EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda)
11. september 2007
Kohtuasi C‑227/04 P
Marie-Luise Lindorfer
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Apellatsioonkaebus – Ametnikud – Pensioniõiguste ülekandmine – Ühenduse teenistusse asumisele eelnev ametialane tegevus – Pensioniõigusliku staaži arvutamine – Personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõige 2 – Üldised rakendussätted – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Võrdse kohtlemise põhimõte
Ese: Apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 18. märtsi 2004. aasta otsuse peale kohtuasjas T‑204/01: Lindorfer vs. nõukogu (EKL AT 2004, lk I‑A‑83 ja II‑361) selle kohtuotsuse tühistamiseks.
Otsus: Kohtuotsus osaliselt tühistada ja jätta ülejäänud osas apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Pension – Enne ühenduste teenistusse asumist omandatud pensioniõigus – Ülekandmine ühenduse skeemi
(Personalieeskirjad, artikli 1a lõige 1; VIII lisa artikli 11 lõige 2)
2. Ametnikud – Pension – Enne ühenduste teenistusse asumist omandatud pensioniõigus – Ülekandmine ühenduse skeemi
(Personalieeskirjad, artikkel 77; VIII lisa artiklid 2, 5 ja artikli 11 lõige 2)
3. Ametnikud – Pension – Enne ühenduste teenistusse asumist omandatud pensioniõigus – Ülekandmine ühenduse skeemi
(Personalieeskirjad, VIII lisa, artikli 11 lõige 2)
1. Erinevate tegurite kasutamine vastavalt soole pensioniõigusliku staaži arvutamisel juhul, kui ühenduse skeemi kantakse üle pensioniõigused, mis ametnik on omandanud ühenduste teenistusse asumisele eelneva tegevuse eest, kujutab endast soolist diskrimineerimist, mis ei ole põhjendatud vajadusega tagada ühenduse pensioniskeemi usaldusväärne finantsjuhtimine. Esiteks on personalieeskirjade artikli 1a lõikes 1 sätestatud, et personalieeskirjade kohaldamisel tagatakse ametnike võrdne kohtlemine sugu arvestamata, ja teiseks ei kahjusta mees‑ ja naissoost ametnike palkadelt tehtavate mahaarvamiste samasugune tase pensionisüsteemi usaldusväärset finantsjuhtimist, siis asjaolu, et samasugust tasakaalu võib saavutada ka „soost sõltumatute” kindlustusmatemaatiliste väärtuste abil staažilisa arvutamiseks, tõendab ka see, et institutsioonid otsustasid hiljem selliseid väärtusi kasutada.
2. Ametnik, kes asub ühenduse institutsiooni teenistusse pärast seda, kui ta on teinud teatud aja jooksul sissemakseid siseriiklikku pensioniskeemi, ei ole sarnases olukorras oma karjääri alguses tööle võetud ametnikuga, kes on teinud oma palgast võetavate mahaarvamiste kaudu sissemakseid ühenduse pensioniskeemi sellest ajast alates, ning ei saa seega väita, et teda on viimati nimetatuga võrreldes ebavõrdselt koheldud. Kuigi oma karjääri alguses tööle võetud ametniku pension ei sõltu kuidagi teenistuses oldud aastate jooksul tehtud mahaarvamiste kogusummast, kuna selle suurus oleneb ühelt poolt ametniku saavutatud tasemest karjääriredelil ühenduse teenistuses, mida väljendab tema viimane palk, ja teiselt poolt ajast, mil ta on olnud ühenduste teenistuses, siis sellise ametniku pensioni suuruse, kes on teinud sissemakseid siseriiklikku pensioniskeemi enne ühenduste teenistusse asumist, määrab tema viimane palk ja tema töötamise kestus ühenduste teenistuses, millele lisandub tema toodud kapitali alusel määratud pensioniõiguslik staaž varem omandatud pensioniõiguste ülekandmise ajal. Rahasumma, mis on ametniku sissemakseks ühenduse eelarvesse, ja ühenduste institutsioonides töötamisele pühendatud ajavahemik ei ole sarnased väärtused.
3. Ühendustel on laiaulatuslik kaalutlusõigus, kui nad määratlevad ühisvaluutasse ümberarvestamise korra elemendid summade puhul, mis siseriiklikud pensionifondid enne ametniku ühenduste teenistusse asumist omandatud pensioniõiguste alusel teises valuutas üle kannavad.
Full & Egal Universal Law Academy