EUR-Lex -  62007TO0031 - ET

Kohtuasi T‑31/07 R

Du Pont de Nemours (France) SAS

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamise taotlus – Direktiiv 91/414/EMÜ – Vastuvõetavus – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Huvide kaalumine

Kohtumääruse kokkuvõte

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Põhimenetluses lahendatava hagi prima facie vastuvõetavus

(EÜ artiklid 242 ja 243; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 1; nõukogu direktiiv 91/414; komisjoni direktiiv 2006/133)

2.      Tühistamishagi – Ese – Osaline tühistamine

(EÜ artikkel 230)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Direktiivi teatavate sätete kohaldamise peatamise taotlus

(EÜ artiklid 242 ja 243)

4.      Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Ühenduse institutsioonide kaalutlusõigus – Ulatus – Kohtulik kontroll – Piirid

5.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris

(EÜ artiklid 242 ja 243)

6.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Oluline ja hüvitamatu kahju

(EÜ artiklid 242 ja 243)

7.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Oluline ja hüvitamatu kahju

(EÜ artikkel 242)

8.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine

(EÜ artikkel 243)

1.      Ajutiste meetmete kohaldamise menetluses on põhikohtuasja hagi vastuvõetavuse hindamine ajutiste meetmete kohaldamise kiireloomulisust arvestades paratamatult kokkuvõtlik. Põhikohtuasja hagi vastuvõetavuse üle saab otsustada vaid esialgselt ning selle eesmärk on hinnata, kas hageja on esitanud piisavad tõendid, mille põhjal on a priori võimalik otsustada, et põhikohtuasja hagi vastuvõetavus ei ole välistatud. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik saab vastava taotluse vastuvõetamatuks tunnistada vaid juhul, kui põhikohtuasja hagi vastuvõetavus on täielikult välistatud. Kui vastuvõetavus ei ole prima facie täielikult välistatud, siis tähendaks selle üle ajutiste meetmete kohaldamise staadiumis otsustamine seda, et otsustataks ette ära Esimese Astme Kohtu otsus põhikohtuasjas.

Arvestades et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus on esitatud seonduvalt hagiga, milles on EÜ artikli 230 neljanda lõigu alusel palutud osaliselt tühistada direktiiv 2006/133, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414, et lisada toimeainete hulka fusilasool, siis ei ole esmapilgul välistatud, et see direktiiv puudutab isiklikult hagejat, keda on mainitud määruses nr 933/94 (millega sätestatakse taimekaitsevahendite toimeained ja määratakse referentliikmesriigid komisjoni määruse nr 3600/92 rakendamiseks) kui teate autorit viimati nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 mõttes, kes on pealegi osalenud kõnealuse aine hindamismenetluses ning saab seetõttu tugineda menetluslikele tagatistele.

(vt punktid 107–109, 112)

2.      Ühenduse õigusakti osaline tühistamine on võimalik vaid juhul, kui need osad, mille tühistamist on nõutud, on ülejäänud aktist eraldatavad. Eraldatavust puudutav nõue ei ole täidetud, kui õigusakti osalise tühistamisega muudetakse akti sisu. See, kas vaidlustatud õigusakti osaline tühistamine muudab selle sisu, kujutab endast objektiivset kriteeriumi, mitte subjektiivset kriteeriumi, mis on seotud vaidlusaluse akti vastu võtnud asutuse poliitilise tahtega.

(vt punktid 114 ja 119)

3.      Kui hagejad soovivad ajutiste meetmete kohaldamise taotlusega saavutada seda, et peatataks teatava direktiivi teatavate sätete kohaldamine, ega piirdu üksnes viitega EÜ artiklile 242, vaid tuginevad ka EÜ artiklile 243, võib ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik EÜ artikli 243 alusel teha ettekirjutuse vajalike ajutiste meetmete kohaldamiseks. Eelkõige võib ta esmalt anda komisjonile asjakohaseid korraldusi.

(vt punktid 124–126)

4.      Sektoris, mis kuulub ühise põllumajanduspoliitika alla, viitab mõiste „risk” (risk) võimalikkusele, et toote või menetluse kasutamine võib kahjustada õiguskorraga kaitstud hüvesid. Mõistet „oht” (danger) kasutatakse üldiselt laiemas tähenduses ja see kirjeldab tooteid või menetlusi, mis võivad mõjuda kahjulikult inimeste tervisele. Riske käsitleva hinnangu eesmärk on analüüsida, kuivõrd on tõenäoline, et teatud toode või menetlus kahjustab inimeste tervist ning kui tõsised võivad olla selle tagajärjed.

Juhul kui ühenduse institutsioon peab oma ülesannete täitmisel andma kompleksseid hinnanguid, on tal seejuures ulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamise kohtulik kontroll on piiratud, mis tähendab, et ühenduse kohus ei saa institutsiooni poolt faktilistele asjaoludele antud hinnangut asendada omapoolse hinnanguga. Seega uuritakse niisuguse kontrolli raames üksnes seda, kas faktilised asjaolud vastavad tegelikkusele ja milline on institutsiooni poolt neile antud õiguslik hinnang ning kas institutsioon ei ole teinud ilmselget hindamisviga või kuritarvitanud võimu või kas ta pole ilmselgelt ületanud talle kuuluva kaalutlusõiguse piire.

(vt punktid 130, 131 ja 137)

5.      Direktiivi 91/414 (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) artikli 5 kohaselt võib toimeaine selle direktiivi I lisasse kanda vaid juhul, kui teaduslikke ja tehnilisi teadmisi arvestades võib eeldada, et seda toimeainet sisaldav taimekaitsevahend ei mõju kahjulikult. Teisisõnu, isegi kui aine on ohtlik, võidakse see esmapilgul ikkagi direktiivi 91/414 I lisasse kanda, tingimusel et asjakohaste kasutuseeskirjade täitmise korral on selle riskimäär õiguslikult aktsepteeritav.

Kui hageja tugineb ajutiste meetmete kohaldamise menetluses esiteks sellele, et direktiivi 91/414 on rikutud seeläbi, et direktiivi 2006/133 (millega seda direktiivi muudetakse, et lisada toimeainete hulka fusilasool) vastuvõtmisel ei ole aluseks võetud riskide osas antud hinnangut, ja teiseks sellele, et teiseks on rikutud ettevaatuspõhimõtet, siis nende kahe väite keerukus eeldab süvendatud uurimist, mida ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik ei saa läbi viia.

Kui põhjendus, millele komisjon on tuginenud direktiivi 2006/133 vastuvõtmisel, tundub esmapilgul seadvat kahtluse alla riske käsitlevad eelnevad hinnangud, ilma et seejuures oleks selgelt esile toodud põhjused, miks need kahtlused omavad rohkem kaalu kui terve rea aastate jooksul läbi viidud hindamiste tulemusena saadud tõendusmaterjal, ning kui Esimese Astme Kohus peab sellest tulenevalt lahendama küsimuse, kas komisjon väljus vaidlusaluse direktiivi vastuvõtmisega talle kuuluva kaalutlusruumi piiridest, siis ei saa neid kahte väidet pidada esmapilgul täielikult põhjendamatuks. Isegi kui lähtuda eeldusest, et komisjon tegi vea selles, et lähtus direktiivi 2006/133 vastuvõtmisel ohuhinnangust, mitte riskide osas antud hinnangust, ning rikkus seega järelikult ühelt poolt direktiivi 91/414 ja teiselt poolt ettevaatuspõhimõtet, siis ei ole välistatud võimalus, et selline viga mõjutab direktiivi 2006/133 õiguspärasust.

(vt punktid 133, 138, 140–143)

6.      Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kiireloomulisuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas esineb vajadus teha ajutine otsus, et seeläbi vältida ajutiste meetmete kohaldamist taotlenud poolele olulise ja hüvitamatu kahju tekkimist. Juhul kui kahju sõltub mitme teguri olemasolust, piisab sellest, kui kahju tekkimise tõenäosus on piisavalt suur. Sellegipoolest peab hageja tõendama fakte, mis on olulise ja hüvitamatu kahju tekkimise võimaluse aluseks.

Rahalist kahju ei saa – välja arvatud erandlike asjaolude korral – käsitleda hüvitamatu või ka raskesti hüvitatava kahjuna, kuna seda saab hiljem rahaliselt hüvitada. Selle põhimõtte kohaselt on kohaldamise peatamine õigustatud üksnes juhul, kui nähtub, et niisuguse meetme puudumisel satub hageja olukorda, mis seab ohtu tema edasitegutsemise võimalikkuse või kahjustab heastamatult tema turuosa. Juhul kui sellise õigusakti kohaldamine, mille suhtes on esitatud sisuline tühistamishagi, võib turul, kus hageja tegutseb, tuua kaasa pöördumatuid muudatusi, saab tal tekkida võivat kahju – ehkki see kahju on rahaline – käsitleda ajutiste meetmete kohaldamise raames erandkorras siiski hüvitamatu kahjuna.

(vt punktid 144, 145, 174, 175 ja 193)

7.      Juhul kui taotleja on ettevõtja, tuleb ajutiste meetmete kohaldamise menetluses materiaalse kahju olulisuse hindamisel lähtuda eelkõige ettevõtja suurusest. Lisaks tuleb hageja varalise olukorra hindamisel võtta eelkõige arvesse seda kontserni iseloomustavad andmeid, millega hageja aktsiate kaudu seotud on. Kontserni iseloomustavate andmete hindamise juures tuleb arvese võtta kõiki antud juhtumi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid.

Lisaks peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik juhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas see, kui õigusakti, mille suhtes on esitatud kohaldamise peatamise taotlus, kohaldatakse viivitamatult, võib tekitada hagejale sellist olulist ja kohest kahju, mida ei saa enam hilisemate otsustega hüvitada.

(vt punktid 196, 203 ja 204)

8.      Juhul kui ajutiste meetmete kohaldamise taotluses on väidetud, et taotluse esitajal võib tekkida oluline ja hüvitamatu kahju, peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik erinevaid asjassepuutuvaid huve kaaludes uurima, kas juhul, kui põhihagi lahendav kohus tühistab vaidlusaluse otsuse, võimaldaks see muuta vastupidiseks olukorra, mille tekitab selle viivitamatu rakendamine, ning – vastupidisel juhul – mil määral takistaks otsuse kohaldamise peatamine selle täielikku mõju, juhul kui põhihagi jäetakse rahuldamata. Seejuures peavad rahvatervise kaitsega seonduvad nõuded põhimõtteliselt olema prioriteetsed võrreldes majanduslike kaalutlustega.

