Liidetud kohtuasjad C‑522/07 ja C‑65/08
Dinter GmbH
versus
Hauptzollamt Düsseldorf
ja
Europol Frost-Food GmbH
versus
Hauptzollamt Krefeld
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Düsseldorf)
Ühine tollitariifistik – Määrus (EMÜ) nr 2658/87 – Kombineeritud nomenklatuur – Tariifne klassifitseerimine – Kehtivus – Lisamärkus – Õunamahlakontsentraat
Kohtuotsuse kokkuvõte
Ühine tollitariifistik – Tariifirubriik – Kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused
(Nõukogu määrus nr 2658/87; komisjoni määrused nr 1776/2001, nr 2031/2001 ja nr 1810/2004)
Määruse nr 2658/87 tariifi ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisa grupi 20 lisamärkuse 5 punkt b määrustes nr 1776/2001, nr 2031/2001 ja nr 1810/2004, millega muudetakse määruse nr 2658/87 I lisa, sätestatud kujul on kehtetu niivõrd, kuivõrd see välistab rubriigist 2009 naturaalse õunamahlakontsentraadi.
Alamrubriigi 2009 79 ülesehitus võimaldab kahtlusteta järeldada, et naturaalne õunamahlakontsentraat Brixi arvuga pisut vähem kui 67 ei ole kaotanud omadusi puuviljamahlana, vastupidi sellele, mis tuleneb sellest märkusest. Asjaomane märkus välistab õunamahlakontsentraadi selle suhkrulisandi sisalduse meelevaldse arvutuse alusel, mis annab tulemuseks üle 50% massist, samas kui õunamahlakontsentraat, mis oli veetustatud ja mille Brixi arv oli seega kõrge, säilitab naturaalse mahla esialgsed omadused. Kuna suhkrut käesoleval juhul lisatud ei olnud ja suhkrulisandi kõrge sisaldus, mis oli üle 50% massist, tulenes üksnes veetustamise teel kontsentreerimisest, siis muudab asjaomane lisamärkus, välistades rubriigist 2009 õunamahlakontsentraadi, ilmselgelt asjaomaste tariifirubriikide sisu, ning seega ületab määruse nr 2658/87 artikliga 9 komisjonile antud pädevust.
(vt punktid 40–42 ja resolutsioon)
EUROOPA KOHTU OTSUS (kaheksas koda)
29. oktoober 2009(*)
Ühine tollitariifistik – Määrus (EMÜ) nr 2658/87 – Kombineeritud nomenklatuur – Tariifne klassifitseerimine – Kehtivus – Lisamärkus – Õunamahlakontsentraat
Liidetud kohtuasjades C‑522/07 ja C‑65/08,
mille ese on EÜ artikli 234 alusel Finanzgericht Düsseldorfi (Saksamaa) 8. novembri 2007 aasta ja 12. veebruari 2008. aasta otsustega esitatud kaks eelotsusetaotlust, mis saabusid Euroopa Kohtusse 22. novembril 2007 ja 18. veebruaril 2008, menetlustes
Dinter GmbH
versus
Hauptzollamt Düsseldorf (C‑522/07),
ja
Europol Frost-Food GmbH
versus
Hauptzollamt Krefeld (C‑65/08),
EUROOPA KOHUS (kaheksas koda),
koosseisus: kohtunik kaheksanda koja esimehe ülesannetes G. Arestis (ettekandja), kohtunikud J. Malenovský, ja T. von Danwitz,
kohtujurist: E. Sharpston,
kohtusekretär: ametnik B. Fülöp,
arvestades kirjalikus menetluses ja 14. mail 2009 toimunud kohtuistungil esitatut,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– Dinter GmbH, esindaja: Rechtsanwalt H. Bleier,
– Europol Frost-Food GmbH, esindaja: Rechtsanwalt A. Erben,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: G. Wilms ja A. Sipos,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlused puudutavad seda, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi‑ ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382; edaspidi „määrus nr 2658/87”) I lisas toodud kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) kohtuasja asjaolude asetleidmise ajal kehtinud redaktsioonis grupi 20 lisamärkuse 5 punkti b.
