2.12.2006
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 294/51
4. septembril 2006 esitatud hagi — NOS versus komisjon
(Kohtuasi T-237/06)
(2006/C 294/106)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Pooled
Hageja: Nederlandse Omroep Stichting (esindajad: advokaadid J. J. Feenstra ja H. M. H. Speyart)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
—
tühistada komisjoni otsus, eelkõige selle artikli 1 lõiked 1 ja 2, artiklid 2 ja 3 ning selle otsuse aluseks olevad aktid.
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Oma hagis palub Nederlandse Omroep Stichting (NOS) tühistada komisjoni 22. juuni 2006. aasta otsus Nederlandse Publieke Omroep'i (Madalmaade avalik-õiguslik ringhääling) ad hoc rahastamise kohta (riigiabi C 272004, end. NN 170/2003).
Oma hagi toetuseks väidab hageja esiteks, et rikutud on EÜ artikli 88 lõikeid 1, 2 ja 3 ning määrust nr 659/1999 (1). Ta väidab, et komisjon on vääralt tõlgendanud ning kohaldanud “uue” ja “olemasoleva” abi mõisteid. Vaidlustatud otsuse esemeks olev ad hoc abi oli vaid osa Nederlandse Publieke Omroep'i riikliku rahastamise üldskeemist. Selle üldskeemi on komisjon liigitanud olemasolevaks abiks. Rahavood, mille komisjon on liigitanud ad hoc rahastamiseks, toimuvad sama korra kohaselt, mistõttu peaks neid hageja arvates liigitama olemasolevaks abiks.
Teiseks väidab hageja, et rikutud on EÜ artikleid 87 ja 88, kuna komisjon tõlgendas ja kohaldas vääralt kohtuotsust Altmark. (2) Hageja arvates väitis komisjon vääralt ning ebaõigel alusel, et ad hoc rahastamist tuleb käsitleda riigiabina. Hageja leiab, et Euroopa Kohtu poolt kohtuotsuses Altmark välja töötatud kriteeriumi ei saa käesoleval juhul kohaldada. Selle asemel tuleks lähtekohana võtta avalik-õiguslike ringhäälingute rahastamise Amsterdami protokolli. (3)
Kolmandaks väidab hageja, et rikutud on EÜ artikleid 87, 88 ja 253 ning määrust nr 659/1999, kuna ad hoc rahastamise määramise ning komisjoni ette heidetud ülemaarase hüvitise vahel puudub igasugune seos. Hageja arvates ei ole ülemäärane hüvitamine seoses osade ringhäälinguorganisatsioonide jaoks reservide loomisega piisavalt seotud selle rahastamise korraga, mida komisjon käsitleb ad hoc rahastamisena.
Neljandaks väidab hageja, et rikutud on EÜ artikleid 87 ja 88, kuna komisjon on vääralt käsitlenud autoritasusid riigiabina. Pealegi ei soodusta ad hoc rahastamine hagejat kui ettevõtjat EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses ning antud riigiabi ei kahjusta konkurentsi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses.
Viiendaks väidab hageja, et proportsionaalsuse puudumise tõttu on rikutud EÜ artikli 86 lõiget 2. Ka avalik-õiguslike ringhäälingute rahastamise Amsterdami protokolli valguses on komisjon teinud vea, olles tuvastanud konkurentsi kahjustamise puudumise, kuna ta jättis tasakaalustamata üleliigse hüvitise negatiivsed mõjud avaliku teenuse osutamise huvidele ning ühenduse huvidele üldisemalt. Hageja väitel oleks komisjon pidanud võtma arvesse ka hollandi keelepiirkonna piiratud iseloomu ning asjaolu, et loodud reservid oleksid lähitulevikus muutunud kuludeks ning seetõttu kadunud.
Lõpuks väidab hageja, et rikutud on EÜ artikli 88 lõiget 2 ning tema kaitseõigust, kuna komisjon laiendas uurimise ulatust mitmetes aspektides.
(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).
(2) 24. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas C-280/00: Altmark Trans ja Regierungspräsidium Magdeburg (EKL 2003, lk I-7747).
(3) Euroopa Ühenduste asutamislepingule lisatud protokoll liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta.
Full & Egal Universal Law Academy