KOHTUJURISTI ETTEPANEK
PHILIPPE LÉGER
esitatud 20. oktoobril 20051(1)
Liidetud kohtuasjad C‑23/04–C‑25/04
Sfakianakis AEVE
versus
Elliniko Dimosio
(Dioikitiko Protodikeio Athinon’i (Kreeka) eelotsusetaotlus)
EMÜ-Ungari assotsiatsioonileping – Tolliasutuste vastastikuse abistamise kohustus – Kaupade import soodustollikorra kohaselt – Kaupade päritolu tollivormistusjärgne kontroll, mis seab küsimuse alla nende Ungari päritolu – Kaebused tollivormistusjärgse kontrolli järelduste vaidlustamiseks – Tollimaksude tollivormistusjärgne sissenõudmine impordiriigi tolli poolt – Tollivormistusjärgse kontrolli järelduste tühistamine ekspordiriigi pädeva kohtu poolt– Impordiriigi tolli kohustus võtta arvesse ekspordiriigi kohtuotsuseid
1. Eelotsusemenetlus puudutab ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ungari Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu, mis on allkirjastatud 16. detsembril 1991(2), tõlgendamist.
2. Menetlus sai alguse sellest, et Sfakianakis AEVE(3) vaidlustas Ateena tolli otsused, mis asetasid talle kohustuse maksta tollimaksu Kreekasse imporditud Ungari päritolu sõidukite pealt. Pärast tollivormistusjärgset kontrolli leidsid Ungari tolliasutused, et nende sõidukite Ungari päritolu tõendavad päritolusertifikaadid on ebaõiged. Selle kontrolli järelduste peale esitati kaebus Ungari pädevale kohtule, kes need tühistas. Nimetatud kohtu otsuste täitmisel sai lõplikult kinnitust vaidlusaluste sõidukite Ungari päritolu.
3. Dioikitiko Protodikeio Athinoni (Kreeka) poolt Euroopa Kohtule esitatud peamise küsimuse eesmärk on saada teada, kas assotsiatsioonileping, ning eriti selles sisalduvad halduskoostöö korraldust puudutavad sätted kohustavad impordiriigi tolli arvesse võtma ekspordiriigi kohtuotsuseid, millega kinnitati nende sertifikaatide kehtivust, mille alusel toimus vaidlusaluste kaupade import.
I. Õiguslik raamistik
A. Assotsiatsioonileping ja protokoll nr 4
4. Assotsiatsioonilepingu eesmärk oli vastavalt selle artiklile 1 arendada edasi Euroopa Majandusühenduse ja Ungari vahelist vabakaubanduspiirkonda. Nii pidi leping aitama kaasa Ungari integreerimisele Euroopa Ühendusse, mis jõudis lõpule 1. mail 2004.
5. Assotsiatsioonilepingu artiklis 9 on ette nähtud kõigi Euroopa Ühenduses Ungari päritolu kaupadele rakendatavate imporditollide järkjärguline või kohe toimuv kaotamine.
6. Mõiste „päritolustaatusega kaubad” ja samuti halduskoostöö meetodid on defineeritud assotsiatsioonilepingule lisatud protokollis nr 4(4). Nimetatud protokolli on muudetud 1. oktoobril 1995 jõustunud otsusega 1/95(5) ning 1. juulil 1997 jõustunud otsusega 3/96(6). Kuna protokolli nr 4, muudetud otsusega 3/96,(7) asjaomaste artiklite sisu on põhiosas sama, kui 1993. aasta algversioonis ning selles, mis valmis otsuse 1/95 alusel, ei pidanud ma vajalikuks määratleda iga põhikohtuasjade erinevates etappides kohaldunud artikli täpset versiooni. Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab üksnes asjaomaste artiklite protokollis sätestatud versioonile, siis viitan ka mina üksnes eespool mainitule.
7. Vastavalt protokolli nr 4 artikli 16 lõike 1 punktile a imporditakse kaupade liikumissertifikaadi EUR.1(8) esitamisel Ungari päritolu kaupu ühendusse assotsiatsioonilepingus sätestatud soodustingimustel, samuti nagu ka ühenduse liikmesriikide kaupu Ungarisse. Protokolli nr 4 artikli 17 lõiked 1 ja 5 sätestavad, et kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 annab välja ekspordiriigi toll, mis peab võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et kontrollida toodete päritolu. Samuti on neil sel eesmärgil õigus nõuda igasugust tõendusmaterjali ja inspekteerida eksportija arveid või teostada ükskõik millist muud kontrolli, mida nad peavad vajalikuks.(9)
8. Protokolli nr 4 halduskoostöö korraldust puudutavad sätted, mis on asjaomases eelotsusetaotluses tõlgendamise objektiks, sisalduvad artiklites 31–33. Need on sõnastatud järgmiselt:
„Artikkel 31
Vastastikune abi
[…]
2. Käesoleva protokolli korrektse kohaldamise tagamiseks abistavad ühendus ja Ungari, vastava tolli vahendusel, teineteist sertifikaatide EUR.1 või arvedeklaratsioonide autentsuse ja nendes dokumentides esitatud teabe täpsuse kontrollimisel.
Artikkel 32
Päritolusertifikaadi kontroll
1. Päritolusertifikaatide tollivormistusjärgne kontroll viiakse läbi pisteliselt või iga kord, kui impordiriigi toll omab põhjendatud kahtlust dokumentide autentsuse või kõnealuste toodete päritolustaatuse suhtes või käesolevas protokollis ette nähtud muude tingimuste täitmise suhtes.
2. Lõikes 1 sätestatu rakendamiseks tagastab impordiriigi toll ekspordiriigi tollile liikumissertifikaadi EUR.1 ning arve, kui viimane esitati, arvedeklaratsiooni või eespool nimetatud dokumentide koopiad, näidates võimalusel ära ka järelepärimise sisulised ja vormilised põhjused. Esitatud tollivormistusjärgse kontrolli taotluse toetuseks esitab toll kõik dokumendid ja kogutud teabe, mis viitab sellele, et päritolusertifikaadile antud hinnang on ebaõige.
3. Kontrolli teostab ekspordiriigi toll. Selleks on tal õigus nõuda kõiki tõendeid, kontrollida kõiki eksportija arveid või teostada ükskõik millist muud kontrolli, mida ta peab vajalikuks.
4. Kui impordiriigi toll otsustab kontrolli tulemusi oodates kõnealuse toote sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale toodete vabastamist, ilma et see piiraks vajalike kaitsemeetmete võtmist.
5. Kontrollimist taotlenud tolli teavitatakse võimalikult kiiresti selle tulemustest. Teabes peab selgelt kajastuma, kas dokumendid on autentsed ja kas kõnealuseid tooteid võib käsitleda ühenduse [või] Ungari […] päritolu toodetena, ning kas nad vastavad teistele käesolevas protokollis ette nähtud tingimustele.
6. Põhjendatud kahtluse korral ja juhul, kui kümne kuu möödumisel kontrollimise taotlemisest ei ole vastust saadud või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et tuvastada kõnealuse dokumendi autentsus või toodete tegelik päritolu, keeldub kontrolli taotlenud toll, välja arvatud erakorraliste asjaolude esinemisel, soodustuste kohaldamisest.
Artikkel 33
Vaidluste lahendamise kord
Kui artiklis 32 kirjeldatud kontrolliprotseduuridega seoses tekib vaidlusi, mida ei ole võimalik lahendada kontrolli taotlenud tolli ja kontrolli eest vastutava tolli vahel, või kui tõstatatakse käesoleva protokolli tõlgendamise küsimus, esitatakse need assotsiatsioonikomiteele.