2 Eelotsusetaotlused esitati esiteks kohtuvaidluses Dinter GmbH (edaspidi „Dinter”) ja Hauptzollamt Düsseldorfi (Düsseldorfi kesktollibüroo) vahel ja teiseks kohtuvaidluses Europol Frost-Food GmbH (edaspidi „Europol”) ja Hauptzollamt Krefeldi (Krefeldi kesktollibüroo) vahel õunamahlakontsentraadi KN‑i klassifitseerimise üle.
Õiguslik raamistik
3 Nõukogu kiitis 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288) ühenduse nimel heaks 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise konventsiooni, millega kehtestati kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem (edaspidi „HS”), ja selle 24. juunil 1986 sõlmitud muutmisprotokolli (edaspidi „HS konventsioon”).
4 HS konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline tagama, et tema tollitariifi‑ ja statistikanomenklatuurid on HS‑iga kooskõlas, ja kasutama kõiki HS‑i rubriike ja alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta ning nende vastavate arvkoodidega ning järgima selle süsteemi numeratsiooni. Iga konventsiooniosaline kohustub kasutama HS‑i klassifitseerimise üldreegleid ning märkusi jaotiste, gruppide ja alamrubriikide kohta, ning hoiduma harmoneeritud süsteemi jaotiste, gruppide, rubriikide või alamrubriikide kohaldamisala muutmisest.
5 Määruse nr 2658/87 artikkel 9 sätestab komisjoni otsustuspädevuse piirid lisamärkuste vastuvõtmisel:
„1. Järgnevate küsimustega seotud meetmed võetakse vastu artiklis 10 määratletud korras:
a) [kombineeritud nomenklatuuri] ja TARIC‑i rakendamine, eriti seoses:
– kaupade klassifitseerimisega artiklis 8 osutatud nomenklatuuridesse,
– [lisa]märkustega;
– [...].
b) [kombineeritud nomenklatuuri] muudatuste tegemine statistika või kaubanduspoliitika nõuete arengule vastavalt;
c) II lisa muudatuste tegemine;
d) [kombineeritud nomenklatuuri] muudatuste tegemine ja tollimaksude kohandamine vastavalt nõukogu või komisjoni poolt vastu võetud otsustele;
e) [kombineeritud nomenklatuuri] muudatuste tegemine eesmärgiga kohandada seda vastavalt tehnoloogilisele või kaubanduslikule arengule või eesmärgiga viia tekstid vastavusse või muuta need selgemaks;
f) [kombineeritud nomenklatuuri] muudatuste tegemine, mis tuleneb harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri muudatustest;
g) Tollikoostöö Nõukogus arutlusele tulevad küsimused, mis on seotud harmoneeritud süsteemi kohaldamise, toimimise ja haldamisega, ning nende rakendamine ühenduse poolt.
2. Lõike 1 alusel vastuvõetud sätted ei muuda:
– tollimaksumäärasid,
– põllumajandusmakse, toetusi või muid ühise põllumajanduspoliitika või teatavate põllumajandustoodete töötlemisel saadud kauba suhtes kohaldatava erikorra alusel kohaldatavaid summasid,
– ühenduse sätetega kehtestatud koguselisi piiranguid,
– ühise põllumajanduspoliitika raames kehtestatud nomenklatuure.
3. Vajaduse korral muudetakse vastavalt [kombineeritud nomenklatuuri] alamrubriikide muudatustele ka TARIC‑i alamrubriike. Muudatused võib [kombineeritud nomenklatuuri] teha üksnes artiklis 12 osutatud tingimustel.” [Täpsustatud tõlge]
6 Komisjoni 13. oktoobri 2000. aasta määrus nr 2388/2000, millega muudetakse määruse nr 2658/87 I lisa, (EÜT L 264, lk 1) jõustus 1. jaanuaril 2001. Selle määruse parandusega (EÜT L 276, lk 92) asendati esialgne number 2263/2000 numbriga 2388/2000.
