Kohtuasi C‑331/04
ATI EAC Srl e Viaggi di Maio Snc jt
versus
ACTV Venezia SpA jt
(Consiglio di Stato (Itaalia) eelotsusetaotlus)
Teenuste riigihange – Direktiivid 92/50/EMÜ ja 93/38/EMÜ – Lepingu sõlmimise kriteeriumid – Majanduslikult soodsaim pakkumine – Lepingudokumentides või hanketeates kirjeldatud lepingu sõlmimise kriteeriumidest kinnipidamine – Ühele lepingudokumentides või hanketeates sisalduvale lepingu sõlmimise kriteeriumile alakriteeriumi esitamine – Otsus, millega nähakse ette punktide kaalumine – Hankelepingu pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted
Kohtuotsuse kokkuvõte
Õigusaktide ühtlustamine – Teenuste riigihankelepingute sõlmimise ja veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektorit puudutavate lepingute sõlmimise menetlused – Direktiivid 92/50 ja 93/98 – Lepingute sõlmimine – Majanduslikult soodsaim pakkumine – Žürii, mis otsustab kaaluda lepingudokumentides ette nähtud lepingu sõlmimise kriteeriumi alakriteeriume – Vastuvõetavus – Tingimused
(Nõukogu direktiiv 92/50, artikkel 36 ja nõukogu direktiiv 93/38, artikkel 34)
Nõukogu direktiivi 92/50, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord, artiklit 36 ja nõukogu direktiivi 93/38, millega kooskõlastatakse veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused, artiklit 34 tuleb tõlgendada nii, et ühenduse õigusega ei ole vastuolus see, kui žürii annab konkreetse kaalu eelnevalt koostatud lepingu sõlmimise kriteeriumi alakriteeriumidele, teostades viimaste vahel tellija poolt lepingudokumentide või hanketeate koostamise ajal selle kriteeriumi raames ette nähtud punktide arvu liigendamise, tingimusel, et selline otsus:
– ei muuda lepingudokumentides või hanketeates määratletud lepingu sõlmimise kriteeriume;
– ei sisalda asjaolusid, mis oleksid ettevalmistamist võinud mõjutada, kui need oleksid olnud pakkumiste ettevalmistamise ajal teada;
– ei ole vastu võetud pakkujate suhtes diskrimineerivat mõju avaldavaid asjaolusid arvesse võttes.
(vt punkt 32 ja resolutiivosa)
EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
24. november 2005(*)
Teenuste riigihankelepingud – Direktiivid 92/50/EMÜ ja 93/38/EMÜ – Lepingu sõlmimise kriteeriumid – Majanduslikult soodsaim pakkumine – Lepingudokumentides või hanketeates kirjeldatud lepingu sõlmimise kriteeriumidest kinnipidamine – Ühele lepingudokumentides või hanketeates sisalduvale lepingu sõlmimise kriteeriumile alakriteeriumi esitamine – Otsus, millega nähakse ette punktide kaalumine – Hankelepingu pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted
Kohtuasjas C‑331/04,
mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Consiglio di Stato (Itaalia) 6. aprilli 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 29. juulil 2004, menetluses
ATI EAC Srl e Viaggi di Maio Snc
EAC Srl,
Viaggi di Maio Snc
versus
ACTV Venezia SpA,
Provincia di Venezia,
Comune di Venezia,
menetluses osalesid:
ATI La Linea SpA-CSSA,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud C. Gulmann (ettekandja), R. Schintgen, G. Arestis ja J. Klučka,
kohtujurist: D. Ruiz‑Jarabo Colomer,
kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,
arvestades kirjalikus menetluses ja 7. juuli 2005. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– ATI EAC Srl e Viaggi di Maio Snc, EAC Srl ja Viaggi di Maio Snc, esindaja: avvocato L. Visone,
– ACTV Venezia SpA, esindajad: avvocato A. Bianchini ja avvocato E. Romanelli,
– ATI La Linea SpA-CSSA, esindajad: avvocato P. Zanardi ja avvocato G. Fiore,
– Madalmaade valitsus, esindajad: H. G. Sevenster ja C. M. Wissels, samuti D. J. M. de Grave,
– Austria valitsus, esindaja; M. Fruhmann,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: D. Recchia ja X. Lewis,
olles 8. septembri 2005. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322), artikli 36 ja nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/38/EMÜ, millega kooskõlastatakse veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused (EÜT L 199, lk 84; ELT eriväljaanne 06/02, lk 194), artikli 34 tõlgendamist.