Igal juhul toimub vaidluste lahendamine importija ja impordiriigi tolli vahel vastavalt selle riigi seadusandlusele.”(10)
B. Ühenduse tolliseadustik
9. Eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab muu hulgas nõukogu määrusele (EMÜ) 2913/92(11), mis sisaldab üldeeskirju ja -protseduure, mis tagavad tariifsete ja muude ühenduse tasandil seoses ühenduse ja kolmandate riikide vahelise kaubavahetusega kasutusele võetud meetmete rakendamise.(12)
10. Ühenduse tolliseadustiku artikli 220 lõige 1 näeb ette, et kui tollivõlast tuleneva maksusumma kohta on tehtud arvestuskanne tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluva tollimaksu summast väiksema summa kohta, tehakse tasumisele kuuluva või tasuda jääva tollimaksu summa kohta arvestuskanne, millega on mõeldud seda, et vastava liikmesriigi toll teeb arvestuskande arvestusdokumentidesse või mõnele muule samaväärsele teabekandjale,(13) põhimõtteliselt kahe päeva jooksul arvates päevast, mil asjaomane toll sai olukorrast teadlikuks ja sai õiguse arvutada seaduse alusel tasumisele kuuluv maksusumma ning samuti määrata kindlaks võlgnik.
11. Ühenduse tolliseadustiku artikli 220 lõige 2 näeb ette erandi arvestuskande tagantjärele tegemise osas, mille kohta küsis käesolevas menetluses tõlgendust ka eelotsustaotluse esitanud kohus. Nimetatud artikkel sätestab:
„Välja arvatud artikli 217 lõike 1 teises ja kolmandas lõigus nimetatud juhtudel, ei tehta järelarvestuskannet, kui:
[…]
b) tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta;
[…]”.
II. Asjaolud ja menetluse käik
12. Euroopa Komisjoni Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) taotlusel teostas Ungari toll aastatel 1996–1998 Ungari autotootmise ettevõtja Magyar Suzuki Corporationi juures tollivormistusjärgse kontrolli Ungaris toodetud ja aastatel 1995–1997 liikumissertifikaatide EUR.1 alusel Euroopa Ühendusse imporditud Suzuki marki autode päritolu kohta.
13. Mis puutub ettevõtte Sfakianakis importi Kreekasse, jõuti kontrolli tulemusena sõidukite klassifitseerimiseni kolme gruppi, kusjuures esimesse gruppi kuulusid sõidukid, mille Ungari päritolu – protokolli nr 4 tähenduses – oli saanud kinnitust, teise kuulusid need, mille puhul oli tuvastatud välisriigi päritolu, mida tootja oli tunnistanud, ning kolmandasse need, mille päritolu oli vaidluse objektiks eksportija ja Ungari tolli vahel.
14. Ungari kontrolliteenistuse direktor teavitas 3. novembri 1998. aasta kirjaga neist tulemustest Kreeka pädevaid tolliasutusi. Kolmanda sõidukite grupi osas palus ta nimetatud asutustel peatada tollimaksude tagantjärele sissenõudmine kuni käimasolevate kohtumenetluste lõppemiseni.
15. Peale selle said Kreeka pädevad tolliasutused OLAF-ilt nimekirja Ungarist Kreekasse imporditud sõidukitest, mille puhul import oli toimunud õigusvastaselt sooduskorra alusel. See nimekiri sisaldas sõidukeid, mille päritolu küsimuses ootasid Ungari pädevas kohtus lahendamist mitu hagi.
16. Eespool mainitud nimekirja alusel võtsid Kreeka tolliasutused vastu otsused, millega kohustasid Sfakianakist maksma ära imporditollimaksud, millele olid lisatud maksud ja trahvid.
17. Ungari kohus tühistas Ungari tolliasutuste poolt läbi viidud tollivormistusjärgse kontrolli järeldused ja kohustas viimaseid kontrolliprotseduuri uuesti läbi viima nii, et nad täidaksid sealjuures kaebuse osas vastu võetud kohtuotsuseid(14).
18. Ungari pädevad asutused teavitasid 26. juuli 1999. aasta kirjaga Kreeka tolli peadirektoraati oma otsustest ja saatsid talle loetelu välisriigi sõidukitest ning sõidukitest, mille Ungari päritolu oli lõplikult tuvastatud. Kreeka tolliasutused ei tühistanud oma otsuseid, millega oli asetatud Sfakianakisele kohustus maksta imporditollimaksu sõidukite pealt, mille Ungari päritolu oli saanud kinnitust.
III. Eelotsuse küsimused
19. Kohtumenetluse käigus otsustas Dioikitiko Protodikeio Athinon (Ateena esimese astme halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Arvestades, et:
a) Ungari ametiasutused olid impordiriigi tolli ametlikult teavitanud esialgse kontrolli tulemustest, mille kohaselt olid mõned ekspordisertifikaadid ebaõiged, rõhutades samas, et kontrolli kehtivuse küsimuses on Ungari kohtutes menetlused pooleli,
b) Ungari ametiasutused on impordiriigi tollile ametlikult edastanud nimetatud menetluste tulemused – eespool viidatud kohtute otsused, mis on teatud osa sertifikaatide õigsust kinnitanud,
kas impordiriigi tollile (ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ungari Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu) protokolli nr 4 artikli 31 lõikega 2 pandud vastastikuse abistamise kohustus kohustab seda tolli võtma arvesse Ungari kohtute otsuseid seoses ekspordiriigi ametiasutuste teostatud ekspordisertifikaadi EUR.1 õigsuse kontrolli kehtivusega?
2. Kas eespool viidatud protokolli nr 4 artikkel 32 tähendab seda, et impordiriigi tollil on kohustus võtta arvesse ekspordiriigi kohtute otsuseid, millega tühistatakse Ungari ametiasutuste poolt ekspordi järel määratud ja teostatud kontrollide tulemused, arvestades et:
a) impordiriigi ametiasutusi oli ametlikult teavitatud nii kohtuvaidluste toimumisest kui ka vastavate menetluste tulemustest,
b) et nad ei ole kunagi ise kontrolli teostamist taotlenud?
3. Kui vastus ühele eelnenud küsimustest on jaatav, siis kas tollimaksude kaotamise kasulik mõju, mis on Euroopa ühenduste ja Ungari assotsiatsioonilepinguga ette nähtud, nõuab eespool viidatud ühenduse õigusnormide tõlgendamist nii, et nendega on vastuolus haldusotsused, millega määratakse täiendav tollimaks, maks ja trahv, ning mille impordiriigi ametiasutused on teinud pärast Ungari ametiasutuste kontrolli tulemustest teate saamist, kuid enne kontrolli tulemusi tühistavate kohtuotsuste sisu kohta teate saamist, võttes arvesse, et välja antud sertifikaadid EUR.1 olid õiged?
4. Peale selle, kas vastust eelmistele küsimustele võib mõjutada asjaolu, et ei Kreeka ega Ungari ametiasutused ei taotlenud protokolli nr 4 artiklis 33 nimetatud assotsiatsioonikomitee kokkukutsumist, et viimane vaidlusküsimuse lahendaks, mis näitab, et kummagi riigi ametiasutused pole leidnud seda, et Ungari kohtuotsuste tegemine tooks kaasa vaidluse, mis oleks tulnud esitada nimetatud komiteele lahendamiseks?
5. Teise võimalusena, kui vastus eelnenud küsimustele on eitav, ehk kui Kreeka toll ei ole lisatollimaksu, käibemaksu ja trahvi määrates rikkunud eespool viidatud ühenduse õigusnorme, kas siis saab järeldada, et ühenduse tolliseadustiku artikli 220 lõige 2 ei võimalda teha tollimaksu kohta järelarvestuskannet importija kulul, kuna tegemist on impordi- või ekspordiriigi tolli veaga, võttes arvesse eelkõige asjaolu, et ekspordiriigi tollil olid sõidukite päritolu kohta olemas kõik andmed, mille alusel sertifikaati EUR.1 ei oleks tohtinud välja anda, ja mis oleks võimaldanud impordiriigi tollil määrata seadusjärgne tollimaks kohe alguses?”
IV. Eelotsuse küsimuste analüüs
A. Kaks esimest eelotsuse küsimust
20. Teen Euroopa Kohtule ettepaneku käsitleda koos kahte esimest küsimust, mis on omavahel otseselt seotud.
21. Kahe esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas assotsiatsioonilepingut ja protokolli nr 4, eriti viimase vastastikust abi puudutavaid sätteid, mis sisalduvad artikli 31 lõikes 2, ning artiklis 32 ette nähtud kaupade päritolu kontrolli puudutavaid sätteid tuleb tõlgendada nii, et impordiriigi tollil on kohustus võtta arvesse ekspordiriigi kohtuotsuseid kaebuste kohta, mis on esitatud ekspordiriigi tolli poolt teostatud kaupade liikumissertifikaatide kontrolli järelduste kehtivuse küsimuses, võttes arvesse asjaolu, et impordiriigi ametiasutusi teavitati nende kaebuste olemasolust ja otsuste sisust. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib Euroopa Kohtult samuti seda, kas asjaolu, et liikumissertifikaatide kontrolli aluseks ei olnud impordiriigi tolli taotlus, omab tähtsust käesolevale küsimusele vastamisel.
22. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib samuti teada, kas impordiriigi toll peab võtma arvesse ekspordiriigi tolli poolt teostatud liikumissertifikaatide tollivormistusjärgse kontrolli esialgseid tulemusi või kas nad peavad samuti arvesse võtma ekspordiriigi kohtuotsuseid kaebuste kohta, mis on esitatud mainitud kontrolli järelduste osas.
23. Kreeka valitsus pakub vastuseks, et assotsiatsioonileping ja protokolli eespool mainitud sätted ei kohusta impordiriigi tolli võtma arvesse ekspordiriigi pädeva kohtu otsuseid sertifikaatide EUR.1 õigsuse tollivormistusjärgse kontrolli kohta.
24. Selle arvamuse toetuseks märgib Kreeka valitsus, et kaupade päritolu kindlakstegemine kuulub ekspordiriigi tolli pädevusse, ning et ühenduse kehtiv õigus ei kohusta impordiriigi tolli kontrollima nimetatud kontrolli täpsust. Ta rõhutab, et ekspordiriigi tolli avaldusest sertifikaatide EUR.1 ebaõigsuse kohta piisab tollimaksude tagantjärele sissenõudmiseks.
25. Kreeka valitsus leiab, et osas, kus kaupade päritolusertifikaatide tollivormistusjärgse kontrolli teostamine kuulub tolli ja mitte ekspordiriigi kohtuasutuste pädevusse ning kus protokolli nr 4 artikli 32 lõige 5 näeb ette kontrolli teostamise nii ruttu kui võimalik, on täiesti õiguspärane, et Ungari toll tunnistas kehtetuks vaidlusalused sertifikaadid EUR.1. Ta leiab, et ükski säte ühenduse kehtivast õigusest, ning eriti protokolli nr 4 artiklid 31 ja 32, ei kohusta impordiriigi pädevaid tolliasutusi ootama kohtumenetluse tulemusi.
26. Kreeka valitsus lisab, et kui kohus tühistab ekspordiriigi tolli otsused, ei või impordiriigi pädevad tolliasutused teada, kas oli tagatud võistlev ja õiglane kohtumenetlus, ega ka seda, kas otsus põhineb vaidlustatud tegevuse juriidilise ja sisulise põhjendatuse analüüsil või siis formaalsel kaalutlusel, nagu näiteks vastustajast tolliasutuse puudumine istungilt.
27. Ma ei nõustu Kreeka valitsuse seisukohaga. Sarnaselt Sfakianakise, Ungari valitsuse ja komisjoniga leian, et nii assotsiatsioonileping kui ka protokolli nr 4 vastastikust abi ja kaupade päritolusertifikaatide kontrolli puudutavad sätted asetavad impordiriigi tollile kohustuse võtta arvesse ekspordiriigi kohtuotsuseid kaebuste kohta, mis on esitatud kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 kehtivuse kontrolli järelduste küsimuses. Selline arvessevõtmine on kohustuslik, nagu tõdevad Ungari valitsus ja komisjon, pidades silmas assotsiatsioonilepingu ja protokolliga nr 4 loodud halduskoostöö süsteemi eesmärke. Olen sarnaselt Sfakianakisega arvamusel, et sellisest lahendusest tuleb kinni pidada, selleks et tagada põhiõigus tõhusale kohtulikule kaitsele.
28. Assotsiatsioonilepingu eesmärk, nagu olen eelnevalt näidanud, on ennekõike tagada, et kaupu, mis vastavad kõigile sellistele tingimustele, et neid saab käsitleda Ungari või mõne Euroopa Ühenduse liikmesriigi päritolu kaupadena, imporditaks ühendusse või Ungarisse nimetatud lepingus ette nähtud sooduskorras. Sel eesmärgil sätestavad protokolli nr 4 artiklid 16 ja 17, et kaupade päritolutõend, mille alusel kohaldub neile nimetatud sooduskohtlemine, saadakse sertifikaadiga EUR.1, mille väljastamise tagab vastavalt artikli 17 lõikele 4 ekspordiriigi toll.
29. Kuigi vastavalt artikli 17 lõigetele 4 ja 5 põhineb see kaupade päritolu kindlakstegemine ekspordiriigi tolli poolt sertifikaadi EUR.1 väljastamise hetkel tehtud kontrollile, läbib see põhimõtteliselt siiski ka tollivormistusjärgse kontrolli. Nagu on täpsustatud protokolli nr 4 artikli 32 lõikes 3 teostab ka tollivormistusjärgse kontrolli ekspordiriigi toll, kellel on selleks õigus nõuda kõiki tõendeid ja teostada ükskõik millist muud kontrolli, mida ta peab vajalikuks.
30. Seega on see ekspordiriigi toll, kes kontrollib asjaomaste kaupade päritolu ning seda, et need vastaksid vajalikele tingimustele, võimaldamaks nende importi Euroopa Ühenduse liikmesriiki või Ungarisse assotsiatsioonilepingus ette nähtud sooduskohtlemise alusel.
31. Nagu märgivad kõik menetlusse astujad, tugineb protokolli nr 4 artiklites 31–33 ette nähtud halduskoostöö süsteem samal ajal nii ülesannete jaotusele kui ka kõnealuse riigi ja Ungari Vabariigi tolliasutuste vastastikusele usaldusele. Nagu on leidnud Euroopa Kohus teiste vabakaubanduslepingute puhul, mis puutub protokolliga nr 4 võrreldavatesse protokollidesse mõiste „päritolustaatusega kaubad” definitsiooni ja halduskoostöö meetodite kohta, on niisugune ülesannete jaotus õigustatud asjaoluga, et ekspordiriigi ametiasutused on paremas positsioonis, kontrollimaks kõnealuse toote päritoluga vahetult seonduvaid andmeid.(15) Samuti pakub see eelise jõuda kaupade päritolu kindlakstegemisel kindlate ja ühtlustatud tulemusteni ning vältida häireid ja konkurentsi moonutamist kaubavahetuse käigus(16).
32. Selline süsteem töötab ainult juhul, kui impordiriigi toll tunnustab ekspordiriigi tolli poolt õiguspäraselt antud hinnanguid(17). Nagu on tõdenud Euroopa Kohus eespool viidatud kohtuasjas Les Rapides Savoyards jt selliste vabakaubanduslepingute osas, mis seovad ühendust kolmandate riikidega vastastikuste kohustuste alusel, on kolmandate riikide ametiasutuste õiguspäraselt tehtud otsuste tunnustamine liikmesriikide tolliasutuste poolt muu hulgas vajalik selleks, et ühendus võiks omalt poolt nõuda eespool nimetatud riikide tolliasutustelt, et viimased peaksid kinni liikmesriikide ametiasutuste poolt tehtud otsustest ühendusest vastavasse riiki eksporditud kaupade päritolu kohta.(18)
33. Siit tuleneb, et vastavalt assotsiatsioonilepingule ei või impordiriigi toll keelduda sooduskohtlemise kohaldamisest kaupadele, mis on imporditud ekspordiriigi poolt regulaarselt väljastatud sertifikaadi EUR.1 alusel. Kui impordiriigi tollil on põhjendatud kahtlus nende kaupade tegeliku päritolu osas, ei saa nad teha muud, kui taotleda ekspordiriigi tollilt nimetatud päritolu tollivormistusjärgset kontrolli.
