8.3.2008
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 64/16
Eelotsusetaotlus, mille esitas Juzgado de lo Social de Madrid (Hispaania) 3. detsembril 2007 — Evangelina Gómez-Limón Sánchez-Camacho versus Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS), Tesorería General de la Seguridad Social (TGSS), Alcampo SA
(Kohtuasi C-537/07)
(2008/C 64/25)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Juzgado de lo Social de Madrid
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Evangelina Gómez-Limón Sánchez-Camacho
Vastustajad: Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS), Tesorería General de la Seguridad Social (TGSS), Alcampo SA
Eelotsuse küsimused
1.
Kas — arvestades võrdõiguslikkuse edendamise meetme olemusega, mis peab olema iga riigi poolt direktiivis 1996/34/EÜ (1) kehtestatud miinimumpiire järgides vabalt sätestatud tingimustel ja ulatusega lapsehoolduspuhkusel — on lubatav, et selle lapsehoolduspuhkuse õiguse kasutamine juhul, kui see väljendub alaealiste laste eest hoolitsemiseks tööaja lühendamises ja palga vähendamises, võib mõjutada õigusi, mis lapsehoolduspuhkusel mees- või naistöötaja on saamas, ja kas üksikisik võib riigi avalikes institutsioonides tugineda õiguste, mis töötaja on saanud või on saamas, säilitamise põhimõttele?
2.
Eelkõige, kas [lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkuleppe] 2. klausli lõikes 6 kasutatud mõiste „õigused, mis [töötaja] on saanud või on saamas” hõlmab üksnes töötingimustega seotud õigusi ja mõjutab üksnes töösuhet tööandjaga, või vastupidi, mõjutab see ka sotsiaalkindlustuse õiguste, mis töötaja on saanud või on saamas, säilitamist; ning lisaks, kas [lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkuleppe] 2. klausli lõikes 8 sätestatud nõude, et tuleb arvestada „sotsiaalkindlustuse õiguste järjepidevus[t] eri skeemide alusel,” võib lugeda täidetuks käesolevas kohtuasjas käsitletava ja siseriiklike ametiasutuste kohaldatud sättega ning kas vajaduse korral on õigus sotsiaalkindlustuse õiguste järjepidevusele piisavalt täpne ja konkreetne, et sellele saaks liikmesriigi ametiasutuste vastu tugineda?
3.
Kas ühenduse sätetega on kooskõlas siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt on lapsehoolduspuhkuse väljendusena võimaldatud tööaja lühendamise perioodil määratav töövõimetuspension väiksem sellest, millele töötajal oleks olnud õigus enne lapsehoolduspuhkust, ja millega vähendatakse lisaks tulevast hüvitist ja arvesse võetavate maksete summat proportsionaalselt tööaja lühendamisele ja palga vähendamisele?
4.
Kas eeldusel, et siseriiklike kohtute ülesanne on tõlgendada siseriiklikku õigust arvestades direktiivist tulenevate kohustustega, et võimaldada ühenduse õigusaktiga taotletavate eesmärkide võimalikult parim saavutamine, tuleb seda nõuet kohaldada ka seoses sotsiaalkindlustuse õiguste järjepidevusega lapsehoolduspuhkuse ajal ja täpsemalt juhul, kui kasutatakse sellist osalist puhkust või tööaja lühendamist nagu käesolevas kohtuasjas?
5.
Kas käesoleva kohtuasja asjaoludel võib sotsiaalkindlustusõiguste tunnustamise ja hüvitise vähendamist lapsehoolduspuhkuse ajal käsitleda otsese või kaudse diskrimineerimisena, mis on vastuolus nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 1979/7/EMÜ (2) meeste ja naiste võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtte kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas sätetega ning samuti vastuolus liikmesriikide ühisest tavast tuleneva meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ja soolise mittediskrimineerimise nõudega, kuna nimetatud põhimõte mõjutab mitte üksnes töötingimusi, vaid ka avalike võimude tegevust töötajate sotsiaalse kaitse valdkonnas?
(1) Nõukogu 3. juuni 1996. aasta direktiiv Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkuleppe kohta (EÜT L 145, lk 4; ELT eriväljaanne 05/02, lk 285).
(2) EÜT 1979, L 6, lk 24; ELT eriväljaanne 05/01, lk 215.
Full & Egal Universal Law Academy