2 Eelotsusetaotlus esitati kohtuvaidluse raames, mille pooled on ATI EAC Srl e Viaggi di Maio Snc ja kaks viimast äriühingut ühelt poolt ning ACTV Venezia SpA (edaspidi „ACTV”) ja Provincia di Venezia ning Comune di Venezia teiselt poolt, ja mille esemeks on isikute vedu puudutava riikliku teenuslepingu sõlmimine.
Õiguslik raamistik
3 Direktiivi 92/50 artikkel 36 pealkirjaga „Lepingute sõlmimise kriteeriumid” sätestab:
„1. […] võib tellija lepingu sõlmimisel tugineda järgmistele kriteeriumidele:
a) kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, mitmesugused lepinguga seotud kriteeriumid nagu näiteks kvaliteet, tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, tehniline abi, müügijärgne hooldus, tarnekuupäev, tarne- või pakkumise täitmise tähtaeg, hind;
b) […]
2. Kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, nimetab tellija lepingudokumentides või pakkumisteates võimaluse korral tähtsuse järjekorras lepingu sõlmimise kriteeriumid, millele kavatsetakse tugineda.”
4 Direktiivi 93/38 artikkel 34 sätestab:
„1. […] tugineb tellija lepingu sõlmimisel järgmistele kriteeriumidele:
a) majanduslikult soodsaim pakkumine, kusjuures sõltuvalt kõnealuse lepingu liigist arvestatakse mitmeid kriteeriume, näiteks: tarne- või pakkumise täitmise tähtaeg, jooksvad kulud, tasuvus, kvaliteet, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, müügijärgne hooldus ja tehniline abi, varuosadega seoses võetud kohustused, tarnekindlus ja hind;
b) […]
2. Lõike 1 punktis a märgitud juhul nimetavad tellijad lepingudokumentides või teates võimaluse korral tähtsuse järjekorras lepingu sõlmimise kriteeriumid, millele kavatsetakse tugineda.”
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
5 ACTV avaldas 6. aprillil 2002 Euroopa Ühenduste Teatajas teate kolmest osast koosneva riikliku lepingu kohta, mis puudutab isikute transportimist. Põhikohtuasja vaidlus puudutab selle osa nr 1 seoses Mestre linna munitsipaalteenusega perioodiks 16. juuni 2002–31. detsember 2003.
6 Nimetatud hanketeates oli märgitud pealkirja „Lepingu sõlmimise kriteeriumid” all, et ACTV otsustas lepingu sõlmida pakkujaga, kes teeb majanduslikult soodsaima pakkumise.
7 Põhikohtuasja hagejad avaldasid soovi osaleda pakkumismenetluses. ACTV kutsus neid 7. mai 2002. aasta kirjas üles esitama pakkumine osa nr 1 kohta. Kutsele lisatud osalemistingimused („disciplinare di gara”; edaspidi „lepingudokumendid”) nägid lepingu sõlmimisele ette neli järgnevat kriteeriumi, mille alusel tuli kindlaks määrata majanduslikult soodsaim pakkumine:
„1) Teenuste kilomeetrihind, mis oli märgitud lepingudokumentide lisades A, B ja C:
– maksimaalselt 60 punkti antud põhimäärast […]
2) Teenuse kilomeetrihind, mis täiendab lepingudokumentide lisades A, B ja C märgitud hindu:
– maksimaalselt 10 punkti antud põhimäärast […]
3) Organisatsioonilised meetmed ja tugistruktuurid teenuse osutamiseks, nagu need tulenevad käesolevate lepingudokumentide punktis 3.10 nr 6 nimetatud dokumendi sõnastusest:
– maksimaalselt 25 punkti, mida ACTV võib anda täisdiskretsiooni alusel.
