8.3.2008
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 64/25
21. detsembril 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Kreeka Vabariik
(Kohtuasi C-568/07)
(2008/C 64/37)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: G. Zavvos ja E. Traversa)
Kostja: Kreeka Vabariik
Hageja nõuded
—
Tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik ei ole võtnud vajalikke meetmeid Euroopa Kohtu 21. aprilli 2005. aasta otsuse kohtuasjas C-140/03 täitmiseks, siis on Kreeka Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad EÜ artiklitest 43 ja 48;
—
mõista Kreeka Vabariigilt komisjonile tasumiseks välja trahv, mille soovitatav suurus on 70 956 eurot ühe hilinetud päeva eest kohtuasjas C-140/03 tehtud otsuse täitmisel, alates käesolevas asjas kohtuotsuse väljakuulutamise kuupäevast kuni kohtuasjas C-140/03 tehtud otsuse täitmise kuupäevani;
—
mõista Kreeka Vabariigilt komisjonile tasumiseks välja põhisumma, mille suurus saadakse korrutades päevasumma nende päevade arvuga, mil rikkumine kestab, alates kohtuasjas C-140/03 otsuse väljakuulutamise kuupäevast kuni käesolevas kohtuasjas otsuse väljakuulutamise kuupäevani;
—
mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.
Väited ja peamised argumendid
1.
Euroopa Ühenduste Kohus sedastas 21. aprilli 2005. aasta otsuses kohtuasjas C-140/03: komisjon vs. Kreeka, mis käsitles optikakaupluste avamisele ja pidamisele EÜ artikleid 43 ja 48 rikkudes kehtestatud piiranguid, et:
„1.
Olles vastu võtnud ja jõusse jätnud seaduse nr 971/79 optiku kutsealal töötamise ja optikatoodete kaupluste kohta, mis ei luba füüsilisest isikust diplomeeritud optikul pidada rohkem kui ühte optikakauplust, on Kreeka Vabariik rikkunud EÜ artiklist 43 tulenevaid kohustusi.
2.
Olles vastu võtnud ja jõusse jätnud seaduse nr 971/79 ja seaduse nr 2646/98 riikliku sotsiaalhooldussüsteemi arendamise kohta ja teised sätted, mille kohaselt kehtivad juriidilisele isikule Kreekas optikakaupluse avamisel järgmised tingimused:
—
optikakaupluse avamise ja pidamise luba antakse füüsilisest isikust tunnustatud optikule; loa saanud isikul peab olema äriühingus vähemalt 50 %-line osalus, sealhulgas kasumi jaotamisel ja kahjumi katmisel; äriühing peab olema asutatud täis- või usaldusühinguna, ja
—
asjaomane optik võib äärmisel juhul osaleda teises optikakauplust omavas äriühingus, tingimusel et teisel tunnustatud optikul on kaupluse avamise ja pidamise luba,
on Kreeka Vabariik rikkunud EÜ artiklitest 43 ja 48 tulenevaid kohustusi.
3.
Mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.”
2.
EÜ artikli 228 lõikes 1 on sätestatud, et kui Euroopa Kohus leiab, et liikmesriik ei ole täitnud asutamislepingust tulenevat kohustust, siis nõutakse sellelt riigilt Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist.
3.
Euroopa Ühenduste Komisjon kutsus 9. juuni 2005. aasta kirjas Kreeka Vabariiki üles võtma Euroopa Kohtu eespool viidatud otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid. Selles kirjas tuletas komisjon samuti meelde, et seadust nr 3204/2003 ei saa käsitleda sobiva meetmena Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks, eriti mis puutub teise etteheitesse, kuna selle seaduse alusel on optikakaupluste avamise ja pidamise õigus jäetud endiselt suures osas üksnes optikutele.
4.
Kreeka valitsus vastas 11. augusti 2005. aasta kirjas, et mitut seaduse nr 971/1979 sätet on muudetud ja et seaduse nr 2646/1998 artikli 27 lõige 4 on kehtetuks tunnistatud. Eelkõig seaduse nr 971/1979 artikli 6 lõige 6 annab füüsilistele isikutele, kellel on optiku kutsealal töötamise luba, ning äriühingutele võimaluse pidada rohkem kui ühte kauplust tingimusel, et kaupluse juhatajaks on sellist tegutsemisluba omav optik.
5.
Seaduse nr 971/1979 artikli 7 uus lõige 1 võimaldab äriühingutel sõltumata nende juriidilisest vormist avada optikakauplus tingimusel, et: 1) täisühingu puhul on enamik osanikke ja selle juht või enamik juhte optikud, kes omavad sellel kutsealal tegutsemise luba; 2) osaühingu puhul on üle poole osanikest, kelle osalus kokku moodustab üle poole osakapitalist, sellel kutsealal tegutsemise luba omavad optikud; 3) aktsiaseltsi puhul kuulub vähemalt 51 % aktsiatest optikutele, kes on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud ning omavad seaduse nr 971/1979, presidendi dekreedi nr 231/1998 ja presidendi dekreedi nr 165/2000, muudetud dekreediga nr 373/2001, sätetega ette nähtud volitusi.
6.
Hageja väitel ei ole seaduse nr 971/1979 artikli 7 uus lõige 1 sobiv meede teise etteheite kõrvaldamiseks. Nimelt jääb selle sätte kohaselt optikakaupluste omandiõigus endiselt üksnes tunnustatud optikutele, sest neil peab äriühingus olema kas enamusosalus või nad peavad omama enamust kapitalist.
7.
Seega on endiselt jõus piirang teiste liikmesriikide ettevõtjate asutamisvabadusele Kreekas, kuna nad ei saa kunagi olla optikakaupluse täisomanikud. Sellist piirangut ei saa põhjendada vajadusega tagada rahvatervise kaitse kõrge tase. Nagu Euroopa Kohus oma 21. aprilli 2005. aasta otsuses kohtuasjas C-140/03 osutas, võib seda eesmärki „saavutada nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute asutamisvabadust vähem piiravate meetmetega, näiteks nõudega, et igas optikakaupluses oleks kaasatud diplomeeritud optikud kas töötajatena või osanikena, ning samuti tsiviilvastutusele teise isiku eest kohaldatavate õigusnormidega ja õigusnormidega, mis näevad ette ametialase vastutuse” (punkt 35).
8.
Seetõttu leiab komisjon, et seaduse nr 971/1979 artikli 7 uue lõikega 1 rikub Kreeka Vabariik jätkuvalt EÜ artiklitest 43 ja 48 tulenevaid kohustusi. Järelikult on Kreeka Vabariigi kehtestatud sätetega punktis 1 viidatud kohtuotsus täidetud vaid osaliselt.
9.
Seega tuleb komisjonil tõdeda, et Kreeka Vabariik ei ole veel võtnud kõiki vajalikke meetmeid selleks, et täita Euroopa Kohtu 21. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas C-140/03: komisjon vs. Kreeka, mis käsitles optikakaupluste avamisele ja pidamisele EÜ artikleid 43 ja 48 rikkudes kehtestatud piiranguid.
Full & Egal Universal Law Academy