(vt punktid 206 ja 207)

ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS

19. juuli 2007(*)

Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamise taotlus – Direktiiv 91/414/EMÜ – Vastuvõetavus – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Huvide kaalumine

Kohtuasjas T‑31/07 R,

Du Pont de Nemours (France) SAS, asukoht Puteaux (Prantsusmaa),

Du Pont Portugal – Serviços, Sociedada Unipessoal Lda, asukoht Lissabon (Portugal),

Du Pont Ibérica SL, asukoht Barcelona (Hispaania),

Du Pont de Nemours (Belgium) BVBA, asukoht Mechelen (Belgia),

Du Pont de Nemours Italiana Srl, asukoht Milano (Itaalia),

Du Pont De Nemours (Nederland) BV, asukoht Dordrecht (Madalmaad),

Du Pont de Nemours (Deutschland) GmbH, asukoht Bad Homburg vor der Höhe (Saksamaa),

DuPont CZ s.r.o., asukoht Praha (Tšehhi Vabariik),

DuPont Magyarország Kereskedelmi kft, asukoht Budaors (Ungari),

DuPont Poland sp. z o.o., asukoht Varssavi (Poola),

DuPont Romania Srl, asukoht Bukarest (Rumeenia),

DuPont (UK) Ltd, asukoht Herts (Ühendkuningriik),

Dy-Pont Agkro Ellas AE, asukoht Halandri (Kreeka),

DuPont International Operations SARL, asukoht Grand Saconnex (Šveits),

DuPont Solutions (France) SAS, asukoht Puteaux,

esindajad: advokaat D. Waelbroeck ja advokaat N. Rampal,

hagejad,

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: L. Parpala ja B. Doherty,

kostja,

mille ese on taotlus peatada komisjoni 11. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/133/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka fusilasool (ELT L 349, lk 27), teatavate sätete kohaldamine,

EUROOPA ÜHENDUSTE

ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENT

on andnud järgmise

määruse

 Õiguslik raamistik

1        Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, lk 1; ELT eriväljaanne 03/11, lk 332) sätestab taimekaitsevahendite turuleviimise loa andmise ja tühistamise korra ühenduses.

2        Direktiivi 91/414 artikli 4 lõike 1 punkt a näeb ette, et „[l]iikmesriigid tagavad, et taimekaitsevahendi jaoks antakse luba üksnes juhul, kui selle toimeained on loetletud I lisas […]”.

3        Direktiivi 91/414 I lisas loetlemata toimeainete osas võidakse teatud tingimustel kohaldada erandlikke üleminekumeetmeid. Direktiivi 91/414 artikli 8 lõige 2 sätestab, et liikmesriik võib „lubada 12 aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist enda territooriumil turule viia taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad I lisas loetlemata toimeaineid, mis on turul juba kaks aastat pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemise kuupäeva.”

4        Komisjoni 11. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3600/92, millega nähakse ette direktiivi 91/414 artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 366, lk 10; ELT eriväljaanne 03/13, lk 242), reguleerib erinevate ainete hindamise menetlust eesmärgiga kanda need võimaluse korral nimetatud direktiivi lisasse. Nende ainete seas on nimetatud ka fusilasool.

5        Määrusega nr 3600/92 kehtestatud menetlus algab sellega, et tootjad, kes soovivad, et direktiivi 91/414 I lisasse kantaks mõni aine, saadavad komisjonile määruse artikli 4 lõikes 1 ette nähtud teate.

6        Pärast teadete läbivaatamist määratakse määruse nr 3600/92 artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt iga asjassepuutuva toimeaine hindamise jaoks referentliikmesriik. Käesolevas asjas määrati komisjoni 27. aprilli 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 933/94, millega sätestatakse taimekaitsevahendite toimeained ja määratakse referentliikmesriigid komisjoni määruse nr 3600/92 rakendamiseks (EÜT L 107, lk 8; ELT eriväljaanne 03/16, lk 84), fusilasooli referentliikmesriigiks Iirimaa (edaspidi „referentliikmesriik”).

7        Kui referentliikmesriik on määratud, peavad teavitajad määruse nr 3600/92 artikli 6 lõike 1 kohaselt esitama talle määruse artikli 6 lõigetes 2 ja 3 nimetatud koondtoimiku ja täieliku toimiku.

8        Direktiivi 91/414, muudetud nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 806/2003 kvalifitseerimiskorra kohaselt (kvalifitseeritud häälteenamusega) vastuvõetud nõukogu õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta otsusega 1999/468/EÜ (ELT L 122, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 301), artikli 19 lõige 1 näeb ette, et komisjoni abistab alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee (edaspidi „komitee”).

9        Komisjoni 27. juuni 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1199/97, millega muudetakse määrust nr 3600/92 (EÜT L 170, lk 19; ELT eriväljaanne 03/21, lk 166), määrusesse nr 3600/92 lisatud artikli 7 lõige 3A näeb ette, et pärast seda, kui komitee on määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt koondtoimiku ja referentliikmesriigi koostatud aruande läbi vaadanud, esitab komisjon komiteele kas direktiivi eelnõu toimeaine kandmise kohta direktiivi 91/414 I lisasse, otsuseprojekti toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta, otsuseprojekti lubade tühistamise kohta, jättes alles võimaluse kaaluda kõnealuse toimeaine kandmist I lisasse uuesti pärast lisakatsete tulemuste või täiendavate andmete esitamist, või otsuseprojekti, millega lükatakse toimeaine kandmine direktiivi I lisasse edasi kuni lisakatsete tulemuste või täiendavate andmete esitamiseni.

10      Direktiivi 91/414 artikli 5 lõige 1 sätestab:

„1. Pidades silmas olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi, kantakse toimeaine I lisasse esialgu kuni kümneks aastaks, kui võib eeldada, et kõnealust toimeainet sisaldavad taimekaitsevahendid vastavad järgmistele tingimustele:

a)      jäägid, mis tulenevad taimekaitsevahendite kasutamisest vastavalt heale taimekaitsetavale, ei mõju kahjulikult inimeste ega loomade tervisele ega põhjaveele ega mõju ebasoodsalt keskkonnale, ning kui kõnealused jäägid on toksikoloogiliselt või keskkondlikult olulised, saab neid mõõta üldiselt kasutatavate meetoditega;

b)      nende kasutamine vastavalt heale keskkonnakaitsetavale ei mõju kahjulikult inimeste ega loomade tervisele ega ebasoodsalt keskkonnale, nagu on sätestatud artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktides iv ja v.”

11      Direktiivi 91/414 artikli 5 lõige 5 näeb ette:

„Taotluse korral võib toimeaine I lisasse kuulumist pikendada ühe korra või mitu korda, korraga kuni 10 aastaks; sellise kuulumise võib uuesti läbi vaadata igal ajal, kui tekib kahtlus, et lõigetes 1 ja 2 osutatud kriteeriumid ei ole enam täidetud. Pikendus antakse läbivaatamiseks vajalikuks ajaks, kui pikendamise taotlus on esitatud piisavalt aegsasti ja igal juhul hiljemalt kaks aastat enne toimeaine I lisasse kuulumise lõppu, ning ajaks, mis on vajalik artikli 6 lõike 4 kohaselt nõutava teabe esitamiseks.”

12      Direktiivi 91/414 artikli 6 lõige 1 sätestab:

„1. Toimeaine kandmine I lisasse otsustatakse artiklis 19 sätestatud korras.

Kõnealuses korras otsustatakse ka järgmised küsimused:

–        lisasse kandmise tingimused,

–        vajaduse korral I lisasse tehtavad muudatused,

–        toimeaine väljaarvamine I lisast, kui toimeaine ei vasta enam artikli 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.”

13      Otsuse või direktiivi vastuvõtmine määruse nr 3600/92 artikli 7 lõike 3A kohaselt lõpetab direktiivi 91/414 artikli 8 lõikes 2 ette nähtud erandliku üleminekukorra.

14      Komisjoni 11. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/133/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414, et lisada toimeainete hulka fusilasool (ELT L 349, lk 27; edaspidi „vaidlusalune direktiiv”), mis jõustus 1. jaanuaril 2007, muudab direktiivi 91/414 I lisa, lisades sinna fusilasooli.

15      Vaidlusaluse direktiivi artikkel 1 näeb ette:

„Direktiivi 91/414[…] I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.”

16      Vaidlusaluse direktiivi lisa erisätete A osa näeb ette järgmist:

„Lubatakse kasutada ainult fungitsiidina järgmiste kultuuride puhul:

–        teravili, välja arvatud riis,

–        mais,

–        rapsiseeme,

–        suhkrupeet,

koguses, mis ei ületa 200 g toimeainet ühe hektari ja ühe kasutamiskorra kohta.

Järgmised kasutusviisid ei ole lubatud:

–        pritsimine lennukilt,

–        pritsimine seljas või käes kantavate pritsidega, mida kasutavad kas eraisikud või professionaalid,

–        kasutamine koduaianduses.

Liikmesriigid tagavad, et kohaldataks asjakohaseid meetmeid riskide vähendamiseks. […]”

17      Vaidlusaluse direktiivi artikkel 2 näeb ette:

„Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 30. juuniks 2007. Nad edastavad õigusnormide tekstid ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2007.

[…]”

18      Vaidlusaluse direktiivi artikkel 3 sätestab:

„1.      Liikmesriigid muudavad vajaduse korral direktiivi 91/414[…] kohaselt toimeainena flusilasooli sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivaid lube või tühistavad need 30. juuniks 2007. Eelkõige kontrollivad nad nimetatud tähtpäevaks, kas kõnealuse direktiivi I lisas flusilasooli suhtes sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud kõnealust toimeainet käsitleva kande B osas nimetatud tingimused, ning kas loa valdajal on olemas kõnesoleva direktiivi artikli 13 tingimuste kohaselt II lisa nõuetele vastav toimik või juurdepääs sellele.

2.      Erandina lõikest 1 viivad liikmesriigid iga lubatud taimekaitsevahendi puhul, mis sisaldab flusilasooli, läbi toote uue hindamise direktiivi 91/414[…] III lisa nõuetele vastava toimiku põhjal vastavalt käesoleva direktiivi VI lisas sätestatud ühtsetele põhimõtetele ning arvestades kõnealuse direktiivi I lisa flusilasooli käsitlevate kannete B osa. Sellest hinnangust lähtuvalt otsustavad nad, kas toode vastab direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktides b, c, d ja e sätestatud tingimustele.

