21.3.2009
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 69/4
Euroopa Kohtu (suurkoda) 25. novembri 2008. aasta otsus (College van Beroep voor het bedrijfsleven'i (Madalmaad) eelotsusetaotlus) — Heemskerk BV, Firma Schaap versus Productschap Vee en Vlees
(Kohtuasi C-455/06) (1)
(Määrused (EÜ) nr 615/98, 1254/1999 ja 800/1999 - Direktiiv 91/628/EMÜ - Eksporditoetus - Veiste kaitse vedamise ajal - Liikmesriigi haldusasutuse pädevus otsustada vastupidi ametliku veterinaari väljastatud tunnistusele, et loomade vedamiseks kasutatav vahend ei ole ühenduse normidega kooskõlas - Liikmesriigi kohtute pädevus - Ühenduse õigusele tuginevate väidete uurimine omal algatusel - Siseriiklik norm, mille kohaselt on reformatio in pejus keelatud)
(2009/C 69/05)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
College van Beroep voor het bedrijfsleven
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Heemskerk BV, Firma Schaap
Kostja: Productschap Vee en Vlees
Kohtuasja ese
Eelotsusetaotlus — College van Beroep voor het bedrijfsleven — Komisjoni 18. märtsi 1998. aasta määruse (EÜ) nr 615/98, millega kehtestatakse eksporditoetuste korra üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses elusveiste heaoluga vedamise ajal (EÜT L 82, lk 19) artikli 2 lõike 2, nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 160, lk 21; ELT eriväljaanne 3/25, lk 339) artikli 33 lõike 9, nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiivi 91/628/EMÜ, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal ja millega muudetakse direktiive 90/425/EMÜ ja 91/496/EMÜ (EÜT L 340, lk 17; ELT eriväljaanne 03/12, lk 133) ning komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad (EÜT L 102, lk 11; ELT eriväljaanne 03/25, lk 129), tõlgendamine — Liikmesriigi haldusasutuse pädevus otsustada vastupidi ametliku veterinaari väljastatud tunnistusele, et loomade vedamiseks kasutatav vahend ei ole ühenduse normidega kooskõlas — Hindamine asjassepuutuvas liikmesriigis või loomade vedamiseks kasutatava laeva lipuriigis kehtivate kriteeriumide alusel — Liikmesriigi kohtute pädevus
Resolutiivosa
1.
Komisjoni 18. märtsi 1998. aasta määruse (EÜ) nr 615/98, millega kehtestatakse eksporditoetuste korra üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses elusveiste heaoluga vedamise ajal, artiklit 1 ja artikli 5 lõikeid 3 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et eksporditoetuste valdkonnas pädevust omav liikmesriigi ametiasutus võib otsustada, et loomade vedamine ei toimunud kooskõlas nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiivi 91/628/EMÜ, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal ja millega muudetakse direktiive 90/425/EMÜ ja 91/496/EMÜ (muudetud nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiviga 95/29/EÜ), sätetega, isegi kui riiklik veterinaararst on vastavalt selle määruse artikli 2 lõikele 3 kinnitanud, et kõnealune vedu oli nimetatud direktiivi sätetega kooskõlas. Niisuguse järelduse tegemiseks peab ametiasutus tuginema loomade heaolu puudutavatele objektiivsetele asjaoludele, mis võivad seada kahtluse alla eksportija esitatud dokumendid, samas — juhul, kui see on asjakohane — on eksportija kohustatud tõendama seda, miks ei ole asjakohased need tõendid, millele pädev ametiasutus tugines, kui tegi järelduse direktiivi 91/628 (muudetud direktiiviga 95/29) järgimata jätmise kohta.
2.
Kui lipuriik on laevale väljastanud loa loomade vedamiseks teatava suurusega pinnal, siis eksportiva liikmesriigi pädev ametiasutus peab sellele hinnangu andmisel, kas vedamise käigus on järgitud loomade heaolu reguleerivaid ühenduse õigusnorme, tuginema eelnimetatud loale.
3.
Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta artikli 33 lõikes 9 kasutatud mõistet „ühenduse õigusaktides ettenähtud sätete järgimine, mis käsitlevad loomade heaolu” tuleb tõlgendada nii, et juhul kui on tõendatud, et loomade vedamisel ei ole järgitud direktiivi 91/628 (muudetud direktiiviga 95/29) lisa VI peatüki punkti 47 B-osas ette nähtud laadimistiheduse nõudeid, siis põhimõtteliselt tuleb sellest järeldada, et nimetatud sätteid ei ole järgitud kõigi veetavate elusloomade puhul.
4.
Ühenduse õigusest ei tulene siseriiklikule kohtule kohustust omal algatusel kohaldada ühenduse õigusnormi, kui ta eiraks selle tulemusena asjassepuutuva riigi õiguses tunnustatud põhimõtet, mille kohaselt on reformatio in pejus keelatud.
(1) ELT C 20, 27.1.2007.
Full & Egal Universal Law Academy