14.4.2007
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 82/51
14. veebruaril 2007 esitatud hagi — Movimondo Onlus versus komisjon
(Kohtuasi T-52/07)
(2007/C 82/106)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Movimondo Onlus (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaadid P. Vitali, G. Verusio, G. M. Roberti ja A. Franchi)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
—
Tühistada vaidlustatud otsus;
—
teise võimalusena, tunnistada komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse nr 2342/2002 artiklid 133 ja 175 EÜ artikli 241 alusel ebaseaduslikuks ja kohaldamatuks;
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
1.
Associazione Movimondo ONLUS — valitsusväline organisatsioon, mis tegeleb rahvusvahelise koostöö ja solidaarsusega — palub EÜ artikli 230 neljanda lõigu alusel tühistada komisjoni 1. detsembri 2006. aasta otsus nr K(2006) 5802 lõplik, millega määratakse valitsusvälisele organisatsioonile MOVIMONDO halduskaristus kutseeetika tõsise rikkumise ja lepinguliste kohustuste olulise rikkumise eest.
2.
Sellega seoses tuleb täpsustada, et komisjoniga sõlmitud lepingulisi suhteid humanitaarabi ja — tegevuse arengukoostöö valdkonnas reguleerivad toetuste kokkulepped (Grant Agreements), mis sõlmiti koostööalane raamkokkuleppe (Framework Partnership Agreement; edaspidi “FPA”) raames ja üldised lepingutingimused. Konkreetsemalt on ECHO raamkokkulepped, mis on kõne all käesolevas kohtuasjas, millega seoses komisjon kavatses vaidlusaluse karistuse määrata, järgmised:
—
6. novembril 2003 allkirjastatud FPA nr 3-134;
—
26. veebruari 1999. aasta FPA nr CCP 99/0119.
3.
Movimondo esitab 1. detsembri 2006. aasta otsuse tühistamist taotleva hagi põhjendamiseks viis väidet.
Esimeses väites viitab ta rikkumisele seoses nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artiklitega 93, 96 ja 114 ning esitab vastuväite komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artiklite 133 ja 175 seaduslikkuse kohta, kuna leiab, et need rikuvad nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta artiklit 183.
Teises väites leiab hageja, et komisjon on hinnanud ekslikult ja ebapiisavalt hageja vastu esitatud süüdistusi ning et lõplikud andmed, mille alusel tehti karistuse määramise otsus, olid puudulikud.
Kolmandas väites viitab hageja kaitseõiguse tagamise üldpõhimõtte rikkumisele.
Neljandas väites tugineb hageja nende asjaolude kaalutlusveale, millel karistus põhineb ja tegelike süüstavate asjaolude puudumisele. Samal ajal viitab ta proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisele ja põhjenduse puudumisele seoses “tegelike, võrdeliste ja hoiatavate ”haldus- ja rahaliste karistustega, nagu seda nõuab finantsmääruse artikkel 114.
Viimases, viiendas väites toob hageja välja esmalt seda, et vaidlustatud otsuse aluseks olevad projektid olid kindlaks määramata ja aegumistähtaeg oli möödunud. Samal ajal viitab ta taolist karistust sätestava ühenduse õigusakti puudumisele ning eespool viidatud nõukogu määruse 2988/95 artikli 2 lõike 2 ja artikli 3 lõike 1 rikkumisele. Teiseks toob ta välja eespool viidatud komisjoni määruse 2342/2002 artiklite 175 ja 133 rikkumise.
Full & Egal Universal Law Academy