3.      Pärast otsustamist muudavad liikmesriigid vajaduse korral flusilasooli sisaldavate toodete lube või tühistavad need 30. juuniks 2008.”

 Vaidluse aluseks olevad asjaolud

19      Fusilasool on fungitsiid, mida kasutatakse ja turustatakse Euroopa Ühenduses juba rohkem kui 20 aastat.

20      Fusilasoolil baseeruvate taimekaitsevahendite turustamise praegused load on registreeritud kasutamiseks 26 liiki kultuuride osas 15 liikmesriigis.

21      Kõnealune toimeaine oli direktiivi 91/414 jõustumise ajal, st 25. juulil 1993 turul olemas.

22      Hagejad on aktiivsed fusilasooli ning fusilasoolil baseeruvate taimekaitsevahendite tootjad ja turustajad.

23      Du Pont de Nemours (France) SA (edaspidi „teate autor”) teatas 23. juulil 1993 referentliikmesriigile, et soovib fusilasooli kandmist direktiivi 91/414 I lisasse.

24      1996. aasta juulis esitas referentliikmesriik komisjonile hindamisaruande projekti, soovitades fusilasooli kandmist direktiivi 91/414 I lisasse 10-aastaseks perioodiks.

25      Komisjon edastas 17. oktoobril 1996 hindamisaruande projekti kõikidele liikmesriikidele tutvumiseks ning seejärel alustas ulatuslikke nõupidamisi erinevatest liikmesriikidest pärit ekspertidega.

26      14. aprillil 1997 edastati liikmesriikidele ja teate autorile lõplik aruanne märkuste ning täiendava teabe esitamiseks. Seejärel küsiti teate autorilt täiendavaid andmeid.

27      Komitee hindas erinevaid toimikumaterjale lõplikult ajavahemikus detsembrist 1997 kuni jaanuarini 2001 ning lõplik hinnang oleks tulnud vormistada komitee 7. detsembri 2001. aasta istungil.

28      Komisjon tegi 8. novembril 2001 uue läbivaatamise aruande projektis järelduse, et fusilasool tundub vastavat direktiivis 91/414 ette nähtud kaitsenõuetele, kuid selle järelduse kinnitamiseks on vajalikud lisauuringud.

29      Septembris 2003, kui kõik vajalikud uuringud olid tehtud, tegi referentliikmesriik järelduse, et fusilasool ei ole ohtlik ja selle võib kanda direktiivi 91/414 I lisasse.

30      2004. aasta oktoobri alguses kiitis komisjon heaks ettepaneku fusilasooli direktiivi 91/414 I lisasse kandmiseks. Sellegipoolest otsustas ta 8. oktoobril 2004 seda ettepanekut komiteele hääletamiseks mitte esitada.

31      2005. aasta aprillis arutati komitee töögrupis uut ettepanekut, milles töögrupp toetas fusilasooli kandmist direktiivi 91/414 I lisasse seitsmeks aastaks, millega kaasneks kohustus testida fusilasooli vastavalt OCDE-s väljatöötamisel olevatele juhistele eesmärgiga parandada võimalike sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate mõjude hindamist.

32      2005. aasta augustis, kui uut ettepanekut ei oldud komiteele hääletamiseks esitatud, teatas komisjon teate autorile, et ta kaalub võimalust võtta vastu otsus mitte kanda fusilasooli direktiivi 91/414 I lisasse.

33      Referentliikmesriik teatas 10. augustil 2005 komisjonile, et ta ei nõustu sellega.

34      20. oktoobril 2005 teatas komisjon teate autorile kirjaga, et fusilasool võidakse direktiivi 91/414 I lisasse kanda üksnes nende kultuuride osas, mida teaduslike katsete raames tegelikult hinnati.

35      3. märtsil 2006 ei saadud komitees kokku piisavat häälteenamust selleks, et kiita heaks komisjoni uus ettepanek, mis seekord nägi ette fusilasooli kandmise direktiivi 91/414 I lisasse kasutamiseks teraviljade, rapsiseemne, maisi ja suhkrupeedi osas.

36      Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, lk 23; ELT eriväljaanne 01/03, lk 124), alusel ning kuna komitee hääletusel ei saadud positiivset tulemust, esitas komisjon 25. juunil 2006 nõukogule ettepaneku kanda fusilasool direktiivi 91/414 I lisasse seitsmeks aastaks ja kasutamiseks teraviljade, rapsiseemne, maisi ja suhkrupeedi osas. Sellegipoolest ei õnnestunud kokku saada nõukogu selle ettepaneku vastuvõtmiseks nõutud kvalifitseeritud häälteenamust.

37      Seepeale esitas komisjon 13. septembril 2006 nõukogule muudetud eelnõu, mis nägi ette fusilasooli kandmise direktiivi 91/414 I lisasse 18 kuuks.

38      Kuna nõukogu ei olnud otsust vastu võtnud, võttis komisjon 11. detsembril 2006 kooskõlas otsuse 1999/468 artikli 5 lõike 6 kolmanda lõiguga vastu vaidlusaluse direktiivi, milles lähtus oma viimasest ettepanekust, st kanda fusilasool direktiivi 91/414 I lisasse 18 kuuks ning kasutamiseks üksnes teraviljade (välja arvatud riisi), rapsiseemne, maisi ja suhkrupeedi osas (edaspidi „vaidlustatud piirangud”).

 Menetlus ja poolte nõuded

39      Hageja esitas 12. veebruaril 2007 esiteks vaidlusaluse direktiivi osalise tühistamise hagi EÜ artikli 230 neljanda lõigu alusel ning teiseks kahju hüvitamise hagi EÜ artikli 288 alusel.

40      Samal päeval esitasid hagejad ajutiste meetmete kohaldamise taotluse EÜ artiklite 242 ja 243 alusel, milles palusid esiteks peatada vaidlusaluse direktiivi teatud sätete kohaldamine ning teiseks teha korraldus muude ajutiste meetmete kohaldamiseks.

41      Komisjon esitas 28. veebruaril 2007 ajutiste meetmete kohaldamise taotluse osas oma märkused ning hagejad esitasid oma lõplikud märkused 15. märtsil 2007.

42      23. aprillil 2007 kuulati ära poolte suulised märkused.

43      Hagejad palusid ajutiste meetmete kohaldamise taotluses Esimese Astme Kohtu presidendil:

–        kohustada komisjoni võtma asjakohased meetmed selleks, et kuni põhikohtuasjas otsuse tegemiseni peatada:

–        fusilasooli direktiivi 91/414 I lisasse kandmise lõppkuupäeva – mis on hetkel vaidlusaluse direktiivi lisa kohaselt määratud 30. juuniks 2008 – kohaldamine;

–        kuupäeva, enne mida on liikmesriigid kohustatud fusilasooli sisaldavate toodete load pärast nende uut läbivaatamist muutma või tühistama – mis samuti on vaidlusaluse direktiivi artikli 3 lõikega 2 määratud 30. juuniks 2008 – kohaldamine;

–        kohustada komisjoni võtma asjakohased meetmed, et peatada kuni põhikohtuasjas otsuse tegemiseni vaidlusaluse direktiivi lisa erisätete A osas sisalduvate nende piirangute kohaldamine, mis puudutavad liike, mille osas võivad liikmesriigid lubada fusilasooli kasutamist põhjusel, et see on kantud direktiivi 91/414 I lisasse, ning mis peavad olema üle võetud hiljemalt 30. juuniks 2007;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

44      Komisjon palub esiteks tunnistada ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kas vastuvõetamatuks või põhjendamatuks ning teiseks palub kohtukulud välja mõista hagejatelt.

 Õiguslik käsitlus

45      Esimese Astme Kohus võib ühelt poolt EÜ artikli 242 ja EÜ artikli 243 ning teiselt poolt EÜ artikli 225 lõike 1 alusel, kui tema arvates asjaolud seda nõuavad, määrata vaidlustatud akti täitmise peatamise või teha ettekirjutuse vajalike ajutiste meetmete kohaldamiseks.

46      Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 lõige 2 sätestab, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluses tuleb nimetada hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad (fumus boni iuris) taotletava ajutise meetme kohaldamist. Need tingimused on kumulatiivsed, seega tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jätta kohaldamata, kui üks nendest tingimustest on täitmata (Euroopa Kohtu presidendi 14. oktoobri 1996. aasta määrus kohtuasjas C‑268/96 P(R): SCK ja FNK vs. komisjon, EKL 1996, lk I‑4971, punkt 30). Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kaalub vajaduse korral ka asjaga seotud huve (Euroopa Kohtu presidendi 23. veebruari 2001. aasta määrus kohtuasjas C‑445/00 R: Austria vs. nõukogu, EKL 2001, lk I‑1461, punkt 73).

47      Lisaks on ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul sellise koosmõjus hindamise korral ulatuslik kaalutlusõigus ja ta võib konkreetsete asjaolude alusel vabalt otsustada, kuidas ja mis järjekorras tuleb erinevate tingimuste olemasolu kontrollida, kuna mitte ükski ühenduse õigusnorm ei määra, millises korras peab kohus otsustama ajutiste meetmete võtmise vajalikkuse üle (Euroopa Kohtu presidendi 19. juuli 1995. aasta määrus kohtuasjas C‑149/95 P(R): komisjon vs. Atlantic Container Line jt, EKL 1995, lk I‑2165, punkt 23, ja 17. detsembri 1998. aasta määrus kohtuasjas C‑364/98 P(R): Emesa Sugar vs. komisjon, EKL 1998, lk II‑8815, punkt 44).

 Poolte argumendid

 Vastuvõetavus

48      Komisjon on seisukohal, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus on vastuvõetamatu.

49      Komisjon leiab, et esiteks on vastuvõetamatu põhihagi, millega seoses ajutiste meetmete kohaldamise taotlus on esitatud, kuna esiteks paluvad hagejad tühistada üldise õigusakti, antud juhul direktiivi, kuigi see akt ei puuduta neist kedagi isiklikult, ning teiseks on vastuvõetamatud põhinõuded, milles palutakse tühistada vaidlustatud piirangud, kuna nimetatud piirangud moodustavad terviku ning neid ei saa ülejäänud direktiivist eraldada.

