13.9.2008
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 236/5
Euroopa Kohtu (kolmas koda) 12. juuni 2008. aasta määrus (Monomeles Protodikeio Kerkyras'i (Kreeka) eelotsusetaotlus) — Vassilakis Spyridon, Theodoros Gkisdakis, Petros Grammenos, Nikolaos Grammenos, Theodosios Grammenos, Maria Karavassili, Eleftherios Kontomaris, Spyridon Komninos, Theofilos Mesimeris, Spyridon Monastiriotis, Spyridon Moumouris, Nektaria Mexa, Nikolaos Pappas, Christos Vlachos, Alexandros Grasselis, Stamatios Kourtelesis, Konstantinos Poulimenos, Savvas Sideropoulos, Alexandros Dellis, Michail Zervas, Ignatios Koskieris, Dimitiros Daikos, Christos Dranos versus Dimos Kerkyras
(Kohtuasi C-364/07) (1)
(Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik - Sotsiaalpoliitika - Direktiiv 1999/70/EÜ - Tähtajalist tööd käsitlev raamkokkulepe - Järjestikused tähtajalised töölepingud avalikus sektoris - „Järjestikuste lepingute’ mõiste ning selliste lepingute uuendamist õigustavate „objektiivsete aluste’ mõiste - Meetmed kuritarvituste vältimiseks - Sanktsioonid - Vaidluste ja kaebuste reguleerimine riiklikul tasandil - Kooskõlalise tõlgendamise kohustuse ulatus)
(2008/C 236/08)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Monomeles Protodikeio Kerkyras
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: Vassilakis Spyridon, Theodoros Gkisdakis, Petros Grammenos, Nikolaos Grammenos, Theodosios Grammenos, Maria Karavassili, Eleftherios Kontomaris, Spyridon Komninos, Theofilos Mesimeris, Spyridon Monastiriotis, Spyridon Moumouris, Nektaria Mexa, Nikolaos Pappas, Christos Vlachos, Alexandros Grasselis, Stamatios Kourtelesis, Konstantinos Poulimenos, Savvas Sideropoulos, Alexandros Dellis, Michail Zervas, Ignatios Koskieris, Dimitiros Daikos, Christos Dranos
Kostja: Dimos Kerkyras
Kohtuasja ese
Eelotsusetaotlus — Monomeles Protodikeio Kerkyras — Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368), lisa klausli 5 lõigete 1 ja 2 tõlgendamine — Avalikus teenistuses sõlmitud töölepingud — Järjestikuste tähtajaliste töölepingute piiranguteta uuendamist õigustavate objektiivsete aluste mõiste — Järjestikuste lepingute mõiste
Resolutiivosa
1.
Juhul kui direktiiv on asjassepuutuva liikmesriigi õiguskorda hilinenult üle võetud ja direktiivi asjakohastel sätetel puudub vahetu õigusmõju, on siseriiklikud kohtud kohustatud alates ülevõtmiseks määratud tähtaja möödumisest siseriiklikke õigusnorme tõlgendama nii suures ulatuses kui võimalik asjaomase direktiivi sõnastusest ja eesmärgist lähtudes, et saavutada direktiivis kehtestatud eesmärgid, eelistades siseriiklike õigusnormide sellist tõlgendamist, mis on selle eesmärgiga kõige rohkem kooskõlas, et leida seeläbi nimetatud direktiivi sätetega kooskõlas olev lahendus.
2.
Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisas toodud 18. märtsil 1999 sõlmitud tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klausli 5 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus järjestikuste tähtajaliste töölepingute kasutamine juhul, kui seda õigustab üksnes asjaolu, et see on ette nähtud liikmesriigi seaduse või määrusega. Vastupidi, „objektiivsete aluste” mõiste selle klausli tähenduses tähendab, et seda konkreetset liiki töösuhete kasutamine siseriiklikes õigusnormides ettenähtud kujul on õigustatud juhul, kui esinevad konkreetsed asjaolud, mis on seotud eelkõige asjassepuutuva tegevuse ja selle elluviimise tingimustega.
3.
Tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klauslit 5 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole põhimõtteliselt vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid nagu kolmanda eelotsuse küsimuses vaatluse all, mille kohaselt on „järjestikustena” nimetatud klausli tähenduses käsitatavad ainult tähtajalised töölepingud või töösuhted, juhul kui nende vahele jääv aeg ei ületa kolme kuud.
4.
Sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas, tuleb tähtajalist tööd käsitlevat raamkokkulepet tõlgendada nii, et kui asjassepuutuva liikmesriigi õiguskord ei sisalda kõnesoleva sektori osas mõnd muud tõhusat meedet, mille eesmärk on vältida ning vajadusel sanktsioneerida järjestikuste tähtajaliste lepingute kasutamise kuritarvitamise juhtumeid, siis on raamkokkuleppega vastuolus selline siseriiklik õigusnorm, millega on avalikus sektoris täielikult keelatud muuta määramata tähtajaga töölepinguteks selliseid järjestikku sõlmitud tähtajalisi töölepinguid, mis on tegelikult sõlmitud tööandja „kindlate ja pikaajaliste vajaduste” katmiseks ning mida tuleb käsitleda kuritarvitamisena. Kooskõlalise tõlgendamise kohustusest lähtudes on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kontrollida, kas liikmesriigi õiguskord ei sisalda niisuguseid teisi tõhusaid meetmeid.
5.
Ühenduse õiguse kasuliku mõju põhimõtte ja tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppega ei ole põhimõtteliselt vastuolus siseriiklik säte, mille kohaselt on sõltumatu haldusorgan pädev tähtajalisi töölepinguid kvalifitseerima määramata tähtajaga lepinguks. Siiski on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne tagada õigus tõhusale kohtulikule kaitsele, järgides tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtet.
(1) ELT C 247, 20.10.2007.
Full & Egal Universal Law Academy