7 Komisjoni 6. augusti 2001 aasta määrus nr 2031/2001, millega muudetakse määruse nr 2658/87 I lisa, (EÜT L 279, lk 1) jõustus 2002. aastal samuti 1. jaanuaril.
8 Määruse nr 2658/87 I lisa viimane muudatus, mis puudutab põhikohtuasja asjaolusid, tehti komisjoni 7. septembri 2004. aasta määrusega nr 1810/2004 (ELT L 327, lk 1) ja see jõustus 1. jaanuaril 2005.
9 Määruse nr 2388/2000 alamrubriik 2009 70 „õunamahl” on sõnastatud järgmiselt:
„2009 70 - õunamahl:
- - tihedusega üle 1,33 g/cm3 temperatuuril 20°C:
2009 70 11 - - - 100 kg netomassi väärtusega kuni € 22,
2009 70 19 - - - muud
- - tihedusega kuni 1,33 g/cm3 temperatuuril 20°C:
2009 70 30 - - - 100 kg netomassi väärtusega üle € 18, suhkrulisandiga
- - - muud:
2009 70 91 - - - - lisatud suhkru sisaldusega üle 30% massist
2009 70 93 - - - - lisatud suhkru sisaldusega kuni 30% massist
2009 70 99 - - - - suhkrulisandita”.
10 Määrustes nr 2031/2001 ja nr 1810/2004 on alamrubriigis „õunamahl” olevate alamrubriikide kohta identsed tariifiread.
11 Nendes määrustes on see alamrubriik, mille number varem oli 2009 70, sõnastatud järgmiselt:
„- õunamahl:
2009 71 - -Brixi arvuga kuni 20:
2009 71 10 - - -100 kg netomassi väärtusega üle € 18, suhkrulisandiga
- - - muud:
2009 71 91 - - - - suhkrulisandiga
2009 71 99 - - - - suhkrulisandita
2009 79 - - muud:
- - - Brixi arvuga üle 67:
2009 79 11 - - - - 100 kg netomassi väärtusega kuni € 22
2009 79 19 - - - - muud
- - - Brixi arvuga üle 20 kuni 67:
2009 79 30 - - - - 100 kg netomassi väärtusega üle € 18, suhkrulisandiga
- - - - muud:
2009 79 91 - - - - - lisatud suhkru sisaldusega üle 30% massist
2009 79 93 - - - - - lisatud suhkru sisaldusega kuni 30% massist
2009 79 99 - - - - - suhkrulisandita”.
12 KN‑i grupi 20 lisamärkust 5 oli enne põhikohtuasja asjaolude asetleidmist mitu korda muudetud.
13 Vastavalt määrusele nr 2388/2000 nägi see lisamärkus ette järgmist:
„Rubriigi 2009 toodete puhul vastab lisatud suhkru sisaldus sõltuvalt mahla liigist nende suhkrusisaldusele, millest on lahutatud alltoodud arv:
‑ sidruni- või tomatimahl: 3,
‑ õunamahl: 11,
‑ viinamarjamahl: 15,
‑ muud puu- ja köögiviljamahlad, k.a mahlade segud: 13.”
14 Hiljem lisati komisjoni 7. septembri 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1776/2001, millega muudetakse määruse nr 2658/87 I lisa, (EÜT L 240, lk 3) KN‑i gruppi 20 lisamärkuse 5 punkt b, mis sätestab:
„Suhkrulisandiga puuviljamahlad, mille tihedus on üle 1,33 g/cm3 temperatuuril 20°C ja mis sisaldavad vähem kui 50% massist värskest puuviljast saadud naturaalseid või mahlakontsentraadi lahjendamisel saadud puuviljamahlu, kaotavad oma esialgsed põhiomadused rubriigi 2009 puuviljamahladena.”
15 Määrus nr 2031/2001 muutis lisamärkuse 5 punkti b järgmiselt:
„Suhkrulisandiga puuviljamahlad, mille Brixi arv on kuni 67 ja mis sisaldavad vähem kui 50% massist värskest puuviljast saadud naturaalseid või mahlakontsentraadi lahjendamisel saadud puuviljamahlu, kaotavad oma esialgsed põhiomadused rubriigi 2009 puuviljamahladena.”
