EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
18. detsember 2007
Kohtuasi C‑135/06 P
Roderich Weißenfels
versus
Euroopa Parlament
Apellatsioonkaebus – Töötasu – Ülalpeetava lapse toetus – Mujalt saadava samalaadse toetussumma mahaarvamine – Täielik pädevus – Rahalised vaidlused
Ese: Apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 25. jaanuari 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T‑33/04: Weißenfels vs. parlament (kohtulahendite kogumikus ei avaldata) selle kohtuotsuse tühistamiseks.
Otsus: Tühistada Esimese Astme Kohtu otsus.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Hagi – Kinnitava otsuse peale esitatud hagi – Vastuvõetavaks tunnistamine, kui kinnitatud otsuse vaidlustamiseks aegumistähtaega ei kohaldata
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)
2. Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus – Rahalised vaidlused personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 alusel – Mõiste
(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)
3. Ametnikud – Töötasu – Peretoetused – Ülalpeetava lapse kahekordne toetus
(Personalieeskirjad, artikli 67 lõiked 2 ja 3)
1. Kinnitava otsuse peale esitatud hagi on vastuvõetamatu vaid juhul, kui kinnitatud otsus on muutunud asjaomase isiku suhtes lõplikuks, kuna selle vastu ei ole määratud tähtaja jooksul hagi esitatud. Vastasel korral on isikul õigus vaidlustada kas kinnitatud otsus või kinnitav otsus või mõlemad otsused.
Pealegi ei vastaks see korrakohasele õigusemõistmisele, kui apellant oleks kohustatud esitama Esimese Astme Kohtule uue hagi otsuse peale, mis käsitleb sama küsimust, mis varasemgi otsus. Seega on repliigi staadiumis esitatud nõue selle uue otsuse tühistamiseks vastuvõetav.
2. Personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 mõttes on „rahalised vaidlused” mitte ainult teenistujate poolt institutsioonide vastu esitatud kahju hüvitamise hagid, vaid ka kõik need hagid, millega kohustatakse institutsiooni maksma teenistujale rahasumma, mis viimase hinnangul tuleb talle personalieeskirjade või muu teenistussuhteid reguleeriva akti alusel välja maksta.
Sellest tuleneb, et teenistuja nõue kohustada asjaomast institutsiooni maksma talle koos intressidega seaduses ette nähtud määras summad, mis selle isiku arvates olid tema palgalt õigusvastaselt kinni peetud, kujutab endast personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 mõttes rahalist vaidlust.
Personalieeskirjade artikli 91 lõikest 1 ühenduse kohtule tulenev täielik pädevus annab nimetatud kohtule volitused lahendada lõplikult tema menetluses olevad vaidlused ehk teisisõnu otsustada kõigi teenistuja õiguste ja kohustuste üle, välja arvatud juhul, kui selline kohtuotsuse osa jäetakse asjaomase institutsiooni kontrolli alla täitmiseks tingimustel, mis on kohtuotsuses täpselt määratletud.
Seega on ühenduse kohus pädev mõistma institutsioonilt välja rahasumma, mis apellandil on personalieeskirjade või mõne muu õigusakti alusel õigus saada.
3. Personalieeskirjade artikli 67 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et samalaadsete toetustena nimetatud sätte mõttes on käsitletavad ainult sellised toetused, mis on võrreldavad ja mida makstakse samal eesmärgil nagu personalieeskirjades sätestatud peretoetusi.
Personalieeskirjade artikli 67 lõike 3 kohaselt võib ülalpeetava lapse toetust kahekordistada, kui laps kannatab vaimse või füüsilise puude all ja kui ametnik kannab sellest tulenevalt suuri kulutusi. Sellest järeldub, et võrreldavat toetust saab maha arvata vaid ülalpeetava lapse toetuse selle osa võrra, mis kahekordistamise tõttu lisandub toetusele, mida teenistuja peab igal juhul saama.
Luksemburgi eritoetus puudega inimestele on personalieeskirjade alusel makstavast toetusest mitmes aspektis selgelt eristatav.
Luksemburgi toetus, mille andmise aluseks on vaid elukoht Luksemburgi territooriumil ja mis ei sõltu töösuhtest, on mõeldud asjakohaste meetmete abil puudega toimetulekuks, mille mõiste on seaduses täpselt defineeritud. Seda toetust antakse isikutele, kelle füsioloogilised või psüühilised funktsioonid on ravist, koolitusest või taastusravist ning sobivate abivahendite kasutamisest hoolimata vähenenud, mistõttu ta vajab teise isiku pidevat kõrvalabi või järelevalvet. On ilmselge, et see toetus peab aitama hüvitada kulud, mis asjaomase isiku töölevõtmisega või vähemalt osalise ajaga töölevõtmisega kaasnevad, mida aga personalieeskirjade alusel makstava toetuse kahekordistatud osa ei võimalda ja mille summa võib kuluda muu hulgas selliste kulutuste peale nagu hooldamise, taastusravi, abivahendite, erikoolituse või eluaseme kohandamisega seotud kulud.
Sellest tuleneb, et personalieeskirjade artikli 67 lõike 3 alusel antava ülalpeetava lapse toetuse osal ja Luksemburgi toetusel ei ole sama sisu ega eesmärk ning järelikult ei ole need personalieeskirjade artikli 67 lõike 2 mõttes samalaadsed.
Full & Egal Universal Law Academy