4) Vastavussertifikaadi olemasolu […]: 5 punkti.”
8 Mis puudutab neljast lepingu sõlmimise kriteeriumist kolmandat, siis oli lepingudokumentide punktis 3.10 nr 6 ette nähtud, et pakkumine pidi sisaldama kirjeldavat aruannet organisatsioonist ning logistilistest struktuuridest ja tugistruktuuridest, mida lepingu sõlmimisel selle objektiks olevate teenuste haldamiseks kasutatakse; aruanne pidi kohustuslikult sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
– „autobusside depood ja/või parkimisalad, mis on Provinzia di Venezia territooriumil ettevõtte valduses või mille omanik ta on […];
– tagatava teenuse kontrollimise viisid ning sellega seotud isikute arv;
– bussijuhtide arv ja olemasoleva loa liik;
– rajatiste (lisaks depoodele) arv, mis on Provinzia di Venezia territooriumil ettevõtte valduses või mille omanik ta on […];
– organisatsioonis bussijuhtimise korraldamisega seotud isikute arv.”
9 Seejärel kaalus žürii 29. mail 2002, see on pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppemist ning enne ümbrikute avamist, kuigi tal juba oli nimekiri, mis sisaldas kolme pakkujaks oleva ettevõtja nimed põhikohtuasjas kõne all oleva osa kohta, oma protokollis nr 1 25 punkti, mida võib anda kolmandale kriteeriumile, jaotades need viie alakriteeriumi vahel, millest igaüks vastas andmetele, mis pidid olema mainitud pakkuja esitatud pakkumises sisalduvas aruandes. Iga alakriteeriumi raames antavad punktid liigendati järgnevalt: 8, 7 ja 6 punkti vastavalt esimesele, teisele ja kolmandale alakriteeriumile ja 2 punkti igale neljandale ja viiendale alakriteeriumile.
10 Žürii, olles kõrvale jätnud ühe kolmest esitatud pakkumisest, jätkas 30. mail 2002 põhikohtuasja hagejate ja ATI La Liena Spa-CSSA (edaspidi „La Linea”) pakkumiste hindamist. Viimane sai omale lepingu 86,53 punktiga, põhikohtuasja hagejad saavutasid 83,50 punkti.
11 Leides, et La Linea võitis hanke üksnes tänu kolmanda kriteeriumi alusel antud punktide hilisemale kaalumisele, kaebasid põhikohtuasja hagejad žürii võetud meetmed ja otsused, tuues muu hulgas põhjenduseks direktiivi 92/50 artikli 36 lõike 2 rikkumisest tulenevad väited, Tribunale amministrativo regionale’sse.
12 Tribunale amministrativo regionale lükkas selliselt esitatud kaebuse tagasi, leides, et lepingu sõlmimise kriteeriumid ja asjaolud, mida tuli kõnealuse lepingu sõlmimiseks arvesse võtta, olid lepingudokumentides kirjas.
13 Põhikohtuasja hagejad esitasid selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Consiglio di Stato’le, kes otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas neid sätteid [direktiivi 92/50/EMÜ artikkel 36 ja direktiivi 93/38/EMÜ artikkel 34] võib tõlgendada kui paindlikke norme, mis võimaldavad riigihanke tellijal juhul, kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise alusel, määrata kriteeriumid hanketeates ja lepingudokumentides kindlaks üldiselt, jättes žüriile võimaluse hiljem vajaduse korral neid täpsustada ja/või täiendada tingimusel, et sellised täpsustused ja/või täiendused tehakse enne pakkumiste avamist ja nendega ei muudeta hanketeates eelnevalt määratletud kriteeriume, või vastupidi, tuleb kõnealuseid norme käsitleda jäikade normidena, mille alusel peab tellija hanketeates või lepingudokumentides analüütiliselt määratlema lepingu sõlmimise kriteeriumid enne eelvaliku või hanketeate staadiumi ning žürii ei või mingil viisil sekkuda kriteeriumide täpsustamiseks ja/või täiendamiseks ega alakriteeriumide ja alapunktide kasutusele võtmiseks, kuna läbipaistvuse eesmärgil peab lepingu sõlmimise kriteeriumidega seotud kogu teave sisalduma hanketeates või lepingudokumentides?