34. Kõnealuses lepingus ette nähtud koostöö ja ülesannete jaotuse süsteemi ülesehitusest tuleneb loogiliselt, et tollivormistusjärgse kontrolli järeldused on impordiriigi tolli jaoks siduvad, kui ekspordiriigi toll suutis asjaomaste kaupade päritolu kindlaks määrata. Ainult erandjuhtudel, kui ekspordiriigi tollil puudub pädevus viia läbi regulaarset tollivormistusjärgset kontrolli, on Euroopa Kohus möönnud impordiriigi tolli õigust ise kontrollida vaidlusaluste sertifikaatide EUR.1 autentsust ja õigsust, võttes arvesse teisi tõendeid asjaomaste kaupade päritolu kohta.(19)
35. Assotsiatsioonilepingu ja protokollis nr 4 ette nähtud halduskoostöö süsteemi eesmärk hõlmab seega seda, et impordiriigi toll võtab arvesse ekspordiriigi tolli poolt teostatud kaupade päritolu lõpliku kontrolli tulemusi. Vastavalt sellele eesmärgile on oluline, et kõigile kaupadele, mis täidavad päritolu osas nõutud tingimused – ja ainult neile kaupadele – kohalduks impordi sooduskord.
36. Siit tuleneb, et kui eksportija on esitanud kohtule kaebuse tollivormistusjärgse kontrolli algsete tulemuste peale ning kui impordiriigi tolli on teavitatud sellest kaebusest ja selle tulemustest, siis on viimane kohustatud neid tulemusi arvesse võtma.
37. Protokolli nr 4 artikli 32 lõikes 5 sätestatu, millele viitas Kreeka valitsus, ei ole minu arvates eespool toodud analüüsiga vastuolus. Tuletan meelde, et nimetatud artikkel näeb ette, et impordiriigi tolli, kes taotles asjaomaste kaupade tollivormistusjärgset kontrolli, teavitatakse võimalikult kiiresti selle tulemustest ning tulemustes peab olema selgelt kajastatud, kas kaubad täidavad või ei täida nõutud tingimused selleks, et neile võiks kohalduda sooduskord.
38. Võin viidata samuti protokolli nr 4 artikli 32 lõikele 6, mis sätestab sarnaselt eelmise lõiguga, et põhjendatud kahtluse korral asjaomaste kaupade päritolu osas ja juhul, kui kümne kuu möödumisel kontrollimise taotlemisest ei ole vastust saadud või kui vastus on puudulik, keeldub impordiriigi toll, välja arvatud erakorraliste asjaolude esinemisel, soodustuste kohaldamisest.
39. Eespool viidatud sätetega pidasid assotsiatsioonilepingu pooled minu arvates silmas seda, et vastutasuks protokollis nr 4 talle omistatud pädevustele teostab ekspordiriigi toll, kes on saanud impordiriigi tollilt kontrolli taotluse, reaalselt nimetatud kontrolli ja teavitab viimast mõistliku aja jooksul selle tulemustest. Nagu märgib Kreeka valitsus, on nende sätete eesmärk tagada, et asjaomaste kaupade päritolu kindlakstegemist võimaldav halduskoostöö menetlus toimuks kiiresti ning et nende kaupade saatus otsustataks nii ruttu kui võimalik. Siiski ei ole neis sätetes nähtud midagi ette puhuks, kui ekspordiriigi tolli poolt tollivormistusjärgse kontrolli järel vastu võetud otsuste vastu esitatakse kaebus kohtule, mainitud juhtumile kohaldub vastava riigi õigus.
40. Neist sätetest ei või seega järeldada, et impordiriigi toll oleks seotud tollivormistusjärgse kontrolli esialgsete tulemustega, kui nende järelduste vastu on esitatud kaebus kohtule, ning kui nad sellest tulenevalt ei ole oma olemuselt lõplikud.
41. Seevastu võib samadest sätetest ja tervest protokollis nr 4 sätestatud halduskoostöö süsteemist minu arvates järeldada, et kui tollivormistusjärgse kontrolli järeldused seavad kahtluse alla sertifikaatide EUR.1 kehtivuse ning nende vastu esitatakse kaebus siseriikliku õiguse kohaselt, siis peab ekspordiriigi toll teavitama impordiriigi tolli nende kaebuste olemasolust ja hiljem ka nende tulemustest. Nimetatud kohustus tuleneb samuti assotsiatsioonilepingu eesmärgist, tagamaks, et impordiriigi toll võiks tõepoolest kohaldada sooduskohtlemist kaupadele, mille päritolu on ekspordiriigi tolli poolt lõplikult kindlaks tehtud.
42. Võttes arvesse assotsiatsioonilepingu eesmärki ja halduskoostöö süsteemi, mis puutub kaupade päritolu kindlakstegemisse, siis peab impordiriigi toll võtma arvesse ekspordiriigi kohtuotsuseid kaebuste kohta, mis on esitatud ekspordiriigi tolli poolt teostatud kaupade päritolu tollivormistusjärgse kontrolli esialgsete tulemuste vastu.
43. Vastupidi sellele, mida väidab Kreeka valitsus, ei või impordiriigi toll keelduda neid otsuseid arvesse võtmast põhjendusega, et neil pole võimalik teada saada, kas menetlus ekspordiriigi kohtu ees oli võistlev ning pakkus kõiki õiglase kohtumenetluse tagatisi.
44. Siinkohal on kohane meelde tuletada, et protokolliga nr 4 loodud halduskoostöö süsteem rajaneb asjassepuutuvate riikide tolliasutuste vastastikusel usaldusel. See tähendab, et Euroopa Ühenduse liikmesriigid, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon nägid sellist süsteemi luues ette, et kõnealuse vabakaubanduslepingu pooleks olevad kolmandate riikide haldusasutused on pädevad rakendama selle assotsiatsioonilepingu sätteid. Niisugune usaldus peab kindlasti laienema ka vastava riigi kohtutele, mis on selle riigi siseriiklike õigusnormide kohaselt pädevad lahendama tolliasutuste otsuste kohta esitatud kaebusi. Oleks ju paradoksaalne võimaldada sellist usaldust kolmandate riikide haldusasutustele ning keelduda kohtuasutuste osas, kui just viimaste ülesanne on valvata õiguse rakendamise järele ning seega ka assotsiatsioonilepingu rakendamise järele riigi haldusasutuste poolt.(20) Nagu märkis Sfakianakis istungil, on ekspordiriigi kohtud sertifikaatide EUR.1 assotsiatsioonilepingule vastavuse garandiks.
45. Seda, et impordiriigi toll võtab arvesse kolmanda riigi, kust kaubad eksporditi, kohtuotsuseid kaebuste kohta, mis on esitatud ekspordiriigi tolli poolt teostatud kaupade liikumissertifikaatide kehtivuse kontrolli küsimuses, ei ole minu arvates võimalik lahutada ekspordiriigi tolli poolt kaupade päritolu kohta antud hinnangu tunnustamisest, ning seega kuulub see arvessevõtmine olemuslikult protokollis nr 4 ette nähtud kohustuste hulka.
46. Teisalt ei saaks selline arvessevõtmine liikmesriigiti varieeruda, tekitamata ebakindlust, mis ohustaks ühist kaubanduspoliitikat ning asjaomasest assotsiatsioonilepingust ühendusele tulenevate kohustuste täitmist.(21)
47. Esitades vastuväiteid sellisele arvessevõtmisele rõhutab Kreeka valitsus veel kord, et kui tollivormistusjärgse kontrolli esialgsed tulemused tühistatakse kohtuotsusega, ei ole impordiriigi tollil võimalik teada, kas see tühistamine põhineb vaidlustatud tegevuse juriidilise ja sisulise põhjendatuse analüüsil või siis formaalsel kaalutlusel, nagu näiteks vastustajast tolliasutuse puudumine istungilt.
48. Ma ei arva, et sellise seisukohaga oleks võimalik nõustuda. Nagu ma olen juba eelnevalt märkinud, on tollivormistusjärgse kontrolli eesmärk kontrollida sertifikaatide EUR.1 õigsust.(22) Juhul kui selle kontrolli tulemused on siseriikliku õiguse kohaselt esitatud kaebuse esemeks, on vastava menetluse kohta oluline teada üksnes seda, kas vaidlusalused sertifikaadid tühistati või said need kinnitust. Juhul, kui kohus tühistab tollivormistusjärgse kontrolli tulemused, mis seavad küsimuse alla sertifikaatide EUR.1 õigsuse, ja kui sellest tulenevalt jäävad nimetatud sertifikaadid jõusse, siis peab impordiriigi toll neid arvesse võtma, olenemata tollivormistusjärgse kontrolli tulemuste tühistamise põhjustest.