50      Komisjon väidab teiseks, et nõuded, milles palutakse ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul kohustada teda võtma teatud meetmeid, on vastuvõetamatud, kuna esiteks ei ole Esimese Astme Kohus pädev tegema EÜ artikli 230 alusel esitatud tühistamishagi lahendamise raames korraldusi ning teiseks puuduks sel korraldusel mõju, kuna sellega nõutaks komisjonilt muudatuse tegemist kehtivasse õigusakti, mida komisjon ei saa vastu võtta ilma, et oleks kaasatud teised seadusandliku protsessi osapooled, kes aga ei pruugi kõnealust seisukohta toetada.

51      Hagejad on vastupidi seisukohal, et põhihagi ja ajutiste meetmete kohaldamise taotlus on vastuvõetavad.

 Fumus boni iuris

52      Hagejad väidavad, et vaidlusalune direktiiv on õigusvastane, kuna see ei ole direktiiviga 91/414 kooskõlas põhjusel, et selles tugineti vaidlustatud piirangute kehtestamisel fusilasooli kasutamisega seotud ohtude hinnangule, mitte riskianalüüsile, kuigi direktiiv 91/414 näeb ette, et toimeainet tuleb hinnata sellega seotud riskide alusel.

53      Hagejad on seisukohal, et fusilasooli poolt inimeste tervisele ja keskkonnale avaldatava mõju hindamine toimus vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele. Hindamisprotsessis arvestati kõiki kättesaadavaid andmeid, mis puudutasid selle võimalikku kahjulikku mõju, sh sisesekretsioonisüsteemi kahjustamise ohtu. Menetluse käigus esitas teate autor tõendusmaterjali selle kohta, et fusilasooli saab kasutada ohutult ning et komisjon on seda kinnitava järelduse – küll teatud reservatsioonidega – teinud uue läbivaatamise aruande projektis 2004. aasta juunis.

54      Hagejad on seisukohal, et mitme liikmesriigi väljendatud mure fusilasooli kahjulikkuse osas ei õigusta ei selle keelamist pärast 30. juunit 2008 ega seda, et alates 30. juunist 2007 tühistataks eelnevalt kõik load, mis on väljastatud selle toimeaine muudele kasutusviisidele peale vaidlusaluses direktiivis ettenähtute.

55      Teiseks rikutakse direktiiviga ettevaatuspõhimõtet, mille kohaldamise aluseks saab olla vaid riskianalüüs, mitte hinnang ainega seonduvatele ohtudele.

56      Kolmandaks on vaidlusaluse direktiiviga rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna esiteks ei ole komisjon muudel sarnastel juhtudel selliseid piiranguid kehtestanud, teiseks takistab vaidlusalune direktiiv liikmesriikidel võtta vastu otsuseid riskide maandamise kohta, eelkõige mis puudutab muid kasutusviise, mille puhul võidakse fusilasooli lubada, ja kolmandaks oleks võidud võtta muid, vähem piiravaid meetmeid.

57      Neljandaks on komisjon rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna direktiivi 91/414 I lisasse on ilma igasuguste piiranguteta kantud muid toimeaineid, mille toksilisus on ilmsem kui fusilasooli puhul.

58      Viiendaks on komisjon vaidlusaluse direktiivi vastuvõtmisega rikkunud hea halduse tava, hagejate õigust olla ära kuulatud, õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ning põhjendamiskohustust.

59      Kuuendaks on vaidlusaluse direktiivi puhul tehtud ilmselge hindamisviga, kuna vaidlustatud piirangud põhinevad teatud liikmesriikide dokumenteerimata viidetel.

60      Lisaks on vaidlusalune direktiiv võetud vastu võimu kuritarvitamise tulemusena.

61      Komisjon seevastu leiab, et vaidlusalune direktiiv on õiguspärane.

62      Komisjon meenutab alustuseks, et esiteks on tema ainsana pädev selleks, et otsustada direktiivis 91/414 ette nähtud menetlust järgides fusilasooli ohutuse üle. Käesoleval juhul ilmnes menetluse käigus kahtlusi fusilasooli poolt sisesekretsioonisüsteemile avaldatava mõju osas. Komisjonil oli talle kuuluvat kaalutluspädevust kasutades õigus otsustada, et fusilasooli turustamine on lubatud teatud piirangutega.

63      Teiseks peegeldavad vaidlustatud piirangud komisjoni soovi kohaldada ettevaatuspõhimõtet, mis ei või põhineda mitte üksnes riskianalüüsil, vaid ka riskide maandamisel.

64      Kolmandaks on Esimese Astme Kohtu pädevus sellise akti nagu vaidlusaluse direktiivi hindamisel piiratud, kuna direktiiv põhineb tehniliste küsimuste osas tehtud komplekssetel hinnangutel.

65      Mis puudutab hagejate esitatud argumente, siis komisjon väidab vastu, et esiteks, mis puudutab fusilasooli kasutusviisidega seotud piiranguid, siis ta on muudel juhtudel kehtestanud sarnaseid piiranguid juhul, kui hinnatavate ainete puhul ilmnes kahtlusi nende kahjulikkuse osas. Käesoleval juhul õigustab piirangut komisjoni tuvastatud oht sisesekretsioonisüsteemi kahjustamiseks, ning ta otsustas direktiivi 91/414 artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 lõike 1 alusel lubada vaid selliseid kasutusviise, mille osas on teaduslikud katsed juba läbi viidud.

66      Teiseks, mis puudutab fusilasooli kandmist direktiivi 91/414 I lisasse piiratud ajaks, st 18 kuuks, siis selle mõte on mõjutada liikmesriike pöörama fusilasooliga seonduvatele küsimustele tähelepanu esmajärjekorras, arvestades selle kasutamisega seotud spetsiifilisi ohte.

67      Kolmandaks, mis puudutab hea halduse põhimõtet, siis komisjon leiab, et sellele ei saa viidata ilma, et viidataks mõne muu õiguse rikkumisele.

68      Neljandaks, mis puudutab õigust olla ära kuulatud, siis hagejad ei ole tõendanud, et neil oleks takistatud hindamismenetluses argumente esitada.

69      Viiendaks, mis puudutab õiguskindluse põhimõtet, siis hagejad ei ole märkinud, kuidas seda on rikutud.

70      Kuuendaks, mis puudutab õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, siis komisjon väidab sisuliselt seda, et hagejad ei ole ära näidanud elemente, millel nende ootuspärane ootus põhines.

71      Seitsmendaks, mis puudutab võrdse kohtlemise põhimõtet, siis komisjon on seisukohal, et kõiki toimeaineid tuleb hinnata sõltumatult muudest ainetest ja et juhul, kui toimeaine kasutamine on lubatud, võib vastu võtta riskide vähendamist puudutavaid meetmeid.

72      Kaheksandaks, mis puudutab põhjendamiskohustuse rikkumist, siis komisjon meenutab, et vaidlusaluse direktiivi kuuendas ja kaheksandas põhjenduses on toodud põhjused, mis olid vaidlustatud piirangute kehtestamise aluseks.

73      Üheksandaks, mis puudutab etteheidet, mille kohaselt komisjon olevat teinud ilmselge hindamisvea, siis komisjon leiab, et see ei ole tõendatud.

74      Lõpuks leiab komisjon võimu kuritarvitamist puudutava väite osas, et hagejad ei ole märkinud, millist õigusvastast eesmärki komisjon taotles.

 Kiireloomulisus

75      Hagejad leiavad, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tuleb rahuldada kiireloomulisena, et neile ei tekiks olulist ja hüvitamatut kahju, mis ei ole oma laadilt ainuüksi puhtrahaline. Hagejad väidavad, et selline kahju väljendub esiteks neile kolme toimeainega fungitsiidide Euroopa turul kuuluva turuosa heastamatus kaotamises, teiseks nende Cernays (Prantsusmaa) asuva tööstusettevõtte sulgemises, ning kolmandaks kahjuna, mis tekib fusilasooli kasutavatel põllumajandusettevõtjatel ning Euroopa põllumajanduses tervikuna.

76      Mis puudutab hagejate poolt esimesena nimetatud kahju, mis on seotud neile kolme toimeainega fungitsiidide Euroopa tasandi turul kuuluvate turuosade heastamatu kaotamisega, siis hagejad väidavad sisuliselt seda, et esiteks on väidetava kahju tekkimine möödapääsmatu, kuna vaidlusaluse, fusilasooli turustamist keelava direktiivi tagajärg on see, et alates 30. juunist 2008 kaotavad nad äri, mille netoväärtus on praegu hinnanguliselt 84 miljonit eurot ehk hagejate poolt aastatel 2007‑2017 fusilasooli turustamisest eeldatavalt saadav tulu.

77      Teiseks on hagejad seisukohal, et kahju on hüvitamatu põhjusel, et esiteks puuduvad neil asendustooted, millega fusilasooli kolme toimeainega fungitsiidide turul asendada, ning teiseks hõivavad hagejate konkurendid samal turul – eelkõige Bayer CropScience, BASF ja Syngenta – hõlpsasti neile kuuluvad turuosad. Hagejate turuosa suurus on ligikaudu [konfidentsiaalne teave](1), samas kui Bayer CropScience’i, BASF-i ja Syngenta turuosad on vastavalt [konfidentsiaalne teave]. Kolmandaks rikub kasutamise keeld fusilasooli mainet, ning vaidlusalune direktiiv on suunatud just selle keelamisele, ning tarbijad ei soovi seda seepeale enam tellida. Neljandaks jätavad liikmesriikide ametlikud tehnilised konsultandid fusilasooli välja soovituskavadest ning sellise mainimata jäämise tulemusena on teatud aja möödudes seda äärmiselt raske, kui mitte võimatu, neisse kavadesse taas sisse tuua. Viiendaks toob hagejate klientide ja äripartnerite tundlikkus rahvatervisega seotud küsimuste vastu kaasa kõnealuse toote suhtes usalduse kaotamise. Kuuendaks on rikutud ka hagejate maine asjassepuutuvas tööstussektoris.

78      Mis puudutab hagejate poolt teisena nimetatud kahju, mis on seotud asjaoluga, et suletakse Cernay tööstusettevõte – st ettevõte, kuhu on koondunud hagejate poolt Euroopa turule suunatud fusilasooli tootmine –, siis hagejad väidavad sisuliselt, et juhul kui suletakse selline tehas, mille toodangust [konfidentsiaalne teave] on mõeldud Euroopa turu jaoks, tähendab see esiteks seda, et tehases endas kaob 40 töökohta, teiseks kaob umbes kaksteist töökohta fusilasooli käitlevates ettevõtetes, kolmandaks – juhul, kui tehase tegevus peaks ümber korraldatama – tähendab see, et juhul kui Esimese Astme Kohus peaks vaidlusaluse direktiivi tühistama, on esialgse tootmiskorralduse juurde võimatu uuesti tagasi pöörduda, neljandaks on sel tõsised tagajärjed toorainetarnijatele ning viiendaks väheneb oluliselt uurimis- ja arendustegevusse suunatud investeeringute määr.

