ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda)
13. veebruar 2007
Kohtuasi T‑354/04
Gaetano Petralia
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Ametnikud – Ajutised teenistujad – Teadustöötajad – Palgaastmele määramine
Ese: Hagi, mille ese on taotlus tühistada komisjoni 7. oktoobri 2003. aasta otsus, mis puudutab hageja lõplikku määramist palgaastme B 5 kolmandasse järku, ja 13. mai 2004. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti d alusel tööle võetud teenistuja
(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt d ja artikli 8 neljas lõik)
2. Ametnikud – Personalieeskirjad – Muude teenistujate teenistustingimused – Palgaastmele määramise kriteeriumid ametniku töölevõtmisel – Kohaldamine ajutistele teenistujatele
(Personalieeskirjad, artikkel 31)
3. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Kõrgemale palgaastmele määramine
(Personalieeskirjad, artikkel 5 ja artikli 31 lõige 2; I lisa)
4. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Kõrgemale palgaastmele määramine
(Personalieeskirjad, artikli 31 lõige 2)
5. Ametnikud – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused
6. Ametnikud – Võrdne kohtlemine
1. Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 neljanda lõigu esimesest ja teisest taandest tuleneb selgesti, et selle akti artikli 2 punktis d osutatud ajutisi teenistujaid võib võtta tööle nii teadus‑ või tehnotöötajana kui ka haldustöötajana. Järelikult ei piisa kõnealuse akti artikli 2 punkti d alusel töölevõtmisest teadusuuringute ja investeeringute eelarvest tasustatavale alalisele ametikohale, et kuuluda ipso facto teadustöötajate hulka.
(vt punkt 65)
2. Ehkki personalieeskirjade artiklit 31, mis käsitleb palgaastmele määramise kriteeriumeid ametniku töölevõtmisel, ei ole muude teenistujate teenistustingimuste sätetes otsesõnu tunnistatud kohaldatavaks ajutiste teenistujate suhtes, võib selles artiklis sätestatut mõistlikkusest lähtudes pidada ajutiste teenistujate suhtes kohaldatavaks hea halduse põhimõtte alusel.
(vt punktid 5 ja 85)
Viited: 17. november 1998, kohtuasi T‑217/96: Fabert-Goossens vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑607 ja II‑1841, punkt 41); 6. juuli 1999, kohtuasi T‑203/97: Forvass vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑129 ja II‑705, punkt 42); 17. detsember 2003, kohtuasi T‑133/02: Chawdhry vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑329 ja II‑1617, punkt 35).
3. Ehkki personalieeskirjade artikli 31 lõige 2 annab ametisse nimetavale asutusele ja ajutiste teenistujate osas teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele õiguse võtta ametnik või muu teenistuja tööle teenistuskäigu kõrgemale palgaastmele, tuleb selle pädevuse kasutamisel arvestada nõuetega, mis tulenevad olemuslikult mõistest „teenistuskäik” personalieeskirjade artikli 5 ja I lisa tähenduses. Töölevõtmisel kõrgemale palgaastmele määramine on järelikult lubatud vaid erandkorras.
Kui personalieeskirjade artikli 31 lõikes 2 antud kaalutlusõiguse kasutamist reguleeriv sise‑eeskiri näeb teenistuskäigu kõrgemal palgaastmel töölevõtmise puhul arvesse võetavate alternatiivsete eeltingimustena ette huvitatud isiku väljapaistva kvalifikatsiooni ning teenistuse erivajadused, mis nõuavad eriti kõrgelt kvalifitseeritud ametniku töölevõtmist, tuleb ametisse nimetaval asutusel või teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel uurida konkreetselt, kas need tingimused on täidetud hiljuti tööle võetud ametniku või teenistuja puhul, kes on taotlenud personalieeskirjade artikli 31 lõike 2 kohaldamist. Kui vastav asutus tuvastab, et kõnealune juhtum vastab ühele neist tingimustest, tuleb tal konkreetselt hinnata selle sätte võimalikku kohaldamist. Asutus võib otsustada sel etapil, kas teenistusüksuse üldist huvi arvestades on hiljuti tööle võetud ametnikule või teenistujale vaja määrata kõrgem palgaaste või mitte. Verbi „võib” kasutamine personalieeskirjade artikli 31 lõikes 2 tähendab, et see asutus ei ole kohustatud kõnealust sätet kohaldama ning et hiljuti tööle võetud teenistujatel või ametnikel ei ole subjektiivset õigust sellisele määramisele.
