15.8.2008
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 209/10
Euroopa Kohtu (suurkoda) 24. juuni 2008. aasta otsus (Cour de cassationi (Prantsusmaa) eelotsusetaotlus) — Commune de Mesquer versus Total France SA, Total International Ltd
(Kohtuasi C-188/07) (1)
(Direktiiv 75/442/EMÜ - Jäätmehooldus - Jäätmete mõiste - „Saastaja maksab’ põhimõte - Valdaja - Eelmised valdajad - Tootja, kelle tootest jäätmed on tekkinud - Süsivesinikud ja raske kütteõli - Laevahukk - Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiv tsiviilvastutuse konventsioon - Naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvaheline fond)
(2008/C 209/14)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Cour de cassation
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Commune de Mesquer
Kostja: Total France SA, Total International Ltd
Kohtuasja ese
Eelotsusetaotlus — Cour de cassation — Nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta (EÜT L 194, lk 39, ELT eriväljaanne 15/01, lk 23) (muudetud 18. märtsi 1991. aasta direktiiviga 91/156/EMÜ (EÜT L 78, lk 32; ELT eriväljaanne 15/02, lk 3)) artikli 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ jäätmete kohta (ELT L 114, lk 9) I lisa kategooria Q4 ja artikli 1 punktide b ja c ning artikli 15 tõlgendamine — Jäätmete mõiste — Nafta ja raske kütteõli hõlmatus algkujul või vee või liivaga segunenuna — Jäätmetekitaja ja/või -valdaja vastutus, kui vedajaks on kolmas isik
Resolutiivosa
1.
Selline aine, nagu on põhikohtuasjas kõne all, st raske kütteõli, mida müüakse kütusena, ei kujuta endast jäätmeid nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta (muudetud komisjoni 24. mai 1996. aasta otsusega 96/350/EÜ) tähenduses, kui seda kasutatakse või turustatakse majanduslikult soodsatel tingimustel ja kui seda saab tegelikult kütusena kasutada, ilma et seda oleks vaja eelnevalt ümber töödelda.
2.
Laevahuku tagajärjel merre voolanud süsivesinikud, mis on segunenud vee ja setetega ja mis hulbivad piki liikmesriigi rannikut ning kanduvad lõpuks randa, kujutavad endast jäätmeid direktiivi 75/442 (muudetud otsusega 96/350) artikli 1 punkti a tähenduses, kui neid ei saa enam eelneva ümbertöötlemiseta kasutada või turustada.
3.
Direktiivi 75/442 (muudetud otsusega 96/350) artikli 15 kohaldamisel õnnetusjuhtumi tagajärjel süsivesinike merre voolamise suhtes, mille tulemusel reostati liikmesriigi rannikut:
—
võib siseriiklik kohus süsivesinike müüjat ja neid vedava laeva prahtijat käsitada jäätmete tekitajana direktiivi 75/442 (muudetud otsusega 96/350) artikli 1 punkti b tähenduses ja seega „eelmise valdajana” direktiivi artikli 15 teise taande esimese osa kohaldamise seisukohast, kui kohus nende asjaolude alusel, mida ainult tema on pädev hindama, jõuab järeldusele, et müüja/prahtija on kaasa aidanud laevahuku põhjustatud reostuse tekkimise ohule, eriti kui ta on jätnud võtmata sellise juhtumi ärahoidmiseks vajalikud meetmed, näiteks laeva valikut puudutavad meetmed;
—
kui ilmneb, et õnnetusjuhtumi tagajärjel süsivesinike merre voolamise tõttu tekkinud jäätmete kõrvaldamise kulusid naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvaheline fond ei kanna või ei saa kanda, kuna selle juhtumi puhul on juba makstud hüvitise ülemmäär, ning et ette nähtud vastutuse piirangute ja/või vastutusest vabastamise kohaldamise tõttu välistavad liikmesriigi õigusnormid, sh rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevad õigusnormid, nende kulude kandmise laevaomaniku ja/või prahtija poolt, isegi kui nad on käsitatavad „valdajatena” direktiivi 75/442 (muudetud otsusega 96/350) artikli 1 punkti c tähenduses, peavad sellised siseriiklikud õigusnormid direktiivi artikli 15 korrektse ülevõtmise huvides võimaldama nende kulude kandmist tootja poolt, kelle tootest sel viisil levinud jäätmed on tekkinud. Vastavalt „saastaja maksab” põhimõttele saab sellist tootjat kohustada kulusid kandma siiski üksnes juhul, kui ta on oma tegevusega kaasa aidanud laevahuku põhjustatud reostuse tekkimise ohule.
(1) ELT C 129, 9.6.2007.
Full & Egal Universal Law Academy