79      Mis puudutab hagejate poolt kolmandana nimetatud kahju, mis on seotud fusilasooli kasutavatel põllumajandusettevõtjatel ja Euroopa põllumajanduses tervikuna tekkiva kahjuga, siis hagejad väidavad esmalt, et praegu ei ole viinapuude haiguste vastu muud tehnilist lahendust kui fusilasool, registreeritud ei ole ühtki toodet, mida saaks kasutada päevalillede seenhaiguste kontrollimiseks ning pealegi on fusilasool ainus toode, mis võimaldab ravida lina- ja kanepitaimede haigusi. Pealegi suurendab muid kultuure silmas pidades fusilasooli kasutusest kõrvaldamine kulutusi, mida tuleb teha nende kaitsmiseks seenhaiguste vastu. Hagejate hinnangul on Euroopa põllumajandusettevõtjatel tekkiva kahju suurus ligikaudu 90 miljonit eurot.

80      Komisjon leiab, et hagejad ei ole tõendanud, miks tuleb nende esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldada kiireloomulisena.

81      Komisjon toob esmalt välja teatud hulga kaalutlusi, märkides esiteks, et hagejate poolt viidatud kahju on laadilt rahaline, seega ei saa seda pidada heastamatuks. Teiseks ei ole hagejad oma väidete tõendamiseks esitanud sõltumatust allikast pärinevaid dokumente. Kolmandaks oleks hagejad pidanud esitama tõendeid, mis võimaldavad määrata kindlaks kahju, mis võib neil – igaühel eraldi – tekkida. Neljandaks, kuna ei ole võimalik teada, milline on fusilasooli reguleeriv kord pärast 30. juunit 2008, tuleb hinnata üksnes neid tagajärgi, mida võib hagejatele kaasa tuua fusilasooli turustamise 18-kuuline keeld, mitte tagajärgi, mida tooks kaasa lõplik keeld. Kuna vaidlusaluse direktiiviga on varude ärakasutamiseks ette nähtud perioodi lõpuks fikseeritud 30. juuni 2007, tuleb selle mõju pealegi hinnata vaid ajavahemiku 30. juuni 2007 kuni 30. juuni 2008 osas. Viiendaks ei ole hageja poolt viidatud kahju möödapääsmatu. Kuuendaks ei ole hagejad suutnud tõendada, et fusilasooli turustamise luba pärast 30. juunit 2008 enam ei pikendata.

82      Komisjon väidab hagejate poolt viidatud kahju kohta, et mis puudutab hagejate äri kaotamist, siis äri praeguse netoväärtuse väljaarvutamise kriteerium, mis seondub tuluga, mida hagejad oleksid võinud saada fusilasooli turustamisest aastatel 2007–2017, ei ole sobiv. Esiteks põhineb see vääral eeldusel, mille kohaselt fusilasooli ei saa pärast vaidlusaluse direktiiviga ette nähtud 18-kuulise perioodi järel enam uuesti nimekirja kanda, kuigi on võimatu ette näha, milline on sel ajal fusilasooli kasutamist reguleeriv kord. Teiseks on väljaarvutamisel võetud arvesse kahju, mis olulises osas tekib tükk aega pärast põhikohtuasja menetluse lõppu. Kolmandaks on hagejad iga aasta osas vahemikus 2007–2017 välja toonud märkimisväärsed summad kulutustena, mis jäävad vahemikku [konfidentsiaalne teave] ja [konfidentsiaalne teave]. Selles osas leiab komisjon, et kui fusilasooli ei turustata, ei saa tekkida selle turustamise, haldamise või vahendamisega seotud kulusid.

83      Mis puudutab asjaolu, et väidetavalt kaotavad hagejad kolme toimeainega fungitsiidide turul oma turuosad, siis komisjon väidab esiteks, et selline kaotamine eeldab, et fusilasooli ei saa pärast vaidlusaluse direktiiviga ette nähtud 18-kuulise perioodi möödumist enam uuesti nimekirja kanda, kuid see ei ole tõendatud.

84      Teiseks, isegi kui lähtuda eeldusest, et fusilasooli turustamine keelatakse pärast 30. juunit 2008 täielikult, oleksid hagejad pidanud tõendama, et nad satuvad selle tulemusena olukorda, mis võib ohustada nende edasitegutsemise võimalikkust või vähendada neile kuuluvaid turuosi heastamatult. Eelkõige oleksid nad pidanud tõendama, et kui Esimese Astme Kohus peaks vaidlusaluse direktiivi lõplikult tühistama, takistavad strukturaalset või õiguslikku laadi asjaolud neil turule tagasi pöörduda.

85      Kolmandaks, mis puudutab hagejate argumente, mille kohaselt tarnijad kasutavad esiteks edaspidi muid võimalusi ega pöördu hiljem enam hagejate juurde, ning teiseks jätavad ametlikud tehnilised konsultandid fusilasooli välja soovituskavadest ning selline otsus on pöördumatu, siis komisjon leiab, et ei esimene ega teine argument ei ole faktiliselt tõendatud.

86      Neljandaks, mis puudutab võimalust fusilasool millegagi asendada, siis komisjon väidab, et esiteks võib fusilasooli asemel kasutada selliseid fungitsiide nagu tebukonasool ja prokinasiid, mida hagejad samuti turustavad, ja teiseks, et isegi kui hagejatel puuduvad omaenda asendustooted, võivad nad sõlmida turustuskokkuleppeid, et vahendada teiste tootjate toodangut.

87      Viiendaks, mis puudutab hagejate väidet, mille kohaselt nad ei saa turule tagasi tulla, isegi kui vaidlusalune direktiiv tühistatakse, kuna tarbijad tunnevad muret rahvatervise pärast, siis komisjon väidab esiteks, et isegi juhul, kui vaidlusalune direktiiv peaks tühistatama, saaksid hagejad korraldada teavituskampaania, mille eesmärk oleks veenda kliente nende toodangu juurde tagasi pöörduma, ning teiseks ei ole nad esitanud tõendeid selle kohta, miks on võimatu veenda kliente uuesti fusilasooli ostma.

88      Kuuendaks leiab komisjon, et hagejad ei ole esitanud mitte mingisuguseid tõendeid selle kohta, et nende konkurendid hõivavad neile kuuluvad turuosad ning et selline turuosade kaotus oleks pöördumatu.

89      Komisjon märgib Cernay tööstusettevõtte sulgemise osas, et esiteks ei ole hagejad esitanud tõendeid, mis näitaksid, et toote müük väljaspool ühendust ei ole tehase sulgemise vältimiseks piisav, ning teiseks viitavad hagejad kahjule, mis tekib kolmandatel isikutel ega kujuta seega endast otseselt hagejate kahju.

90      Euroopa põllumajandusele tekkiva kahju osas leiab komisjon, et esiteks ei ole see õiguslikult piisavalt põhjendatud ning teiseks ei kujuta see endast otseselt hagejate kahju.

91      Lõpuks, mis puudutab võimalust, et väidetav kahju seab ohtu hagejate edasitegutsemise võimalikkuse, siis komisjon märgib esiteks, et selle kontserni emaettevõtja, kuhu hagejad kuuluvad, on suurettevõte, mille käive oli aastal 2006 27,4 miljardit USA dollarit, teiseks võrdub väidetav 84 miljoni euro suurune kahju ligikaudu 0,22%-ga emaettevõtja börsiväärtusest ning kolmandaks moodustab väidetav kahju nimetatud kontserni aastakäibest 0,108% ehk umbes ühe tuhandiku.

92      Hagejad vastasid komisjoni argumentidele 15. märtsil 2007 esitatud lõplikes märkustes.

93      Esiteks kinnitavad hagejad, et vaidlusalune direktiiv keelab fusilasooli turustamise pärast 30. juunit 2008. Kuna pikendamise võimalus on puhthüpoteetiline, ei saa kiireloomulisus olla välistatud, kuna ajutiste meetmete kohaldamise taotluse hindamisel tuleb aluseks võtta olukord taotluse esitamise hetkel.

94      Pärast 30. juunit 2008, st vaidlusaluse direktiiviga ette nähtud 18 kuu möödumist, on fusilasooli turustamine kõnealuse direktiivi kohaselt keelatud.

95      Hagejad väidavad selle kohta sisuliselt seda, et esiteks, olgugi et komisjon kinnitab, et menetlus, mis võimaldab pikendada aega, mil fusilasool on kantud direktiivi 91/414 I lisasse, võib olla väga kiire, ei ole ta esitanud tõendeid, millest nähtuks, et fusilasoolile lõpliku hinnangu andmine on mõne kuu jooksul võimalik, samas kui esiteks ei ole siiani aastate jooksul suudetud seda teha, ning teiseks tuleb pikendamistaotlus esitada tavaliselt vähemalt kaks aastat enne asjassepuutuva aine loa kehtivuse lõppu. Teiseks ei ole komisjon selgitanud, kuidas võib olukord muutuda nende 18 kuu jooksul, mille vältel on fusilasooli turustamine osaliselt lubatud, ja seda lubatud kasutusviiside jaoks. Kolmandaks, komisjoni argumendid, mille kohaselt on ajutiste meetmete kohaldamise taotlus ennatlik ja mis tuginevad ideele, et komisjon võib põhimõtteliselt võtta vastu otsuse, millega muudab tema esialgset otsust, viivad selleni, et sellist taotlust saab alati käsitleda ennatlikuna ning seega ei saa seda pidada vastuvõetavaks, kuna see muudaks ajutiste meetmete kohaldamise menetluse ainetuks. Neljandaks on kõik pärast 18-kuulise perioodi möödumist tehtavad otsused vaidlustatud piirangute negatiivse mõju vältimiseks liiga hilised.

96      Hagejad esitavad turuosade kaotust puudutavas osas esialgsed kaalutlused, et tõendada, et vastavalt Euroopa Kohtu ja Esimese Astme Kohtu praktikale ei ole ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamiseks vajaliku kiireloomulisuse tingimuse puhul nõutav, et oleks tõendatud oht, et hageja lõpetab eksisteerimise. Hagejad on seisukohal, et kiireloomulisuse tingimuse täitmiseks piisab, kui nad tõendavad, et neid ähvardab turuosade pöördumatu kaotamine.