49. Teiseks ja igal juhul tuleb möönda, et mulle ei näi võimalik nõustuda Kreeka valitsuse seisukohaga, kuna see on vastuolus õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele.
50. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kujutab õigus tõhusale kohtulikule kaitsele endast ühenduse õiguse üldpõhimõtet, mis tuleneb liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest traditsioonidest.(23) See õigus on sätestatud Euroopa Ühenduse põhiõiguste harta artiklis 47, mis lähtub Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste konventsiooni artiklitest 6 ja 13. Nimetatud säte asetab Euroopa Kohtule kohustuse valvata põhiõiguste tagamise järele ühenduse õiguse valdkonnas.(24) Selline leping nagu seda on nõukogu ja komisjoni poolt EÜ artikleid 228 ja 238(25) rakendades sõlmitud assotsiatsioonilepe, moodustab ühenduse õiguse lahutamatu osa.(26) Seega tuleb Euroopa Kohtul jälgida, et assotsiatsioonilepingu rakendamisel oleksid tagatud põhiõigused, näiteks õigus tõhusale kohtulikule kaitsele.
51. Pole kahtlust, et otsus, mille ekspordiriigi toll on teinud kaupade päritolu tollivormistusjärgse kontrolli tulemusena, peab olema allutatud tõhusale kohtulikule kontrollile. Kontroll puudutab nimelt seda, kas kõnealused kaubad täidavad ühenduse õigusest tulenevad, assotsiatsioonilepingus kindlaks määratud tingimused, nii et neile võiks kohalduda sooduskord. Kontrolli tulemusena võib juhtuda, et eksportija kaotab sellest korrast tulenevad eelised, kuna importijat kohustatakse tasuma asjaomastele kaupadele vastav tollimaks, mis vältimatult mõjutab nende kaubandussuhteid.
52. Keeldumine võtta arvesse ekspordiriigi kohtuotsuseid tollivormistusjärgse kontrolli järelduste kohta tingib ühelt poolt selle, et eksportijad jäävad ilma Ungari õiguses ette nähtud õigusest esitada kohtule kaebus nimetatud kontrolli tulemuste kohta. Teisalt võib see tingida ka selle, et ka Ungari tolliasutused leiavad, et nad ei ole kohustatud arvesse võtma liikmesriikide kohtuotsuseid vastavate riikide tolliasutuste poolt läbi viidud päritolu kontrollide vastu esitatud kaebuste küsimuses. Siinkohal on sobiv rõhutada, et assotsiatsioonilepingus ja protokollis nr 4 sätestatud vastastikkuse loogika kohaselt kujutab Ungari kohtuotsuste liikmesriikide poolt arvessevõtmine endast tingimust, millest tulenevalt Ungari tolliasutused peavad arvesse võtma liikmesriikide kohtuotsuseid kaebuste kohta, mis on esitatud eksportijate poolt Ungarisse imporditud kaupade ühenduse päritolu tollivormistusjärgsete kontrollide tulemuste küsimuses.
53. Keeldumine võtta arvesse Ungari kohtute otsuseid tollivormistusjärgse kontrolli tulemuste peale esitatud kaebuste kohta, on seega vastuolus mitte ainult assotsiatsioonilepingu eesmärgiga ja protokollis nr 4 ette nähtud koostöösüsteemiga, vaid ka õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele.
54. Lõpuks tuleneb protokolli nr 4 ülesehitusest ja assotsiatsioonilepingu eesmärgist ka see, et kõnealune kohustus kohaldub impordiriigi tollile sõltumata sellest, kas see tollivormistusjärgne kontroll viidi läbi tema algatusel või mitte.
55. Siinkohal on sobiv meelde tuletada, et protokolli nr 4 artikli 32 lõikest 1 tuleneb, et ekspordiriigi pädevad asutused võivad tollivormistusjärgse kontrolli teostada kas omal algatusel või impordiriigi taotlusel. Seda kontrolli võib nagu põhikohtuasjas läbi viia ka komisjoni teenistuste taotlusel, kelle ülesanne on vastavalt EÜ artiklile 155(27), tagada assotsiatsioonilepingu ja selle protokollide tõhus rakendamine.(28)
56. Hoolimata sellest, kes esitab taotluse järelkontrolli teostamiseks, on selle eesmärk sama: kontrollida sertifikaatide EUR.1 õigsust, selleks et kaupade impordil ühendusse kohalduks kaupadele, mis on lepingu mõistes Ungari päritolu, assotsiatsioonilepingus – vastavalt selle lepingu eesmärgile – ette nähtud sooduskord. Mis puutub mainitud lepingu ülesehitusse ja eesmärki, siis peab impordiriigi toll seega võtma arvesse tollivormistusjärgse kontrolli tulemusi ning ekspordiriigi kohtuotsuseid nimetatud kontrolli tulemuste kohta sõltumata sellest, milline asutus esitas vastava kontrolli taotluse.
57. Eespool toodut arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata nii, et assotsiatsioonilepingut ja protokolli nr 4, eriti vastikuse abistamise kohustust puudutavat artikli 31 lõiget 2 ning samuti nimetatud protokolli artiklit 32, mis puutub kaupade päritolusertifikaadi kontrolli, tuleb tõlgendada nii, et impordiriigi tollil on kohustus võtta arvesse ekspordiriigi kohtuotsuseid kaebuste kohta, mis on esitatud ekspordiriigi tolli poolt teostatud kaupade liikumissertifikaatide kehtivuse kontrolli küsimuses, kui teda oli nende kaebuste olemasolust ja otsuste sisust teavitatud, sõltumata sellest, kas liikumissertifikaatide kehtivuse kontroll viidi läbi impordiriigi tolli taotlusel või ilma selleta.
B. Kolmas eelotsuse küsimus
58. Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas tollimaksude kaotamise kasuliku mõjuga, mis on assotsiatsioonilepinguga ette nähtud, on vastuolus haldusotsused, millega määratakse, et tuleb tasuda tollimaks, mida on suurendatud maksu ja trahvi võrra ning mille impordiriigi toll on teinud enne, kui talle teatati tollivormitusjärgse kontrolli järelduste kohta esitatud kaebuse lahendamise lõplik tulemus, kui selle kaebuse kohta vastu võetud kohtuotsuse täitmisel sai kinnitust sertifikaatide EUR.1 kehtivus.
59. Käesoleva küsimuse analüüsimisel tuleb kõigepealt välja selgitada, kas Kreeka tolliasutustel oli õigus pärast seda, kui Ungari toll oli neid teavitanud asjaomaste sertifikaatide EUR.1 ebaõigsusest, võtta vastu vaidlusalused otsused enne tollivormistusjärgse kontrolli tulemuste vastu esitatud kaebuse lahendamist, või oleks ta pidanud sissenõudmise menetluse kaebuse tulemuste ootuses edasi lükkama.
60. Sfakianakis ja Ungari valitsus märkisid istungil, et Kreeka toll oleks pidanud tollimaksude sissenõudmise menetluse edasi lükkama, kuna Ungari õiguse kohaselt peatab haldusotsuste vastu esitatud kaebus nende täitmise.
61. Ma ei nõustu eespool toodud arutluskäiguga. Ma ei usu, et asjaomase vabakaubanduslepingu pooleks oleva kolmanda riigi õigusega võiks olla reguleeritud see, kas liikmesriigi tolliasutustel on õigus alustada tollimaksude sissenõudmist pärast nende teavitamist tollivormistusjärgse kontrolli tulemustest, mis seadsid küsimuse alla vaidlusaluste kaupade päritolu. Märgin, et protokollis nr 4 ei sisaldu ühtki vastavasisulist sätet.
