26.1.2008
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 22/27
Philip Morris Products SA 16. novembril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 12. septembri 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas T-140/06: Philip Morris Products versus Siseturu Ühtlustamise Amet
(Kohtuasi C-497/07 P)
(2008/C 22/52)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Philip Morris Products SA (esindajad: advokaadid T. van Innis ja C. S. Moreau)
Teine menetluspool: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Hageja nõuded
—
tühistada vaidlustatud otsus;
—
mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.
Väited ja peamised argumendid
Hageja väidab oma hagis, et Esimese Astme Kohus on rikkunud nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (1) artiklit 4 ja artikli 7 lõike 1 punkti b. Selles osas heidab hageja Esimese Astme Kohtule esiteks ette seda, et kohus tugines oma hinnangus ebasoodsale eelarvamusele selle kaubamärgiliigi suhtes, kuhu taotletav kaubamärk kuulub. Leides, et tarbijad tavaliselt ei oska kaupade kuju või pakendi põhjal arvata, milline on nende kaupade päritolu, tegi Esimese Astme Kohus järelduse faktiliste asjaolude kohta, mis ei ole tõendatud ning kõnealune järeldus moonutab seda, kuidas inimesed tähiseid üldiselt ning eriti kujusid tajuvad.
Teiseks heidab hageja Esimese Astme Kohtule ette, et sellele, kuidas asjaomane avalikkus kaubamärki tajub, antud õiguslik hinnang oli väär. Nimetatud viga tuleneb esiteks sellest, et Esimese Astme Kohus käsitles kaubamärgi kasutamist üksnes olukorras, kus kaubamärk on sigaretipaki osa, samas kui teatava kauba pakendi kuju võib olla avalikkusele esitatud paljudel eri viisidel nagu näiteks kaubamärgi kujutamine graafiliselt või ruumiliselt reklaammaterjalidel. Teiseks tuleneb kõnealune kaalutlusviga asjaolust, et Esimese Astme Kohus kitsendas kaubamärgi mõistet üksnes sellele osale, mida võimalik ostja tajub vahetult enne ostu tegemist, samas kui kaubamärgi asjaomane avalikkus koosneb kõigist nendest inimestest, kes võivad seda kaubamärgi tavapärase kasutuse käigus märgata, mis võib aset leida nii seoses kauba reklaamimisega enne omandamist, kasutamise ajal või kauba tarbimisel pärast omandamist.
Kolmandaks ja lõpuks tugineb hageja sellele, et vaidlusaluse otsuse põhjendused on vastuolus.
(1) EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146.
Full & Egal Universal Law Academy