97      Hagejad väidavad väidetava kahju hüvitamatuse osas, et esiteks ei saa komisjoni poolt mainitud tooteid pidada asendustoodeteks, kuna esiteks turustavad hagejad tebukonasooli litsentsi alusel, millega neil on lubatud seda turustada üksnes Ameerika Ühendriikides, ja teiseks prokinasiidi litsentsi alusel, millega neil on lubatud seda turustada vaid kasutamiseks muude kultuuride puhul ja muude haiguste vastu kui need, mille jaoks turustatakse fusilasooli. Teiseks, enne kui hagejad saavad uut ainet turustama hakata, kulub neil vähemalt 10 aastat vajalike katsete, uuringute ja haldustoimingute läbiviimiseks. Kolmandaks ei ole komisjoni pakutud alternatiivsed lahendused, nagu paralleelne importimine, teiste tootjatega sõlmitud turustuskokkulepped ja tooteliikide turustamine, praktikas teostatavad, kuna esiteks ei ole konkureeriva tootja jaoks majanduslikult mõttekas võimaldada hagejatel kõnealusel turul edasi tegutseda, pealegi on paralleelne import võimalik üksnes piiratud kogustes, mis ei ole hagejate kulude katmiseks piisav, ning lisaks ei tegutse hagejad aktiivselt tooteliikude turul ning igal juhul võtab tooteliigi väljaarendamine hulga aastaid. Neljandaks toob fusilasooli turustamise loa tühistamine kaasa pöördumatud muudatused turu struktuuris, arvestades asjaolu, et esiteks – nagu paljud vahendajad on tunnistanud – kahjustab toote loa tühistamine selle toote mainet heastamatul moel ning teiseks on tarbijate inertsuse tagajärjeks see, et nad ei hakka tellitava toote osas veel üks kord meelt muutma ja tellima toodet, millest nad olid korra loobunud.

98      Lisaks toob fusilasooli turustamise loa tühistamine kaasa selle, et suletakse Cernay tehas, mille toodangust [konfidentsiaalne teave] on mõeldud Euroopa turu jaoks. Tootmine katkeks üheksaks kuuks, mille maksumus on [konfidentsiaalne teave], kuna kuu aja pikkuse seisaku maksumus on [konfidentsiaalne teave]. Pealegi suurenevad müüdud fusilasoolipõhiste toodetega seotud kulutused ühe kilo kohta [konfidentsiaalne teave], mille põhjuseks on tooraine kilohinna tõus, mis tuleneb tarnitava koguse vähenemisest. Fusilasooli tootmise püsikulud aastal 2006, mis ulatusid [konfidentsiaalne teave], tuleb jagada ülejäänud fusilasooli koguse peale, mille tootmiskulud suurenevad selle tagajärjel [konfidentsiaalne teave] ühe liitri lõpptoote kohta.

99      Komisjon väitis kohtuistungil vastu, et mis puudutab esiteks vaidlusaluse direktiivi tagajärgi, siis hagejad ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid järeldada, et kõnealuse direktiiviga keelatakse fusilasooli turustamine 30. juunist 2008, ja teiseks, isegi kui peaks vastu võetama otsus fusilasooli turustamise keelamise osas, oleks siseriiklike lubade tühistamise aluseks see otsus, mitte vaidlusalune direktiiv, nii et hagejate väidetav kahju on vaid hüpoteetiline.

100    Teiseks märgib komisjon hagejate väidetud kahju hüvitamatu laadi osas, et hagejate argumendid on vastukäivad, kuna selles viidatakse ühtaegu nii fusilasooli omaduste ainukordsusele, et tõendada seeläbi selle asendamise võimatust muude toodetega, ning paljude asendustoodete olemasolule, et tõendada väidet, et tarbijad ei hakka uuesti fusilasooli kasutama, juhul kui Esimese Astme Kohus peaks vaidlusaluse direktiivi tühistama.

101    Mis puudutab väidetava kahju olulisust, siis komisjon leiab, et hagejad ei saa piirduda üksnes sellega, et viitavad turuosade kaotamisele, vaid on ühtlasi kohustatud tõendama, et selline kaotus põhjustab olulise kahju, arvestades selle kontserni suurust, millega hagejate aktsionärid on seotud.

 Huvide kaalumine

102    Hagejad väidavad, et huvide kaalumine soodustab neid, kuna esiteks on taotletavate ajutiste meetmete eesmärk säilitada praegune olukord, ning teiseks on fusilasool ühenduse põllumajandustootjate jaoks hädavajalik ning võimaldab neil konkureerida teiste tootjatega maailmas.

103    Lisaks palusid hagejad kohtuistungil, et selle kahju hindamisel, mis võib tekkida töötajatele, fusilasooli tootmisest sõltuvatele ettevõtjatele, kõnealust toimeainet kasutavatele põllumajandusettevõtjatele ja Euroopa põllumajandusele üldiselt, millele nad viitasid ajutiste meetmete kohaldamise taotluses, toimuks huvide kaalumine.

104    Komisjon leiab, et huvide kaalumine soodustab ajutiste meetmete taotluse rahuldamata jätmist, kuna esiteks moodustavad vaidlustatud piirangud terviku ja neid ei saa vaidlusaluse direktiivi ülejäänud osast eraldada, ilma et kahjustataks akti eesmärki, milleks on rahvatervise kaitse, ning teiseks – kui vaidlustatud piirangute kehtivus peatada, vähendab see tervise- ja keskkonnakaitsetaset.

 Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku hinnang

 Vastuvõetavus

105    Tuleb meenutada, et Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 lõike 1 esimene lõik näeb ette, et EÜ artikli 242 kohaselt esitatud taotlus ühenduse institutsiooni õigusakti kohaldamise peatamiseks on vastuvõetav üksnes juhul, kui hageja on esitanud Esimese Astme Kohtusse hagi selle õigusakti vaidlustamiseks.

106    Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et kuigi vastab tõele, et põhimõtteliselt ei kontrollita põhikohtuasja hagi vastuvõetavust ajutiste meetmete kohaldamise menetluses, et vältida põhikohtuasja ette ära otsustamist, ei järeldu sellest, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluse vastuvõetavaks tunnistamiseks ei pea hageja tõendama asjaolusid, mis lubaksid esmapilgul otsustada ajutiste meetmete taotlusega seotud hagi vastuvõetavuse üle, seda selleks, et vältida olukorda, kus hageja on ajutiste meetmete kohaldamise menetluse kaudu saavutanud sellise õigusakti kohaldamise peatamise, mille tühistamisest ühenduse kohus hiljem keeldub, kuna põhikohtuasja hagi tunnistatakse vastuvõetamatuks (Euroopa Kohtu presidendi 18. novembri 1999. aasta määrus kohtuasjas C‑329/99 P(R): Pfizer Animal Health vs. nõukogu, EKL 1999, lk I‑8343, punkt 89, ja Esimese Astme Kohtu presidendi 7. juuli 2004. aasta määrus kohtuasjas T‑37/04 R: Região autónoma dos Açores vs. nõukogu, EKL 2004, lk II‑2153, punkt 108).

107    Selline põhikohtuasja hagi vastuvõetavuse hindamine peab ajutiste meetmete kohaldamise kiireloomulisust arvestades olema kindlasti kokkuvõtlik (Euroopa Kohtu presidendi 12. oktoobri 2000. aasta määrus kohtuasjas C‑300/00 P(R): Federación de Cofradías de Pescadores de Guipúzcoa jt vs. nõukogu, EKL 2000, lk I‑8797, punkt 35, ja eespool punktis 106 viidatud määrus Região autónoma dos Açores vs. nõukogu, punkt 109).

108    Tõepoolest, ajutiste meetmete kohaldamise menetluse raames saab põhikohtuasja hagi vastuvõetavuse üle otsustada vaid esialgselt; eesmärk on hinnata, kas hageja on esitanud piisavad tõendid, mille põhjal on a priori võimalik otsustada, et põhikohtuasja hagi vastuvõetavus ei ole välistatud. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik saab vastava taotluse vastuvõetamatuks tunnistada vaid juhul, kui põhikohtuasja hagi vastuvõetavuse saab täielikult välistada. Kui vastuvõetavus ei ole prima facie täielikult välistatud, siis tähendaks selle üle ajutiste meetmete kohaldamise staadiumis otsustamine seda, et otsustataks ette ära Esimese Astme Kohtu otsus põhikohtuasjas (Esimese Astme Kohtu presidendi 17. jaanuari 2001. aasta määrus kohtuasjas T‑342/00 R: Petrolessence ja SG2R vs. komisjon, EKL 2001, lk II‑67, punkt 17; 19. detsembri 2001. aasta määrus liidetud kohtuasjades T‑195/01 R ja T‑207/01 R: Gibraltari valitsus vs. komisjon, EKL 2001, lk II‑3915, punkt 47, ja eespool punktis 106 viidatud määrus Região autónoma dos Açores vs. nõukogu, punkt 110).

109    Käesoleval juhul on hagejad ajutiste meetmete kohaldamise taotluse esitanud koos tühistamishagiga, mille vastuvõetavuse on komisjon vaidlustanud.

110    Seega tuleb kontrollida, kas hagejate esitatud tõendid võimaldavad järeldada, et esmapilgul ei ole põhikohtuasja hagi vastuvõetavus ilmselgelt välistatud.

111    Komisjon vaidlustab väite, et vaidlusalune direktiiv puudutab hagejaid isiklikult.

112    Selle kohta tuleb märkida, et hagejad esitasid kohtuistungil dokumendi, millest nähtub, et Du Pnt de Nemours (France) SA, keda on mainitud määruses nr 933/94 kui teate autorit, on vahepeal muutnud ärinime ning nüüdsest on see Du Pont de Nemours (France) SAS. Järelikult tuleb esimesena nimetatud hagejat käsitleda teate autorina. Pealegi osales ta hindamismenetluses ning saab seetõttu tugineda menetluslikele tagatistele. Neil asjaoludel ei ole esmapilgul välistatud, et vaidlusalune direktiiv puudutab esimest hagejat isiklikult ning et tema esitatud põhikohtuasja hagi on vastuvõetav (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 11. septembri 2002. aasta otsused kohtuasjas T‑13/99: Pfizer Animal Health vs. nõukogu, EKL 2002, lk II‑3305, punktid 99–105, ja kohtuasjas T‑70/99: Alpharma vs. nõukogu, EKL 2002, lk II‑3495, punktid 91–96).