62. Protokoll ei sisalda ühtki sätet ka selle kohta, mil viisil peab impordiriigi toll käituma juhul, kui nii nagu käesolevas asjas ühendusse EUR.1 sertifikaatide alusel imporditud kaubad on müüdud ja alles seejärel on nende osas teostatud tollivormistusjärgne kontroll, mis seadis kahtluse alla nende sertifikaatide kehtivuse. Selles osas on kohane märkida, et protokolli nr 4 artikli 32 lõige 4 puudutab üksnes juhtumit, mille puhul impordiriigi toll ei ole veel asjaomaseid kaupu vabastanud. Kuna protokollis puudub asjakohane säte, tuleb leida ühenduse tolliseadustikust, mida peab tegema impordiriigi toll taolises olukorras, mis on küsimuse all põhikohtuasjas.
63. Võttes arvesse eespool toodud sätteid leian ma, et Kreeka toll ei olnud kohustatud lükkama sissenõudmise menetluse alustamist edasi kuni tollivormistusjärgse kontrolli järelduste vastu esitatud kaebuse lahendamiseni Ungaris. Tegelikult tuleneb ühenduse tolliseadustiku asjaomaste sätete analüüsist, et tagades kõnealuses olukorras importija õiguste kaitse, näevad need sätted samuti ette ühenduse finantshuvide tõhusa kaitse, asetades liikmesriikidele kohustuse astuda vajalikud sammud nõudmaks sisse tollivõlg, mis kujutab endast olemuslikult ühenduse ressurssi.
64. Samuti tuleneb ühenduse tolliseadustiku artikli 78 lõikest 3, et kui tollivormistusjärgsete kontrollide tulemusena selgub, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, peab toll võtma meetmed olukorra ennistamiseks, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet. Ühenduse tolliseadustiku artiklist 201 tuleneb, et kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, lubatakse vabasse ringlusse, tekib tollivõlg.
65. Selles osas tuleb tõdeda, et kui tollivõlg on tekkinud, on liikmesriigid vastavalt ühenduse tolliseadustikule kohustatud alustama vajaliku hoolsusega sissenõudmise menetluse esimest etappi, mis seisneb nii arvestuskande tegemises võlgnevuse kohta(29) kui ka selle tegelikus sissenõudmises võlgnikult(30). Lõpuks tuleb märkida, et vastavalt ühenduse tolliseadustiku artiklile 244 ei peata kaebuse esitamine liikmesriigi tolli otsuse vastu vaidlusaluse otsuse täitmist muidu kui erandjuhtumil.
66. Ma ei arva, et kui tollivõlg on tekkinud – nii nagu käesolevas asjas –sertifikaatide EUR.1 kehtetuks tunnistamisest tollivormistusjärgse kontrolli tagajärjel, et siis selle kehtetukstunnistamise vastu esitatud kaebuse olemasolu kohustaks impordiriigi tolli ülalkirjeldatud menetluse alustamist edasi lükkama. Kuna vaidlusalused kaubad on juba ühenduses müüdud ning kohtumenetlus võib kesta aastaid, siis võib taoline edasilükkamine ohustada tõsiselt tollivõla sissenõudmist juhul, kui kaebus jäetakse rahuldamata.
67. Veelgi enam, selle importija huvisid, kelle sertifikaadid EUR.1 tühistati tollivormistusjärgse kontrolli tulemusena, võetakse arvesse sissenõudmise menetluse mõlemas etapis. Nii võib see importija olla vastavalt ühenduse tolliseadustiku artiklile 220 tollivõla tagantjärele tasumisest vabastatud, kui sooduskorda kohaldati ekspordiriigi tolli vea tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta.(31) Lisaks sellele tuleb märkida, et kui võla kohta on tehtud arvestuskanne, võib võlgnik saada tasumiseks täiendava tähtaja, tasumise edasilükkamise või soodustingimused, vastavalt ühenduse tolliseadustikus sätestatud tingimustele, ning võlgnikule tagastatakse loomulikult tollimaksud, kui selgub, et nende maksmiseks puudus seadusest tulenev kohustus.
68. Lõpuks tuleb märkida, et kaebuse raames, mis iseenesest ei ole edasilükkav tingimus, on importijal õigus algatada impordiriigis kohtuasi selle riigi tolliasutuste otsuse vastu, millega asetatakse talle tollimaksude tasumise kohustus – ühenduse tolliseadustiku artikkel 244 näeb selles osas ette, et toll peatab otsuse täitmise osaliselt või täielikult, kui on põhjust arvata, et vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas tollialaste õigusaktidega või et asjaomast isikut ähvardab korvamatu kahju. Võlgniku, kelle tollimaksude tasumine on peatatud, võib samuti vabastada kohustusest esitada tagatis, kui see tekitaks tema olukorda arvestades tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi.
69. Minu arutluskäik saab kinnitust kohtupraktikast, mis puudutab importijate poolt esitatud hagisid komisjoni otsuste vastu, mille puhul on rakendatud määruse nr 1430/79 (EMÜ) impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise kohta(32) artiklit 13, mille kohaselt sellise sätte ainus eesmärk on vabastada ettevõtjad – kindlate asjaolude kokkulangemisel ning ilmse hooletuse või pettuse puudumisel – maksude tasumise kohustusest ning mitte võimaldada vaidlustada tollivõla sissenõutavuse põhimõtet(33) [mitteametlik tõlge]. Eespool viidatud kohtuasjas Cerealmangimi ja Italgrani vs. komisjon leidis Euroopa Kohus selles osas, et hagejad oleksid pidanud, „kui nende hinnangul [olid] kõik tingimused täidetud”, esitama impordiriigi tolliasutuste otsuse peale, millega kohustati maksukohuslast võlga tasuma, kaebuse impordiriigi kohtule.(34) Nimetatud kohtupraktika toetab arutluskäiku, mille kohaselt sissenõudmise menetluse alustamine ei ole allutatud tingimusele, et tollivõla olemasolu peab olema vaieldamatu.
70. Siit tuleneb, et antud asjas oli Kreeka tolliasutustel, niivõrd, kui neid oli teavitatud Ungari tolli poolt, et tollivormistusjärgse kontrolli tulemusena tuvastati osade sertifikaatide EUR.1 ebaõigsus, õigus alustada tollimaksude sissenõudmise menetlust eespool mainitud sertifikaatide alusel imporditud sõidukite osas, hoolimata sellest, et selle kontrolli järelduste kohta oli esitatud kohtule kaebus vastavalt siseriiklikele õigusnormidele.(35)
71. Siinkohal on kohane küsida, mis saab Kreeka tolliasutuste poolt vastu võetud ja põhikohtuasjas vaidlustatud otsustest sõidukite kohta, mille sertifikaat EUR.1 sai lõplikult kinnitust Ungari kohtuotsuste täitmisel.
72. Vastus sellele küsimusele tuleneb kahtlemata eespool toodud arutluskäigu lõpetuseks pakutud vastusest. Nii leidsin, et vastavalt assotsiatsioonilepingule imporditakse ühendusse kaubad, mis vastavad sellistele tingimustele, et neid saab käsitleda Ungari päritolu kaupadena, asjaomases assotsiatsioonilepingus ette nähtud sooduskorras. Assotsiatsioonilepingu kasulik mõju seataks ohtu, kui neile kaupadele, mille Ungari päritolu sai lõplikult kinnitust ekspordiriigi pädevate kohtute otsuste täitmisel, keeldutaks rakendamast sooduskorda. Nimetatud kasuliku mõjuga on vastuolus, kui impordiriigi toll jätkab asjaomases olukorras tollimaksude – mida on suurendatud maksu ja trahvi võrra – tagantjärele sissenõudmist.
73. Samuti eirataks ilmselt õigust tõhusale kohtumenetlusele, kui pärast seda, kui eksportija on saavutanud kohtus sertifikaatide EUR.1 kehtivuse küsimuse alla seadnud tollivormistusjärgse kontrolli tulemuste tühistamise, jätkaks impordiriigi toll siiski importijalt tollimaksude sissenõudmist selle kontrolli järelduste alusel.
74. Siit tuleneb, et käesoleva asja asjaoludel tuleb Kreeka tolliasutustel tühistada või tunnistada kehtetuks vaidlustatud haldusotsused osas, milles need puudutavad sõidukeid, mille Ungari päritolu sai lõplikult kinnitust.