Eelnevalt esitatust tuleneb, et ametisse nimetaval asutusel või teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel on personalieeskirjade artiklis 31 sätestatu raames ulatuslik kaalutlusõigus kontrollimaks, kas täidetav ametikoht eeldab eriti kõrgelt kvalifitseeritud kandidaadi töölevõtmist või väljapaistva kvalifikatsiooni olemasolu kandidaadil. Samuti kuulub kõnealusele asutusele ulatuslik kaalutlusõigus siis, kui ta on tuvastanud, et eksisteerib üks kahest eelnimetatud olukorrast ja uurib selle tagajärgi.
(vt punktid 88–90, 92 ja 93)
Viited: 28. märts 1968, kohtuasi 33/67: Kurrer vs. nõukogu (EKL 1968, lk 187, 202); 6. juuni 1985, kohtuasi 146/84: De Santis vs. kontrollikoda (EKL 1985, lk 1723, punktid 9 ja 11); 1. juuli 1999, kohtuasi C‑155/98 P: Alexopoulou vs. komisjon (EKL 1999, lk I‑4069, punktid 32 ja 33); 5. oktoober 1995, kohtuasi T‑17/95: Alexopoulou vs. komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑227 ja II‑683, punkt 21); 13. veebruar 1998, kohtuasi T‑195/96: Alexopoulou vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑51 ja II‑117, punkt 43); eespool viidatud kohtuotsus Chawdhry vs. komisjon, punktid 37 ja 44; 26. oktoober 2004, kohtuasi T‑55/03: Brendel vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑311 ja II‑1437, punkt 61); 15. november 2005, kohtuasi T‑145/04: Righini vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑349 ja II‑1547, punktid 43, 44 ja 52); 15 märts 2006, kohtuasi T‑44/04: Kimman vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑71 ja II‑A‑2‑299, punktid 28 ja 94); 10 mai 2006, kohtuasi T‑331/04 : R vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 18, 19, 23 ja 24).
4. Palgaastmele määramise otsuse kohtulik kontroll ei asenda ametisse nimetava asutuse või teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse hinnangut. Ühenduste kohus peab piirduma kontrolliga selle üle, kas on rikutud olulisi menetlusnorme, kas ametisse nimetav asutus või teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus on tuginenud oma otsuses ebatäpsetele või ebatäielikele faktilistele asjaoludele või kas otsus on langetatud pädevust ületades, rikub õigusnormi või on ebapiisavalt põhjendatud. Peale selle tuleb kontrollida, et kõnealune asutus ei oleks kasutanud oma pädevust ilmselt ekslikult.
(vt punkt 94)
Viited: 3. oktoober 2002, kohtuasi T‑6/02: Platte vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑189 ja II‑973, punkt 36); eespool viidatud kohtuotsus Chawdhry vs. komisjon, punkt 45; eespool viidatud kohtuotsus Brendel vs. komisjon, punkt 60; eespool viidatud kohtuotsus R vs. komisjon, punkt 26.
5. Õigus tugineda õiguspärase ootuse kaitsele, mis on üks ühenduse aluspõhimõtetest, laieneb igale isikule, kes on olukorras, millest ilmneb, et ühenduse administratsioon on tekitanud talle konkreetseid kinnitusi andes temas õigustatud ootusi. Mis puudutab töösuhet institutsiooniga, siis peavad need kinnitused olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjade või muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.
(vt punkt 115)
Viited:, 23 veebruar 2006, kohtuasi T‑471/04: Karatzoglou vs. Euroopa Ülesehitusamet (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑35 ja II‑A‑2‑157, punktid 33 ja 34 ja seal viidatud kohtupraktika).
6. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisel tuleb arvestada seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt ei saa keegi enda nõude toetuseks tugineda teise isiku huvides toime pandud õigusrikkumisele. Oletades, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus on teinud vea ajutiste teenistujate määramisel teadus‑ või tehnotöötaja ametikohale, ei või haldustöötajana tööle võetud teenistuja, kes on mainitud teenistujatega samas faktilises ja õiguslikus olukorras, osales samas valikumenetluses ja täidab samu tööülesandeid, seda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele tuginedes enda kasuks ära kasutada.
(vt punkt 134)
Viited: 9. oktoober 1984, kohtuasi 188/83: Witte vs. parlament (EKL 1984, lk 3465, punkt 15); 4. juuli 1985, kohtuasi 134/84: Williams vs. kontrollikoda (EKL 1985, lk 2225, punkt 14); 14. märts 2002, kohtuasi C‑340/98: Itaalia vs. nõukogu (EKL 2002, lk I‑2663, punktid 87–93).
Full & Egal Universal Law Academy