113    Teiseks tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole juhul, kui tuleb hinnata mitme hageja poolt ühiselt esitatud hagi vastuvõetavust ning hagi on ühte hagejat puudutavas osas vastuvõetav, vaja uurida teiste hagejate õigust olla kohtumenetluses pool (vt selle kohta Euroopa Kohtu 24. märtsi 1993. aasta otsus kohtuasjas C‑313/90: CIRFS jt vs. komisjon, EKL 1993, lk I‑1125, punkt 31; Esimese Astme Kohtu 6. märtsi 2002. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑127/99, T‑129/99 ja T‑148/99: Diputación Foral de Álava jt vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑1275, punkt 52, ja 8. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑374/00: Verband der freien Rohrwerke jt vs. komisjon, EKL 2003, lk II‑2275, punkt 57).

114    Mis puudutab vaidlusaluse direktiivi osaliseks tühistamiseks esitatud põhihagi nõuete vastuvõetavust, siis tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ühenduse õigusakti osaline tühistamine võimalik vaid juhul, kui need osad, mille tühistamist on nõutud, on ülejäänud aktist eraldatavad. Euroopa Kohus on korduvalt tõdenud, et eraldatavust puudutav nõue ei ole täidetud, kui õigusakti osalise tühistamisega muudetakse akti sisu (Euroopa Kohtu 30. märtsi 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑36/04: Hispaania vs. nõukogu, EKL 2006, lk I‑2981, punktid 12 ja 13; vt selle kohta ka Euroopa Kohtu 31. märtsi 1998. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑68/94 ja C‑30/95: Prantsusmaa jt vs. komisjon, EKL 1998, lk I‑1375, punkt 257).

115    Seega piisab, kui märkida, et komisjon on väitnud üksnes seda, et vaidlustatud piirangud ei ole vaidlusaluse direktiivi ülejäänud osast eraldatavad, kuid ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks esmapilgul järeldada, et taotletud osalise tühistamisega muudetaks direktiivi sisu.

116    Käesolevas asjas väidavad hagejad, et nende hagi eesmärk ei ole saavutada vaidlusaluse direktiivi, mis on vastu võetud eesmärgiga kanda fusilasool direktiivi 91/414 I lisasse, tühistamine, vaid jõuda selleni, et kõnealune aine oleks nimekirja kantud ilma vaidlustatud piiranguteta, kuna hagejate arvates on need teaduslikult põhjendamata ja ebaseaduslikud.

117    Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse uurimisel saab põhikohtuasja hagi uurida vaid esmaselt, kuna selle toimingu eesmärk on jõuda selgusele, kas hageja on esitanud piisavalt tõendeid, millele toetudes saaks prima facie järeldada, et põhikohtuasja hagi vastuvõetavus ei ole välistatud. Seega saab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik tunnistada taotluse vastuvõetamatuks üksnes juhul, kui põhihagi vastuvõetavus on täielikult välistatud.

118    Kuna komisjoni väited ei võimalda ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul jõuda järeldusele, kas vaidlustatud sätted on vaidlusaluse direktiivi muudest sätetest eraldatavad või mitte, siis ei ole põhihagi nõuete vastuvõetavus esmapilgul välistatud.

119    Pealegi tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on ühtlasi tõdenud, et küsimus, kas vaidlustatud õigusakti osaline tühistamine muudab selle sisu, kujutab endast objektiivset kriteeriumi ja mitte subjektiivset kriteeriumi, on seotud vaidlusaluse akti vastu võtnud asutuse poliitilise tahtega (vt selle kohta Euroopa Kohtu 30. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑239/01: Saksamaa vs. komisjon, EKL 2003, lk I‑10333, punkt 37).

120    Seega ei saa selle hindamisel, kas vaidlusaluse direktiivi osaline tühistamine muudab vaidlustatud akti sisu, arvesse võtta poliitilist eesmärki, mida komisjon silmas pidas, kui võttis vastu direktiivi, millega kanti fusilasool direktiivi 91/414 I lisasse ja nähti ühtlasi ette teatud arv piiranguid.

121    Lisaks tuleb igal juhul märkida, et fusilasool on aine, mille kasutamine oli enne 30. juunit 2007 lubatud. Vaidlusaluse direktiiviga lubatakse selle aine kasutamist teatud perioodi vältel, nähes ette teatavad piirangud. Kui hagejad saaksid taotleda üksnes kõnealuse õigusakti tühistamist tervikuna, nagu komisjon väidab, ja mitte ainult vaidlustatud piirangute tühistamist, oleks sellise hagi esitamise tulemuseks fusilasooli keelamine, kuna hagejad ei saaks asjaolust, et fusilasool on kantud direktiivi 91/414 I lisasse, enam mingit kasu. Sellisel hagil puuduks hagejate seisukohast ilmselgelt mõte.

122    Seega kui lähtuda komisjoni argumentidest, ei saaks hagejad nõuda ei akti tühistamist tervikuna ega osaliselt, ega saaks ennast seega vaidlusaluse direktiiviga põhjustatud olulise ja hüvitamatu kahju vastu kaitsta. Seega ei saa komisjoni argumente selles osas toetada.

123    Eeltoodut arvestades tuleb esmapilgul järeldada, et puuduvad tõendid, millele tuginedes saaks järeldada, et käesolevas asjas on põhihagi vastuvõetavus täielikult välistatud.

124    Mis puudutab ajutiste meetmete kohaldamise taotluse vastuvõetavust, mille vaidlustamisel tugineb komisjon asjaolule, et selles palutakse ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul teha komisjonile korraldusi, siis tuleb märkida, et tegelikult soovivad hagejad ajutiste meetmete kohaldamise taotlusega saavutada seda, et peatataks vaidlusaluse direktiivi teatud sätete kohaldamine.

125    Igal juhul ei ole hagejad ajutiste meetmete kohaldamise taotluse puhul piirdunud viitega EÜ artiklile 242, vaid tuginevad ka EÜ artiklile 243.

126    EÜ artikli 243 alusel võib ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik teha ettekirjutuse vajalike ajutiste meetmete kohaldamiseks. Eelkõige võib ta esmalt anda komisjonile asjakohaseid korraldusi (vt selle kohta Euroopa Kohtu presidendi 5. augusti 1983. aasta määrus kohtuasjas 118/83 R: Muratori vs. komisjon, EKL 1983, lk 2583, punkt 53).

127    Seega tuleb poolte esitatud tõendite alusel järeldada, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus on vastuvõetav.

 Fumus boni iuris

128    Tuleb nentida, et hageja esitatud väidetest tunduvad vähemalt mõned esmapilgul olevat asjakohased või igal juhul mitte täiesti alusetud. See kehtib eelkõige esimese ja teise väite kohta.

129    Nende kahe hageja väite aluseks on ühine arutluskäik, mis põhineb olulises osas ühelt poolt riski ja teiselt poolt ohu mõiste eristamisele.

130    Esimese Astme Kohtul on olnud varem võimalus sarnases sektoris, mis kuulub ühise põllumajanduspoliitika alla EÜ artikli 37 mõttes, täpsustada, et mõiste „risk” (risk) viitab võimalikkusele, et toote või menetluse kasutamine võib kahjustada õiguskorraga kaitstud hüvesid. Mõistet „oht” (danger) kasutatakse üldiselt laiemas tähenduses ja see kirjeldab tooteid või menetlusi, mis võivad mõjuda kahjulikult inimeste tervisele (eespool punktis 112 viidatud kohtuotsus Pfizer Animal Health vs. nõukogu, punkt 147).

131    Pealegi on Esimese Astme Kohus täpsustanud, et riske käsitleva hinnangu eesmärk on analüüsida, kuivõrd on tõenäoline, et teatud toode või menetlus kahjustab inimeste tervist ning kui tõsised võivad olla selle tagajärjed (vt selle kohta eespool punktis 112 viidatud kohtuostus Pfizer Animal Health vs. nõukogu, punkt 148).

132    Seega, oma esimeses väites kinnitavad hagejad, et direktiivi 91/414 artikliga 5 kehtestatud hindamismenetlus põhineb riske käsitleval hinnangul. Õigupoolest ei ole ühelgi kõnealuse õigusakti reguleerimisalasse kuuluval taimekaitsevahendil omadusi, mis oleksid ohtlikud, ning selle õigusakti eesmärk on selliste toodete turustamisega seotud riskide maandamine.

133    Nagu hagejad märgivad, on direktiivi 91/414 artikli 5 võib toimeaine selle direktiivi I lisasse kanda vaid juhul, kui teaduslikke ja tehnilisi teadmisi arvestades võib eeldada, et seda toimeainet sisaldav taimekaitsevahend ei mõju kahjulikult. Teisisõnu, isegi kui aine on ohtlik, võidakse see esmapilgul ikkagi direktiivi 91/414 I lisasse kanda, tingimusel et asjakohaste kasutuseeskirjade täitmise korral on selle riskimäär õiguslikult aktsepteeritav.

134    Tundub, et komisjon ei vaidle vastu sellele, et direktiiv 91/414 nõuab riskide hindamist selliste ainete puhul, mille turustamiseks on nõutav luba. Komisjon väidab, et vaidlusalune direktiiv, mis põhineb direktiivil 91/414, fusilasooli analüüsimisel tehtud teaduslike katsete käigus ilmnenud riskide osas antud hinnangule.

135    Lisaks toovad hagejad teises väites esile, et ka ettevaatuspõhimõte, millele käesolevas asjas viitas komisjon, tugineb riskide, mitte ohtlikkuse kohta antud hinnangule.

136    Hagejad tuginevad eelkõige Esimese Astme Kohtu praktikale, mille kohaselt saab ettevaatuspõhimõtet kohaldada üksnes seoses eelkõige inimeste tervist puudutavate riskidega, mis ei tugine üksnes teaduslikult tõestamata hüpoteesidele, kuid mida ei ole suudetud ka täielikult tõestada (eespool punktis 112 viidatud kohtuotsus Pfizer Animal Health vs. nõukogu, punkt 146).