16 Määruse nr 1810/2004 lisamärkus 5 sätestab:
„a) rubriigi 2009 toodete puhul vastab lisatud suhkru sisaldus sõltuvalt mahla liigist nende suhkrusisaldusele, millest on lahutatud alltoodud arv:
– sidruni‑ või tomatimahl: 3;
– viinamarjamahl: 15,
– muud puu- ja köögiviljamahlad, k.a mahlade segud: 13;
b) suhkrulisandiga puuviljamahlad, mille Brixi arv on kuni 67 ja mis sisaldavad vähem kui 50% massist värskest puuviljast saadud naturaalseid või mahlakontsentraadi lahjendamisel saadud puuviljamahlu, kaotavad oma esialgsed põhiomadused rubriigi 2009 puuviljamahladena.”
17 KN‑i grupi 20 lisamärkuse 5 punkti b muudeti viimati nõukogu 18. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) 360/2008 (ELT L 111, lk 9) järgmiselt:
„5. Järgmiseid sätteid kohaldatakse toodetele, mida sellistena tollile esitatakse:
[…]
b) Suhkrulisandiga puuviljamahlad, mille Brixi arv on kuni 67 ja mis sisaldavad vähem kui 50% massist puuviljamahla, kaotavad rubriiki 2009 kuuluvate puuviljamahlade esialgsed põhiomadused.
Alapunkti b ei kohaldata kontsentreeritud naturaalsete puuviljamahlade puhul. Kontsentreeritud naturaalsed puuviljamahlad klassifitseeritakse seega rubriiki 2009.”
Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused
Kohtuasi C‑522/07
18 27. oktoobril 2005 nõustus toll Dinteri imporditud suhkrulisandita õunamahlakontsentraadi Brixi arvuga 66,8 tariifse klassifitseerimisega KN‑i alamrubriiki 2009 79 99. Õunamahl oli ainult veetustatud.
19 Hauptzollamt Düsseldorf nõudis oma 15. märtsi 2006. aasta otsusega Dinteri imporditud õunamahlalt tollivormistuse järel tollimaksu tasumist põhjendusel, et vastavalt KN‑i grupi 20 lisamärkuse 2 punktile a ning lisamärkuse 5 punktidele a ja b kuulus imporditud õunamahl, olles kaotanud esialgsed põhiomadused puuviljamahlana, mitte KN‑i rubriiki 2009 vaid alamrubriiki 2106 90 98.
20 Dinter esitas selle otsuse peale Finanzgericht Düsseldorfile hagi, jättes vaidemenetluse läbimata, millega Hauptzollamt Düsseldorf ka nõustus.
21 Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht Düsseldorf menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas [KN‑i] grupi 20 lisamärkuse 5 punktist b tuleb aru saada nii, et suhkrulisandiga puuviljamahlade mõiste all mõeldakse ka puuviljamahlu, millesse tegelikult suhkrut lisatud ei ole, kuid mille lisatud suhkru sisaldust arvutatakse matemaatiliselt vastavalt kombineeritud nomenklatuuri grupi 20 lisamärkuse 5 punktile a?
2. Kas [KN‑i] grupi 20 lisamärkuse 5 punktist b tuleb aru saada nii, et selles nimetatud mõistet „naturaalsed puuviljamahlad” üksnes selgitatakse täpsemalt väljendiga „värskest puuviljast saadud või mahlakontsentraadi lahjendamisel saadud”, kuid tegelikult kehtib see mõiste igat liiki (kääritamata ja piirituselisandita) puuviljamahlade suhtes mis tahes esinemisvormis?
3. Kui mõlemale eelmisele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, siis kas kombineeritud nomenklatuuri grupi 20 lisamärkuse 5 punkt b on õiguspärane?”
Kohtuasi C‑65/08
22 Europol importis ajavahemikus 13. novembrist 2001 kuni 11. oktoobrini 2002 õunamahlakontsentraati Brixi arvuga 65, deklareerides kauba 2001. aastal KN‑i alamrubriiki 2009 70 30 kuuluvana ja 2002. aastal KN‑i alamrubriiki 2009 79 19 kuuluvana.