Kas Consiglio di Stato kohtupraktikas traditsiooniliselt järgitud tõlgendamise põhimõtet, mis võimaldab žürii sekkumist kriteeriumide täiendamiseks enne pakkumiste avamist, tuleb pidada ühenduse õigusega kooskõlas olevaks?
2. Kas arvestades nende õigusnormide väljendist „võimaluse korral” lähtuvat paindlikku tõlgendamist, on õiguspärane, kui tellija kehtestab lepingudokumentides tingimused, mis näevad seoses ühe lepingu sõlmimise kriteeriumiga (käesolevas kohtuasjas on selleks korraldus- ja tugimeetmed) ette, et tellijal on punktide andmisel diskretsiooniõigus seoses keeruka kriteeriumide kogumiga, mille puhul hanketeade ei näe ette tähtsuse järjekorda, mistõttu see on selles osas osaliselt määratlemata, või eeldab kõnealune norm, et kriteeriumid tuleb siiski esitada võimalikult ammendavalt – millega hanketeates kriteeriumide tähtsuse järjekorra määratlemata jätmine on vastuolus – ja kas juhul, kui eespool nimetatud meede on normi eeldatava paindlikkuse ja kõigi elementide tähtsuse alusel järjestamise kohustuse puudumise tõttu õiguspärane, võib žürii – juhul, kui hanketeade teda selleks sõnaselgelt ei volita – kriteeriumide täiendamiseks või täpsustamiseks sekkuda (mis väljendub lihtsalt individuaalse tähtsuse ja kaalu omistamises igale üksikule elemendile, mida hanketeate kohaselt sooviti hinnata nii, et neile antakse kokku 25 punkti), või tuleb, vastupidi, kohaldada lepingudokumentide tingimusi sõna-sõnalt, andes punkte eriseaduses määratletud mitmesuguste ja keerukate asjaolude üldise hindamise alusel?
3. Kas kõnealust normi arvestades on üldse võimalik tunnustada žürii, kes peab pakkumisi hindama – olenemata sellest, kuidas kriteeriumid on hanketeates sõnastatud – pädevust piirata ise üldiselt oma tegevust menetluses, kus leping sõlmitakse soodsaima pakkumise alusel, kuid üksnes hinnatavate elementide keerukuse korral, täpsustades hanketeates eelnevalt määratletud kriteeriumide kohaldamise parameetrid, ja kas žürii võib oma sellist pädevust teostada ka nii, et võtab kasutusele alakriteeriumid, alapunktid või lihtsalt määratleb hanketeates või lepingudokumentides üldiselt esitatud kriteeriumide täpsemad kohaldamiskriteeriumid, tehes seda loomulikult enne pakkumiste avamist?”
Suulise menetluse taasavamise taotlus
14 19. septembril 2005 Euroopa Kohtu kantseleile esitatud dokumendis palus ACTV Euroopa Kohtul vastavalt kodukorra artiklile 61 määrusega taasavada suuline menetlus.
15 Oma taotluse toetuseks väitis ACTV peamiselt seda, et kohtujurist ei olnud oma ettepanekus vastanud eelotsusetaotluse esitanud kohtu põhilistele küsimustele. Seetõttu, ning põhikohtuasja spetsiifikat arvestades, soovib ta eelotsuse küsimuste paremaks mõistmiseks esitada uusi märkusi.
