24.11.2007
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 283/35
26. septembril 2007 esitatud hagi — Leedu Vabariik versus Euroopa Ühenduste Komisjon
(Kohtuasi T-368/07)
(2007/C 283/64)
Kohtumenetluse keel: leedu
Pooled
Hageja: Leedu Vabariik (esindaja: D. Kriaučiūnas)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
—
Tunnistada kehtetuks komisjoni 13. juuli 2007. aasta otsus K(2007) 3407 lõplik (1);
—
mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hageja väidab, et vaidlustatud otsus, mis tehti talle teatavaks 16. juulil 2007, on õigusvastane ja esitab järgmised õiguslikud põhjendused:
1. Komisjon ületas oma pädevust.
Hageja väidab, et komisjon ületas talle direktiiviga 2003/87/EÜ antud pädevusi, võttes Leedu siseriikliku saastekvootide eraldamise kava lõpliku sisu kohta vastu ühepoolse otsuse, kuna selle direktiivi sätted lubavad komisjonil küll liikmesriikide poolt ette valmistatud saastekvootide eraldamise kavasid hinnata, ent ei anna komisjonile pädevust määrata saastekvootide kogusuurust kindlaks nii, et ta jätab liikmesriikide poolt ette valmistatud ja esitatud kavad täielikult arvesse võtmata.
2. Euroopa Ühenduse õiguse rikkumine.
2.1.
Direktiivi 2003/87/EÜ eesmärkide arvestamata jätmine: kinnitades vaidlustatud otsuses siseriikliku heitkoguste taseme ajavahemikuks 2008-2012, mis on madalam, kui Leedule Kyoto protokollist ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsionist tulenevaid kohustusi arvestades vajalik, jättis komisjon arvestamata eesmärgid, mis on seatud direktiivis 2003/87, mis on majanduslikust perspektiivist vaadatuna rakendusmeede, tagamaks Kyoto protokollist pooltele kasvuhoonegaaside heitkoguste osas tulenevate kohustuste täitmine.
2.2.
Hea halduse ja lojaalse koostöö põhimõtte rikkumine: vaidlustatud otsus rikub hea halduse ja lojaalse koostöö põhimõtet, kuna komisjon, kes jättis tähelepanuta Leedu poolt siseriikliku saastekvootide eraldamise kava ettevalmistamise käigus läbi viidud hindamise ega konsulteerinud Leeduga, viis saastekvootide maksimumkoguse kindlaksmääramiseks läbi eraldiseisva hindamise oma väljavalitud metodoloogia alusel.
2.3.
Direktiivi 2003/87/EÜ sätete ja õiguskindluse põhimõtte rikkumine: vaidlustatud otsus rikub direktiivi 2003/87 artikli 9 lõiget 1 ja artikli 11 lõiget 2 osas, milles komisjon tugines ainult ja täielikult suurustele, mis olid leitud tema enda poolt eraldamisele kuuluva saastekvootide maksimumkoguse kindlaksmääramiseks väljavalitud metodoloogia alusel, jättes kõrvale Leedu siseriiklikus saastekvootide eraldamise kavas esitatud suurused ja tunnistades sobimatuks Leedu kasutatud arvutusmeetodid. Lisaks rikkus komisjon õiguskindluse põhimõtet, kohaldades metodoloogiat, millest Leedu eelnevalt teadlik ei olnud.
2.4.
Mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumine: vaidlustatud otsus rikub mittediskrimineerimise põhimõtet, kuna komisjon jättis saastekvootide maksimumkoguse kindlaksmääramiseks oma väljavalitud metodoloogiat kasutades tähelepanuta Leedu spetsiifilise olukorra. Otsus on samuti põhjustanud selle, et sisuliselt erinevaid olukordi käsitletakse sarnaselt.
2.5.
Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõigetest 1 ja 3 ning III lisas sätestatud neljandast kriteeriumist kinni pidamata jätmine: vaidlustatud otsus on vastuolus direktiivi 2003/87 artiklis 9 sätestatud kohustusega, mis tugineb direktiivi III lisas loetletud kriteeriumeil, osas, milles see jätab põhjendamatult arvesse võtmata selles lisas sätestatud neljanda kriteeriumi ning Leedu vajaduse suurendada elektritootmist fossiilkütusel töötavates jaamades, mis tuleneb Ignalina tuumajaama sulgemisest aastal 2009.
3. Euroopa Ühenduse õigusest tulenevate oluliste menetlusnõuete rikkumine
Hageja väitel rikuti vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel olulisi menetlusnõudeid, kuna esiteks rikkus komisjon direktiivi 2003/87/EÜ sätteid, keeldudes vaidlustatud otsuses otsuse K(2006) 5613 lõplik läbivaatamisest; teiseks on vaidlustatud otsus sobimatult ja ebakohaselt põhjendatud ning seega on rikutud EÜ artiklis 253 ja direktiivi 2003/87 artikli 9 lõikes 3 sätestatud nõudeid. Lisaks on komisjon jätnud täitmata selles direktiivis sätestatud menetlusnõude, mis puudutab hindamise kestust.
4. Ilmne hindamisviga
Hageja väidab, et Leedu siseriiklikku saastekvootide eraldamise muudetud kava hinnates jättis komisjon esiteks arvesse võtmata Leedu väljatoodud spetsiifilised ja objektiivsed asjaolud, mille alusel pakuti välja vastav heitkogus, ning teiseks kohaldas ebasobivat arvutusmeetodit ja tugines ebatäpsetel andmetel, mis viis Leedule eraldatud saastekvootide väära maksimumkoguse kinnitamiseni.
(1) Komisjoni 13. juuli 2007. aasta otsus, mis puudutab siseriikliku kasvuhoonegaaside saastekvootide eraldamise kava muutmist, millest Leedu teatas vastavalt artikli 3 lõikele 3 komisjoni otsusest K(2006) 5613 (lõplik), mis puudutab siseriiklikku kasvuhoonegaaside saastekvootide eraldamise kava, millest Leedu teatas Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ alusel.
Full & Egal Universal Law Academy