23 Kuna Hauptzollamt Krefeld leidis, et vastavalt KN‑i grupi 20 lisamärkusele 5 on imporditud mahl kaotanud rubriiki 2009 kuuluvad esialgsed põhiomadused puuviljamahlana ja tuleb klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 2106 90 98, nõudis ta 14. augusti 2003. aasta otsusega sellelt kaubalt tollimaksu tollivormistusjärgset tasumist.
24 Europoli poolt selle otsuse peale esitatud vaie jäeti 15. märtsil 2005 põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
25 Hageja palus Finanzgericht Düsseldorfil vaide rahuldamata jätmise otsus tühistada.
26 Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht Düsseldorf menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas määrustega (EÜ) nr 2388/2000 ja nr 2031/2001 muudetud redaktsioonis [KN‑i] grupi 20 lisamärkuse 5 punkt b on õiguspärane?”
27 Euroopa Kohtu presidendi 27. juuni 2008. aasta määrusega liideti kohtuasjad C‑522/07 ja C‑65/08 suulise menetluse ja kohtuotsuse huvides.
Eelotsuse küsimused
28 Nende küsimustega, mida tuleb käsitleda koos, küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt seda, kas KN‑i grupi 20 lisamärkuse 5 punkt b määrustes nr 1776/2001, nr 2031/2001 ja nr 1810/2004 sätestatud redaktsioonis on kehtiv. Täpsemalt soovib kohus teada, kas seda märkust tuleb tõlgendada nii, et suhkrulisandiga puuviljamahla mõiste hõlmab ka suhkrulisandita puuviljamahlakontsentraati ja kas määratlus „värskest puuviljast […] või mahlakontsentraadi lahjendamisel saadud” hõlmab mis tahes naturaalset puuviljamahla selle esinemisvormist sõltumata.
29 Kõigepealt tuleb meenutada väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt peab õiguskindluse ning kontrolli lihtsuse huvides kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi üldjuhul otsima kaupade objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast, nii nagu need on määratletud KN‑i rubriigi sõnastuses ning jaotise või grupi märkustes (vt eelkõige 18. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas, C‑142/06: Olicom, EKL 2007, lk I‑6675, punkt 16 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 11. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑362/07: Kip Europe jt, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 26).
30 Märkused KN‑i grupi kohta, samuti nagu HS‑i selgitavad märkused, on oluline vahend selle tariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja neid märkusi kui selliseid võib kasutada tariifistiku tõlgendamisel (vt 19. mai 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑11/93: Siemens Nixdorf, EKL 1994, lk I‑1945, punkt 12; 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑382/95: Techex, EKL 1997, lk I‑7363, punkt 12; 19. oktoobri 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑339/98: Peacock, EKL 2000, lk I‑8947, punkt 10, ja eespool viidatud kohtuotsus Olicom, punkt 17).
31 Nimetatud märkuste sisu peab seega olema kooskõlas KN‑i sätetega ega tohi muuta nende ulatust (vt eelkõige 9. veebruari 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑280/97: ROSE Elektrotechnik, EKL 1999. lk I‑689, punkt 23; 26. septembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑42/99: Eru Portuguesa, EKL 2000, lk I‑7691, punkt 20, ja 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑495/03: Intermodal Transports, EKL 2005, lk I‑8151, punkt 48).
32 Sellega seoses tuleb meenutada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on nõukogu andnud komisjonile, kes teeb koostööd liikmesriikide tolliekspertidega, teatavate kaupade klassifitseerimisel tariifirubriikide sisu täpsustamiseks laia kaalutlusõiguse. Määruse nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 punktides a, b, d ja e nimetatud komisjoni pädevus võtta meetmeid – näiteks kehtestada lisamärkusi – ei anna talle õigust muuta tariifirubriikide sisu, mis on kindlaks määratud HS‑i alusel, mille kehtestanud HS konventsiooni artikliga 3 on ühendus võtnud endale kohustuse mitte muuta HS‑i ulatust (vt 14. detsembri 1995. aasta otsus kohtuasjas C‑267/94: Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 1995, lk I‑4845, punktid 19 ja 20, ning 27. aprilli 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑15/05: Kawasaki Motors Europe, EKL 2006, lk I‑3657, punkt 35).