75. Teen ettepaneku vastata kolmandale eelotsuse küsimusele nii, et tollimaksude kaotamise kasuliku mõjuga, mis on assotsiatsioonilepinguga ette nähtud, on vastuolus haldusotsused, millega määratakse, et tuleb tasuda tollimaks, mida on suurendatud maksu ja trahvi võrra ning mille impordiriigi toll on teinud enne tollivormistusjärgse kontrolli järelduste kohta esitatud kaebuse lahendamist, juhul kui selle kaebuse kohta vastu võetud kohtuotsuse täitmisel sai kinnitust sertifikaatide EUR.1 kehtivus.
C. Neljas eelotsuse küsimus
76. Neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas vastust kolmele esimesele küsimusele võib mõjutada asjaolu, et ei Kreeka ega Ungari toll ei taotlenud protokolli nr 4 artiklis 33 nimetatud assotsiatsioonikomitee kokkukutsumist.
77. Teen Euroopa Kohtule ettepaneku mõista seda küsimust nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas eelnevatele küsimustele antud vastuseid võib mõjutada asjaolu, et ei Kreeka ega Ungari toll ei andnud asja assotsiatsioonikomiteele pärast otsuste vastuvõtmist Ungari kohtute poolt.
78. Leian, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt ja seda alltoodud põhjustel.
79. Olen eelnevalt näidanud, et impordiriigi toll ei või ekspordiriigi tolli poolt tavalises korras väljastatud sertifikaati EUR.1 ühepoolselt kehtetuks tunnistada. Põhjendatud kahtluse korral selle sertifikaadi õigsuses ei või ta teha muud, kui esitada taotluse vastavale tollile tollivormistusjärgse kontrolli teostamiseks. Samuti on ta seotud selle kontrolli tulemustega, kui ekspordiriigi toll määras kindlaks kõnealuste kaupade päritolu.
80. Protokolli nr 4 artikli 33 kohaselt, kui impordiriigi tollil tekib nimetatud kontrolli käigus lahkarvamus ekspordiriigi tolliga, peavad nad koos otsima võimaluse sõbraliku lahenduse leidmiseks. Kui sõbralik lahendus ei ole võimalik, peavad nad esitama lahkarvamuse assotsiatsioonikomiteele.
81. Siit tuleneb, et asjaolu, et ei Kreeka ega Ungari toll ei andnud asja assotsiatsioonikomiteele, ei mõjuta seda, et Kreeka tolliasutused peavad võtma arvesse Ungari kohtuotsuseid, ning et juhul, kui nende otsustega on saanud kinnitust asjaomaste sõidukite Ungari päritolu, ei või eespool nimetatud asutused edasi sisse nõuda tollimaksu asjaomaste sõidukite osas.
82. Teen ettepaneku vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtule nii, et vastust eelnevatele küsimustele ei mõjuta asjaolu, et ei Kreeka ega Ungari toll ei taotlenud assotsiatsioonikomitee kokkukutsumist vastavalt protokolli nr 4 artiklile 33.
D. Viies eelotsuse küsimus
83. Viienda küsimuse esitas eelotsusetaotluse esitanud kohus vaid juhuks, kui vastus kahele – eespool käsitletud – esimesele küsimusele on eitav. Kuna olen teinud ettepaneku vastata neile küsimustele jaatavalt, siis ei pea ma vajalikuks viimast küsimust käsitleda.
V. Ettepanek
84. Eespool toodut arvesse võttes teen ettepaneku vastata Dioikitiko Protodikeio Athinoni esitatud küsimustele järgmiselt:
1. Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ungari Vabariigi vahelist assotsieerumislepingut ja eriti assotsieerumislepingu protokolli nr 4, mis puudutab mõiste „päritolustaatusega kaubad” definitsiooni ja halduskoostöö meetodeid, muudetud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ungari Vabariigi assotsiatsiooninõukogu 28. detsembri 1996. aasta otsusega nr 3/96, artikli 31 lõikes 2 sätestatud vastastikuse abistamise kohustust ning samuti nimetatud protokolli artiklit 32, mis puutub kaupade päritolusertifikaadi kontrolli, tuleb tõlgendada nii, et impordiriigi tollil on kohustus võtta arvesse ekspordiriigi kohtuotsuseid kaebuste kohta, mis on esitatud ekspordiriigi tolli poolt teostatud kaupade liikumissertifikaatide kehtivuse kontrolli küsimuses, kui teda oli nende kaebuste olemasolust ja otsuste sisust teavitatud, sõltumata sellest, kas liikumissertifikaatide kehtivuse kontroll viidi läbi impordiriigi tolli taotlusel või ilma selleta.
2. Tollimaksude kaotamise kasuliku mõjuga, mis on ette nähtud assotsiatsioonilepinguga, on vastuolus haldusotsused, millega määratakse, et tuleb tasuda tollimaks, mida on suurendatud maksu ja trahvi võrra ning mille impordiriigi toll on teinud enne tollivormistusjärgse kontrolli järelduste kohta esitatud kaebuse lahendamist, juhul kui selle kaebuse kohta vastu võetud kohtuotsuse täitmisel sai kinnitust sertifikaatide EUR.1 kehtivus.
3. Vastust kolmele esimesele küsimusele ei mõjuta asjaolu, et ei Kreeka ega Ungari toll ei taotlenud assotsiatsioonikomitee kokkukutsumist vastavalt protokolli nr 4, muudetud otsusega nr 3/96, artiklile 33.
1 – Algkeel: prantsuse.
2 – EÜT 1993, L 347, lk 2; edaspidi „assotsiatsioonileping”. See leping ja samuti selle juurde kuuluvad protokollid võeti ühenduse nimel vastu nõukogu ja komisjoni 13. detsembri 1993. aasta otsusega 93/742/Euratom, ESTÜ, EÜ (EÜT L 347, lk 1) [siin ja edaspidi on osundatud protokolli tsiteeritud mitteametlikus tõlkes].
3 – Edaspidi „Sfakianakis”.
4 – Protokoll mõiste „päritolustaatusega kaubad” ja halduskoostöö meetodite kohta (EÜT 1993, L 347, lk 177).
5 – 17. juuli 1995. aasta otsus, millega muudetakse assotsiatsioonilepingu protokolli nr 4 (EÜT L 201, lk 39).
6 – 28. detsembri 1996. aasta otsus, millega muudetakse assotsiatsioonilepingu protokolli nr 4 (EÜT 1997, L 92, lk 1).
7 – Edaspidi „protokoll nr 4”.
8 – Edaspidi „sertifikaat EUR.1”.
9 – Protokolli nr 4 artiklites 16 ja 17 sätestatu sisaldus põhiosas 1993. aasta algversiooni artiklites 10 ja 11 ja otsuse 1/95 alusel valminud versiooni artiklites 11 ja 12.
10 – Need sätted, välja arvatud protokolli nr 4 artikli 32 lõikes 3 toodud täpsustus, sisalduvad sisuliselt, ent teises järjekorras 1993. aasta algversiooni artiklis 27 ja otsuse 1/95 alusel valminud versiooni artiklis 28.
11 – Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307; edaspidi „ühenduse tolliseadustik”).
12 – Vt ühenduse tolliseadustiku kolmas põhjendus.
13 – Vt ühenduse tolliseadustiku artikli 217 lõike 1 esimene lõik.
14 – Sfakianakis toob välja Ungari kohtu seisukoha, mille kohaselt selle kindlaksmääramiseks, kas sõiduki tootmises kasutatavate muud päritolu osade väärtus ületab 40% piiri tehasetoodangu omahinnast, millest edasi ei saa vastavat sõidukit lugeda päritolustaatusega kaubaks assotsiatsioonilepingu tähenduses, tuleb võtta arvesse eksportija poolt saadud hinnaalandused turuhinna suhtes, kui viimane ostis kõnealused osad Jaapanist.