16 Selles osas tuleb meenutada, et Euroopa Kohus võib kodukorra artikli 61 kohaselt ise, kohtujuristi ettepanekul või poolte taotlusel määrusega taasavada suulise menetluse, kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt informatsiooni või kui asja lahendamisel tuleks tugineda argumendile, mille üle pooled ei ole vaielnud (vt 4. veebruari 2000. aasta määrus kohtuasjas C‑17/98: Emesa Sugar, EKL 2000, lk I‑665, punkt 18, ja 30. märtsi 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑147/02: Alabaster, EKL 2004, lk I‑3101, punkt 35).
17 Käesolevas kohtuasjas leidis Euroopa Kohus, olles kohtujuristi ära kuulanud, et tal on olemas kogu vajaminev teave vastamaks esitatud küsimustele, ning et selle teabe üle on pooled kohtus vaielnud. Järelikult tuleb suulise menetluse taasavamise taotlus jätta rahuldamata.
Eelotsuse küsimused
18 Esiteks tuleb rõhutada, nagu seda tegi ka eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhikohtuasjas kõne all oleva otsusega määras žürii kindlaks üksnes viisi, mil lepingu sõlmimise kolmanda kriteeriumi raames ette nähtud 25 punkti peavad olema jaotatud lepingudokumentides juba määratletud viie alakriteeriumi vahel.
19 Neil tingimustel tuleb eelotsuse küsimusi sisuliselt mõista selliselt, et need puudutavad küsimust, kas direktiivi 92/50 artiklit 36 ja direktiivi 93/38 artiklit 34 tuleb tõlgendada nii, et ühenduse õigusega on vastuolus see, kui žürii annab konkreetse kaalu eelnevalt koostatud lepingu sõlmimise kriteeriumi alakriteeriumidele, teostades viimaste vahel tellija poolt lepingudokumentide või hanketeate koostamise ajal selle kriteeriumi raames ette nähtud punktide arvu liigendamise.
20 Kõigepealt tuleb esile tuua, nagu ka Austria valitsus õigustatult märkis, et direktiivi 92/50 artikli 36 ja direktiivi 93/38 artikli 34 sätteid ei saa samadel asjaoludel kohaldada üheaegselt. Siiski on eelotsuse küsimustes puudutatud sätted sõnastatud sisuliselt identselt ning neid tuleb tõlgendada ühtemoodi (vt 17. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑513/99: Concordia Bus Finland, EKL 2002, lk I‑7213, punkt 91). Järelikult võib Euroopa Kohus anda asjakohase vastuse küsimusele, mis on ümber sõnastatud, ilma et oleks vaja anda arvamust küsimuse kohta, milline kahest direktiivist on põhikohtuasjas kohaldatav.
21 Seejärel tuleb meenutada, et tellija poolt määratletud lepingu sõlmimise kriteeriumid peavad olema seotud lepingu objektiga, ei või anda tellijale piiramatut valikuvabadust, peavad olema lepingudokumentides või hanketeates selgelt mainitud ning peavad eelkõige austama võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtteid (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Concordia Bus Finland, punkt 64).
22 Käesoleva kohtuasjaga seoses tuleb eriti rõhutada, et kohustus austada võrdse kohtlemise põhimõtet on kooskõlas riigihangete direktiivide olemuse enesega (vt eespool viidatud kohtuotsus Concordia Bus Finland, punkt 81) ning et pakkujaid tuleb käsitleda samaväärsetena nii pakkumiste ettevalmistamise kui nende hindamise hetkel (vt 18. oktoobri 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑19/00: SIAC Construction, EKL 2001, lk I‑7725, punkt 34).
23 Samuti tuleb meenutada, et kooskõlas direktiivi 92/50 artikliga 36 ja direktiivi 93/38 artikliga 34 peavad kõik esitatud kriteeriumid olema selgelt mainitud lepingudokumentides või hanketeates, võimaluse korral tähtsuse järjekorras, selleks, et ettevõtjatele anda võimalus tutvuda nende olemasolu ja sisuga (vt eespool viidatud kohtuotsus Concordia Bus Finland, punkt 62).