33 Seega tuleb käesoleval juhul uurida, kas komisjon ületas oma pädevuse piire, mis tulenevad määruse nr 2658/87 artiklist 9, kui ta muutis KN‑i rubriiki 2009, kehtestades määrustes nr 1776/2001, nr 2031/2001 ja nr 1810/2004 lisamärkuse 5 punkti b.
34 Vastavalt põhikohtuasjade asjaolude asetleidmise ajal kehtinud KN‑i rubriigi 20 lisamärkuse 5 punktile b kaotab suhkrulisandiga puuviljamahl, mille Brixi arv on kuni 67 ja mis sisaldab vähem kui 50% massist värskest puuviljast saadud naturaalset või mahlakontsentraadi lahjendamisel saadud puuviljamahla, oma esialgsed põhiomadused rubriigi 2009 puuviljamahlana. Tuleb tõdeda, et kriteerium „tihedusega üle 1,33 g/cm3 temperatuuril 20°C” vastab Brixi arvule 67 ja seega on määruste nr 1776/2001, nr 2031/2001 ja nr 1810/2004 lisamärkuse 5 punktid b identse sisuga. Puudub vaidlus selle üle, et selle märkuse kohaldamine välistab sellise õunamahlakontsentraadi, mille Brixi arv on kas või pisut väiksem kui 67, klassifitseerimise rubriiki 2009.
35 Põhikohtuasja hagejad väidavad, et rubriigi 2009 tariifiridade sõnastuse kohaselt ei ole puuviljade enda suhkrusisaldus piiratud. KN‑i grupi 20 lisamärkuse 5 punkti b alusel arvutavad siseriiklikud ametivõimud käesoleval juhul suhkrulisandi sisalduse meelevaldselt. Imporditud õunamahlakontsentraat sisaldab puuviljamahla 100% massist ja peale veetustamise, mis ei mõjuta selle esialgseid omadusi puuviljamahlana, ei ole seda muul viisil töödeldud. Põhikohtuasja hagejad väidavad, et seda lisamärkust ei saa kohaldada suhkrulisandita õunamahlakontsentraadi suhtes. Lisaks sellele ei välista HS rubriigist 2009 õunamahlakontsentraati, mille Brixi arv on vaid pisut väiksem kui 67.
36 Kohtuasja C‑522/07 osas väidab komisjon, et KN‑i grupi 20 lisamärkuse 5 punkti b eesmärk on välistada tooted, mis kaotavad esialgsed omadused puuviljamahlana oma kõrge suhkrusisalduse tõttu. Vastavalt komisjoni 7. septembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1776/2001, millega muudetakse määruse nr 2658/87 I lisa (EÜT L 240, lk 3), põhjendustele 1 ja 5 toetab selle määruse eesmärk välistada kaubad, mis sisaldavad naturaalset puuviljamahla vähem kui 50% massist, selle märkuse tõlgendamise nii, et lisatud suhkur arvutatakse puhtalt matemaatiliselt.
37 Komisjoni seisukohalt on KN‑i peatüki 20 lisamärkuse 5 punkt b kohaldatav mis tahes liiki puuviljamahlale – sõltumata selle esinemisvormist – ja seega ka õunamahlakontsentraadile. Rubriigi 2009 struktuur ja väljakujunenud kohtupraktika, mille kohaselt säilitab puuviljamahl oma aroomist ja maitsest tulenevalt esialgsed omadused puuviljamahlana, välistab aga selle märkuse kohaldamise põhikohtuasjadega sarnastel juhtudel, kus asjaomane toode säilitab oma aroomist ja maitsest tulenevalt omadused õunamahlana.
38 Peale selle möönab komisjon kohtuasjas C‑65/08, et KN‑i grupi 20 lisamärkuse 5 punkti b kehtestades ületas ta määruse nr 2658/07 artiklist 9 tulenevat pädevust. Seetõttu muutis komisjon seda märkust, võttes vastu määruse nr 360/2008 ja lisades uue sätte, mis täpsustab, et selle märkuse punkt b ei kohaldu naturaalsete mahlakontsentraatide suhtes.