15 – 12. juuli 1984. aasta otsus kohtuasjas 218/83: Les Rapides Savoyards jt (EKL 1984, lk 3105, punkt 26), mis puudutab Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 22. juulil 1972. aastal allkirjastatud vabakaubanduslepingut; 7. detsembri 1993. aasta otsus kohtuasjas C‑12/92: Huygen jt (EKL 1993, lk I‑6381, punktid 24–25), mis puudutab Euroopa Majandusühenduse ja Austria Vabariigi vahel 22. juulil 1972 sõlmitud lepingut, ning 5. juuli 1994. aasta otsust kohtuasjas C‑432/92: Anastasiou jt (EKL 1994, lk I‑3087, punkt 38), mis puudutab 19. detsembri 1972. aasta lepingut, millega luuakse Euroopa Majandusühenduse ja Küprose Vabariigi vaheline assotsiatsioon.
16 – Eespool viidatud kohtuotsus Les Rapides Savoyards jt, punkt 26.
17 – Eespool viidatud kohtuotsus Les Rapides Savoyards jt, punkt 27, ning Huygen jt, punkt 25; samuti 14. mai 1996. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑153/94 ja C‑204/94: Faroe Seafood jt (EKL 1996, lk I‑2465, punkt 20) ja 17. juuli 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑97/95: Pascoal & Filhos (EKL 1997, lk I‑4209, punkt 33).
18 – Les Rapides Savoyards jt, punkt 27.
19 – Vt eespool viidatud kohtuotsus Huygen jt, punkt 27. Siinkohal on siiski oluline täpsustada, et nimetatud kohustus kolmanda riigi ametiasutuste otsuste vastastikuseks tunnustamiseks ei ole samal viisil kohustuslik, kui sooduskord on loodud ühenduse autonoomse meetmega nagu näiteks määrusega. Tegelikult on Euroopa Kohus sarnastel asjaoludel otsustanud, et vastava riigi ametiasutuste ühenduse õiguse tõlgendus ei saa olla siduv ühendusele ja liikmesriikidele, nii et komisjoni poolt uurimise käigus antud hinnang kaupade päritolule prevaleerib eksportivate kolmandate riikide tolliasutuste vastavate hinnangute ees (vt eespool viidatud kohtuotsus Faroe Seafood jt, punktid 24 ja 25, mis puutub nõukogu 1. augusti 1974. aasta määrust (EMÜ) nr 2051/74 teatavatele Fääri saartelt pärinevatele kaupadele kohaldatava soodustollikorra kohta (EÜT L 212, lk 33), ning komisjoni 6. detsembri 1974. aasta määrust nr 3184/74, mis puudutab päritolustaatusega kaupade mõiste definitsiooni ja halduskoostöö meetodeid teatavatele Fääri saartelt pärinevatele kaupadele kohaldatava tollikorra rakendamiseks (EÜT L 344, lk 1)). Sama võib kehtida rahvusvahelise vabakaubanduslepingu puhul, mis seob ühendust kolmanda riigiga, kui see riik ei ole võtnud vajalikke meetmeid nimetatud lepingu täitmiseks, ning kui komisjoni teenistuste poolt läbi viidud tollivormistusjärgse kontrolli tulemusena selgub selle riigi poolt väljastatud liikumissertifikaatide ebaõigsus (14. novembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑251/00: Ilumitrónica (EKL 2002, lk I‑10433, punkt 74), mis puutub Türgist pärinevate televiisorite importi ühendusse sooduskorra alusel, mis on ette nähtud 12. septembril 1963. aastal Ankaras Türgi Vabariigi ja EMÜ liikmesriikide poolt allkirjastatud lepingus assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel ja kiidetud ühenduse nimel heaks nõukogu 23. detsembri 1963. aasta otsusega 64/732/EMÜ (EÜT 1964, 217, lk 3685; ELT eriväljaanne 11/11, lk 10)).
20 – Selline usaldus assotsiatsioonilepingu teise poole kohtute vastu on ka otsesõnu väljendatud asjaomase lepingu artiklis 113, mille kohaselt: „käesoleva lepingu raames tagavad pooled, diskrimineerimata mis tahes viisil oma kodanike, ühenduse teise lepingupoole füüsiliste ja juriidiliste isikute juurdepääsu ühenduse ja Ungari pädevatele kohtu- ja haldusasutustele, et kaitsta oma õigusi […]”.
21 – Vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Anastasiou jt, punkt 53, mis puudutab selliste Küprose päritolu kaupade importi ühendusse, mille liikumissertifikaadid on väljastanud mitte Küprose Vabariigi pädev ametiasutus vaid mõne teise riigi asutus.
22 – Eespool viidatud kohtuotsus Huygen jt, punkt 26.
23 – 15. mai 1986. aasta otsus kohtuasjas 222/84: Johnston (EKL 1986, lk 1651, punkt 18); 15. oktoobri 1987. aasta otsus kohtuasjas 222/86: Heylens jt (EKL 1987, lk 4097, punkt 14); 3. detsembri 1992. aasta otsus kohtuasjas C‑97/91: Oleificio Borelli vs. komisjon (EKL 1992, lk I‑6313, punkt 14) ning 19. juuni 1993. aasta otsus kohtuasjas C‑467/01: Eribrand (EKL 2003, lk I‑6471, punkt 53).
24 – 30. septembri 1987. aasta otsus kohtuasjas 12/86: Demirel (EKL 1987, lk 3719, punkt 28).
25 – Muudetuna vastavalt EÜ artiklid 300 ja 310.
26 – Eespool viidatud kohtuotsus Demirel, punkt 7.
27 – Nüüd EÜ artikkel 211.
28 – Vt selles osas eespool viidatud kohtuotsus Ilumitrónica, punkt 60.
29 – Vt ühenduse tolliseadustik, artiklid 217–220.
30 – Vt ühenduse tolliseadustik, artiklid 221–232.
31 – Tolliseadustiku, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2700/2000, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 311, lk 17; ELT eriväljaanne 02/10, lk 239), artikli 220 lõige 2 sätestab selle kohta alapunkti b teises ja kolmandas taandes, et kui sooduskohtlemine on kaubale määratud halduskoostöö süsteemi alusel, milles osalevad kolmanda riigi asutused, loetakse nende asutuste väljaantud ebaõigeks osutunud sertifikaat eksimuseks, mida ei oleks olnud võimalik esimese lõigu kohaselt avastada; ometi ei loeta ebaõige sertifikaadi väljaandmist eksimuseks, kui sertifikaat põhineb eksportija esitatud ebaõigetel asjaoludel, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et sertifikaadi väljaandnud asutused olid või oleksid pidanud olema teadlikud, et kaup ei vasta sooduskohtlemise kohaldamise tingimustele. Kohtujurist Kokott leiab 8. septembri2005. aasta ettepanekus kohtuasjas C‑293/04: Beemsterboer Coldstore Services, milles otsus tehti 9. märtsil 2006. aastal (EKL 2006, lk I‑2263, ettepaneku punkt 30), et ühenduse tolliseadustiku artikli 220 uus versioon ei kujuta endast muudatust vaid lihtsalt täpsustust.
32 – EÜT L 175, lk 1. Määruse nr 1430/79 artikli 13 lõige 1 võeti peaaegu identsena üle ühenduse tolliseadustiku artikli 239 lõikesse 1, mis sätestab:
„Impordi- või eksporditollimaksu võib […] vähendada […] juhtudel: […] mille on põhjustanud asjaolud, mille puhul asjaomast isikut ei saa süüdistada pettuses või ilmses hooletuses […]”.
33 – 12. märtsi 1987. aasta otsus liidetud kohtuasjades 244/85 ja 245/85: Cerealmangimi ja Italgrani vs. komisjon (EKL 1987, lk 1303, punkt 11) ja 6. juuli 1993. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑121/91 ja C‑122/91: CT Control (Rotterdam) ja JCT Benelux vs. komisjon (EKL 1993, lk I‑3873, punkt 43).
34 – Sama otsus, punkt 12.
35 – Asjaolu, et käesolevas asjas alustasid Kreeka tolliasutused seda menetlust alles siis, kui olid saanud OLAF-i nimekirja sõidukitest, millele oli ekslikult kohaldatud sooduskorda, ei sea uuesti küsimuse alla nimetatud menetluse põhjendatust, kuna kõnealused sõidukid on samad, mille sertifikaadid EUR.1 tunnistas kehtetuks Ungari toll ning mingit lahknevust nimetatud asutuste ja komisjoni hinnangute vahel ei täheldatud.
Full & Egal Universal Law Academy