24 Selleks et tagada võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtte austamine, on samamoodi oluline, et kõik asjaolud, mida tellija võtab majanduslikult soodsaima pakkumise välja selgitamiseks arvesse, ning võimaluse korral nende suhteline tähtsus, oleksid võimalikele pakkujatele teada ajal, mil nad oma pakkumist ette valmistavad (vt selle kohta 25. aprilli 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑87/94: komisjon vs. Belgia, EKL 1996, lk I‑2043, punkt 88, ja 12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑470/99: Universale-Bau jt, EKL 2002, lk I‑11617, punkt 98).
25 Lõpuks on siseriikliku kohtu ülesanne neid norme ja põhimõtteid silmas pidades hinnata, kas põhikohtuasjas on žürii rikkunud ühenduse õigust, nähes ette lepingu sõlmimise kolmanda kriteeriumi erinevate allosade kaalumise.
26 Selles osas tuleb esiteks kontrollida, arvestades kõiki põhikohtuasjas asjakohaseid seikasid, kas otsus, mis näeb ette sellise kaalumise, muudab lepingudokumentides või hanketeates ette nähtud lepingu sõlmimise kriteeriume.
27 Kui see nii oli, oleks see otsus ühenduse õigusega vastuolus.
28 Teiseks tuleb hinnata, kas nimetatud otsus sisaldab asjaolusid, mis oleksid ettevalmistamist võinud mõjutada, kui need oleksid olnud pakkumiste ettevalmistamise hetkel teada.
29 Kui see nii oli, oleks see otsus ühenduse õigusega vastuolus.
30 Kolmandaks tuleb uurida, kas žürii võttis kaalumist puudutava otsuse vastu pakkujate suhtes diskrimineerivat mõju avaldavaid asjaolusid arvesse võttes.
31 Kui see nii oli, oleks see otsus ühenduse õigusega vastuolus.
32 Seega tuleb esitatud eelotsuse küsimustele vastata, et direktiivi 92/50 artiklit 36 ja direktiivi 93/38 artiklit 34 tuleb tõlgendada nii, et ühenduse õigusega ei ole vastuolus see, kui žürii annab konkreetse kaalu eelnevalt koostatud lepingu sõlmimise kriteeriumi alakriteeriumidele, teostades viimaste vahel tellija poolt lepingudokumentide või hanketeate koostamise ajal selle kriteeriumi raames ette nähtud punktide arvu liigendamise, tingimusel, et selline otsus:
– ei muuda lepingudokumentides või hanketeates määratletud lepingu sõlmimise kriteeriume;
– ei sisalda asjaolusid, mis oleksid ettevalmistamist võinud mõjutada, kui need oleksid olnud pakkumiste ettevalmistamise ajal teada;
– ei ole vastu võetud pakkujate suhtes diskrimineerivat mõju avaldavaid asjaolusid arvesse võttes.
Kohtukulud
33 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord, artiklit 36 ja nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/38/EMÜ, millega kooskõlastatakse veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused, artiklit 34 tuleb tõlgendada nii, et ühenduse õigusega ei ole vastuolus see, kui žürii annab konkreetse kaalu eelnevalt koostatud lepingu sõlmimise kriteeriumi alakriteeriumidele, teostades viimaste vahel tellija poolt lepingudokumentide või hanketeate koostamise ajal selle kriteeriumi raames ette nähtud punktide arvu liigendamise, tingimusel, et selline otsus:
– ei muuda lepingudokumentides või hanketeates määratletud lepingu sõlmimise kriteeriume;
– ei sisalda asjaolusid, mis oleksid ettevalmistamist võinud mõjutada, kui need oleksid olnud pakkumiste ettevalmistamise ajal teada;
– ei ole vastu võetud pakkujate suhtes diskrimineerivat mõju avaldavaid asjaolusid arvesse võttes.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: itaalia.
Full & Egal Universal Law Academy