39 Kõigepealt tuleb märkida, et rubriik 2009 määruste nr 2388/2000, nr 2031/2001 ja nr 1810/2004 sõnastuses hõlmab nii HS‑i kui ka KN‑i puhul õunamahlakontsentraati. Määrustes nr 2031/2001 ja nr 1810/2004 on alamrubriiki „õunamahl” kuuluvate alamrubriikide tariifiread identsed ja määrused sisaldavad asjaomast KN‑i grupi 20 lisamärkuse 5 punkti b. Määruses nr 2388/2000 seda lisamärkust ei ole ning kasutatud on kriteeriumi „tihedusega üle 1,33 g/cm3 temperatuuril 20°”, mis vastab Brixi arvule 67. Seega on määrusega nr 2388/2000 kehtestatud tariifirubriikide puhul tegemist samasuguse vahetegemisega, mis on ette nähtud määrustes nr 2031/2001 ja nr 1810/2004.
40 Rubriiki 2009 kuuluva õunamahla liikide määratluste sõnastusest tuleneb vahetegemine alamrubriiki 2009 71 klassifitseeritud, Brixi arvuga kuni 20 kaupade ja alamrubriiki 2009 79 kuuluvate kaupade „muud” vahel. Alamrubriiki 2009 79 kuulub kaks õunamahla kategooriat, millest ühe Brixi arv on suurem kui 67 ja teise Brixi arv on suurem kui 20 kuid väiksem kui 67. Alamrubriikides 2009 71 ja 2009 79 on alamkategooriad, milles kasutatakse määratlust „suhkrulisandita”. Rubriigi 2009 sõnastus ega ka struktuur ei välista selle kohaldamist konkreetse Brixi arvuga õunamahlakontsentraadi suhtes.
41 Järelikult võimaldab alamrubriigi 2009 79 ülesehitus kahtlusteta järeldada, et naturaalne õunamahlakontsentraat Brixi arvuga pisut vähem kui 67 ei ole kaotanud omadusi puuviljamahlana, vastupidi sellele, mis tuleneb asjaomasest KN‑i grupi 20 lisamärkuse 5 punktist b, mis välistab kõnealuse mahla sellest alamrubriigist. See märkus välistab õunamahlakontsentraadi selle suhkrulisandi sisalduse meelevaldse arvutuse alusel, mis annab tulemuseks üle 50% massist. Kõnealune õunamahlakontsentraat, mis oli veetustatud ja mille Brixi arv oli seega kõrge, säilitab naturaalse mahla esialgsed omadused. Suhkrut käesoleval juhul lisatud ei olnud. Suhkrulisandi kõrge sisaldus, mis oli üle 50% massist, tulenes üksnes veetustamise teel kontsentreerimisest. Seega muudab KN-i grupi 20 lisamärkuse 5 punkt b, välistades rubriigist 2009 õunamahlakontsentraadi, ilmselgelt asjaomaste tariifirubriikide sisu, ning seega ületab määruse nr 2658/87 artikliga 9 komisjonile antud pädevust.
42 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb tõdeda, et KN‑i grupi 20 lisamärkuse 5 punkt b määrustes nr 1776/2001, nr 2031/2001 nr 1810/2004 sätestatud kujul on kehtetu niivõrd, kuivõrd see välistab rubriigist 2009 naturaalse õunamahlakontsentraadi.
Kohtukulud
43 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:
Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisa grupi 20 lisamärkuse 5 punkt b komisjoni 7. septembri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1776/2001, komisjoni 6. augusti 2001. aasta määruses (EÜ) nr 2031/2001 ja komisjoni 7. septembri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 1810/2004, millega muudetakse määruse nr 2658/87 I lisa, sätestatud kujul on kehtetu niivõrd, kuivõrd see välistab rubriigist 2009 naturaalse õunamahlakontsentraadi.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: saksa.
Full & Egal Universal Law Academy