuks nPB kategooriatesse R 11 ja R 60 ümberliigitamise takistamiseks”.
55
Ilma et oleks vaja hinnata, kas taotlused on vastuvõetavad, ja täpsemalt, ilma et oleks vaja hinnata, kas erinevate ühenduse institutsioonide pädevusjaotuse põhimõtetega on vastuolus kohaldada ajutisi meetmeid, et kasvõi ajutiselt takistada komisjoni ja regulatiivkomiteed nende seadusandliku pädevuse teostamisel (vt analoogia põhjal Esimese Astme Kohtu presidendi 12. juuli 1996. aasta määrus kohtuasjas T-52/96 R: Sogecable v. komisjon, EKL 1996, lk II-797, punktid 39-41, ja Esimese Astme Kohtu presidendi 5. detsembri 2001. aasta määrus kohtuasjas T-216/01: Reisebank v. komisjon, EKL 2001, lk II-3481, punkt 52), tuleb selles osas tõdeda, et need taotlused on ilma eesmärgita, kuna komisjon võttis 29. aprillil 2004 direktiivi 2004/73 vastu.
56
Teiseks, kui kolmandat taotlust tuleb tõlgendada nii, et see näeb ette nPB lisamise peatamise direktiivi 67/548 kahekümne üheksandasse tehnika arenguga kohandamisse, tuleb seda hinnata koosmõjus viienda taotlusega, mis näeb ette nPB lisamise edasilükkamise direktiivi 2004/73. Niisiis tuleb selles osas sedastada, et need kaks taotlust näevad ette sellise õigusakti täitmise peatamise, mida hagejad ei ole vaidlustanud oma põhikohtuasjas esitatud hagis, ning see on vastuolus kodukorra artikli 104 lõike 1 esimese lõiguga.
57
Seega tuleb kolmas, neljas ja viies taotlus tagasi lükata.
58
Seetõttu tuleb samuti tagasi lükata kuues taotlus, millega taotletakse, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kohustaks komisjoni teavitama liikmesriike viivitamatult asjaomasest nPB lisamise peatamisest põhikohtuasjas otsuse tegemiseni.
59
Lõpuks, mis puudutab seitsmendat taotlust, millega palutakse ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul „otsustada kõigi teiste vajalike meetmete kohaldamine hagejate õigusliku kaitse ajutiseks tagamiseks”, tuleb tõdeda, et hagejad ei selgita piisavalt oma taotluse seda osa, mis jääb segaseks ja ebatäpseks. Kuna puuduvad selgemad täpsustused taotluse eseme osas, ei vasta taotlus kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti d tingimustele, millele viidatakse kodukorra artikli 104 lõikes 3 ja mis on seega vastuvõetamatu (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu presidendi 12. veebruari 1996. aasta määrus kohtuasjas T-228/95: Lehrfreund v. komisjon ja nõukogu, EKL 1996, lk II-111, punkt 58).
60
Järelikult tuleb eelnevaid kaalutlusi arvestades hageja esitatud taotlused neil põhjustel tagasi lükata. Järelikult tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jätta tervikuna rahuldamata.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENT
määrab:
1.
Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.
2.
Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
2. juulil 2004 Luxembourgis.
Kohtusekretär
H. Jung
President
B. Vesterdorf
( *1 ) Kohtumenetluse keel: inglise.
Top