137    Selles osas, nagu komisjon on õigustatult meenutanud, tuleb meelde tuletada, et Euroopa Kohus on juba varem täpsustanud, et juhul, kui ühenduse institutsioon peab oma ülesannete täitmisel andma kompleksseid hinnanguid, on tal seejuures ulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamise kohtulik kontroll on piiratud, mis tähendab, et ühenduse kohus ei saa institutsiooni poolt faktilistele asjaoludele antud hinnangut asendada omapoolse hinnanguga. Seega uuritakse niisuguse kontrolli raames üksnes seda, kas faktilised asjaolud vastavad tegelikkusele ja milline on institutsiooni poolt neile antud õiguslik hinnang ning kas institutsioon ei ole teinud ilmselget hindamisviga või kuritarvitanud võimu või kas ta pole ilmselgelt ületanud talle kuuluva kaalutlusõiguse piire (Euroopa Kohtu 11. aprilli 2001. aasta määrus kohtuasjas C‑471/00 P(R): komisjon vs. Cambridge Healthcare Supplies, EKL 2001, lk I‑2865, punkt 96).

138    Eeltoodust tuleneb, et kahele kõnealusele väitele vastamiseks peab Esimese Astme Kohus lahendama küsimuse, kas komisjon väljus vaidlusaluse direktiivi vastuvõtmisega talle kuuluva kaalutlusruumi piiridest.

139    Sellega seonduvalt tuletavad hagejad meelde, et komisjon oli teate autori poolt tema enda taotlusel esitatud teaduslikele katsetele tuginedes jõudnud alguses järeldusele, et fusilasool on ohutu ja selle võib kanda direktiivi 91/414 I lisasse kümneks aastaks, kuigi nimekirja kandmisega kaasnevad teatud piirangud. Pärast seda, kui komitee oli komisjoni esialgse eelnõu läbi vaadanud, muudeti eelnõu mitu korda ning jõuti välja versioonini, mille komisjon lõpuks vastu võttis. Komisjon põhjendas muudatusi sellega, et fusilasooli puhul peetakse võimalikuks kahjulikku mõju sisesekretsioonisüsteemile.

140    Nagu hagejad väidavad, tundub selline põhjendus esmapilgul seadvat kahtluse alla riske käsitlevad eelnevad hinnangud.

141    Pealegi tundub esmapilgul, et komisjoni uurimisaruande ja erinevate lisakatsete tulemused on kahtluse alla seatud üksnes teatud liikmesriikide poolt komitees väljendatud kahtluste tulemusena, nagu nähtub vaidlusaluse direktiivi seitsmendast põhjendusest, ning ei ole selgelt esile toodud põhjusi, miks on komisjon asunud seisukohale, et need kahtlused omavad rohkem kaalu kui terve rea aastate jooksul läbi viidud hindamiste tulemusena saadud tõendusmaterjal.

142    Kui arvestada eeltoodut ja lähtuda eeldusest, et komisjon tegi vea selles, et lähtus vaidlusaluse direktiivi vastuvõtmisel ohuhinnangust ning rikkus seega nii direktiivi 91/414 kui ka ettevaatuspõhimõtet, siis ei ole välistatud võimalus, et selline viga mõjutab vaidlusaluse direktiivi õiguspärasust.

143    Siit järeldub, et neid kahte hageja väidet – mis tuginevad sisuliselt esiteks asjaolule, et direktiivi 91/414 on rikutud seeläbi, et selle vastuvõtmisel ei ole aluseks võetud riskide osas antud hinnangut, ja teiseks sellele, et on rikutud ettevaatuspõhimõtet –, mis nõuavad nende keerukuse tõttu süvendatud uurimist, mida ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik ei saa läbi viia, ei saa esmapilgul pidada täielikult põhjendamatuks. Kuna fumus boni iuris’ega seonduv tingimus on täidetud, tundub seega olevat õigustatud, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik uurib muid ajutiste meetmete kohaldamiseks nõutud tingimusi.

 Kiireloomulisus

144    Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kiireloomulisuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas esineb vajadus teha ajutine otsus, et seeläbi vältida ajutiste meetmete kohaldamist taotlenud poolele olulise ja hüvitamatu kahju tekkimist (vt eespool punktis 106 viidatud määrus kohtuasjas Pfizer Animal Health vs. nõukogu, punkt 94 ja viidatud kohtupraktika). Juhul kui kahju sõltub mitme teguri olemasolust, piisab sellest, kui kahju tekkimise tõenäosus on piisavalt suur (Esimese Astme Kohtu presidendi 16. jaanuari 2004. aasta määrus kohtuasjas T‑369/03 R: Arizona Chemical jt vs. komisjon, EKL 2004, lk II‑205, punkt 71; vt selle kohta ka Euroopa Kohtu 29. juuni 1993. aasta määrus kohtuasjas C‑280/93 R: Saksamaa vs. nõukogu, EKL 1993, lk I‑3667, punktid 32–34, ja Euroopa Kohtu presidendi 14. detsembri 1999. aasta määrus kohtuasjas C‑335/99 P(R): HFB jt vs. komisjon, EKL 1999, lk I‑8705, punkt 67).

145    Sellegipoolest peab hageja tõendama fakte, mis on olulise ja hüvitamatu kahju tekkimise võimaluse aluseks (eespool punktis 144 viidatud määrus Arizona Chemical jt vs. komisjon, punkt 72; vt selle kohta ka eespool punktis 144 viidatud määrus HFB jt vs. komisjon, punkt 67).

146    Hagejad on käesolevas asjas nimetanud tekkiva kahju kolme aspekti, st esiteks neile kõnealusel turul kuuluva turuosa kaotamist, teiseks Cernay tööstusettevõtte sulgemist ja kolmandaks kahju, mis tekib fusilasooli kasutavatele põllumajandusettevõtjatele ning Euroopa põllumajandusele tervikuna.

147    Kõigepealt tuleb nentida, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik saab kiireloomulisusega seonduva tingimuse uurimisel võtta väidetavat olulist ja hüvitamatut kahju, mille tekkimist soovitakse taotletavate ajutiste meetmetega vältida, arvesse võtta vaid niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada ajutiste meetmete kohaldamist taotlenud poole huve. Siit järeldub, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik saab kahju, mida vaidlustatud õigusakti kohaldamine võib põhjustada mõnele muule poolele kui see, kes taotles ajutiste meetmete kohaldamist, arvesse võtta vaid asjas esinevate huvide kaalumisel (Esimese Astme Kohtu presidendi 2. augusti 2006. aasta määrus kohtuasjas T‑69/06 R: Aughinish Alumina vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 80; vt selle kohta ka Esimese Astme Kohtu presidendi 30. juuni 1999. aasta määrus kohtuasjas T‑13/99 R: Pfizer Animal Health vs. nõukogu, EKL 1999, lk II‑1961, punkt 136, ja 1. veebruari 2006. aasta määrus kohtuasjas T‑417/05 R: Endesa vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 64).

148    Seega saab argumente, mida hagejad on esitanud tõendamaks kolmandat liiki kahju, mis võib tekkida fusilasooli kasutavatele põllumajandusettevõtjatele ja Euroopa põllumajandusele üldiselt, arvesse võtta vaid huvide kaalumise raames.

149    Siit järeldub, et uurida tuleb kahju, mis seisneb esiteks Cernay tööstusettevõtte sulgemises ja teiseks hagejatele kõnealustel turgudel kuuluvate turuosade kaotamises.

150    Selles osas tuleb kõigepealt lükata tagasi komisjoni argumendid, millega on esiteks püütud näidata, et väär on hagejate poolt vaidlusaluse direktiivi sätetele antud tõlgendus, mille kohaselt on fusilasool pärast 30. juunit 2008 keelatud, ning teiseks vaidlustatakse väidetava kahju tekkimise möödapääsmatus põhjendusega, et praegu pole võimalik teada, kas fusilasool keelatakse pärast 30. juunit 2008 täielikult, kuna komisjon võib teha ettepaneku kehtiva õigusakti muutmiseks, ja kolmandaks väidetakse, et kahju tekib alles pärast põhikohtuasjas tehtava kohtuotsuse kuulutamist ning millega – neljandaks – väidetakse, et kahju ulatuse hindamisel tuleb aluseks võtta vaid ajavahemikul 30. juuni 2007 kuni 30. juuni 2008 avalduv mõju.

151    Nagu hagejad õigustatult väidavad, keelatakse fusilasool praegu kehtivate õigusnormide kohaselt alates 30. juunist 2007 osaliselt ja pärast 30. juunit 2008 täielikult. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peab otsuse tegemisel lähtuma sellest keelust, mitte muudatusettepanekust, mille komisjon võib-olla selle õigusakti osas esitab. Viidatud kahju tekkimine on möödapääsmatu, kuna esiteks võetakse hagejatelt pärast 30. juunit 2007 võimalus kasutada neil olevaid varusid muude kultuuride kui vaidlusaluses direktiivis nimetatute jaoks, ning teiseks hakkab kahju tekkima alates 1. juulist 2007, st enne, kui põhikohtuasjas otsus tehakse.

152    Pealegi tuleb täielikkuse huvides rõhutada, et esmapilgul ei saa pidada vastuvõetamatuks hagejate argumente, mis puudutavad seda, et kehtivaid õigusnorme on praktikas võimatu enne 30. juunit 2008 muuta, kuna pikendamise taotlus tuleb esitada kaks aastat enne seda, kui möödub tähtaeg, milleks fusilasool on direktiivi 91/414 I lisasse kantud, mis on aga vaidlusaluse direktiiviga ette nähtud tähtaegade tõttu võimatu.

153    Õigupoolest tunduvad kunstlike ja mitteveenvatena komisjoni poolt selle kohta antud selgitused, mis puudutavad direktiivi 91/414 artikli 5 lõike 5 ulatust ning millega eristatakse selle sätte esimese ja teise lausega reguleeritavat olukorda, arvestades, et kaheaastane tähtaeg käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu.

154    Komisjon väidab sisuliselt seda, et ühelt poolt – nagu kinnitab vaidlusaluse direktiivi üheteistkümnes põhjendus – ei välista miski, et hagejad või mis tahes huvitatud isikud esitavad pikendamise taotluse. Teiselt poolt väidab komisjon, et direktiivi 91/414 artikli 5 lõike 5 esimene lause kehtestab lisasse kuulumise pikendamist käsitleva üldkorra ning annab siseriiklikele ametiasutustele võimaluse lisasse kuulumist kontrollida, kui esineb probleeme ohutusega, ning teine lause täiendab seda sätet ning reguleerib erijuhtumeid, kui on tegemist ainetega, mille kuulumine lisasse vaadatakse uuesti läbi ja mille puhul võib aeg, mil nad on kõnealusesse lisasse kantud, mööduda enne uue läbivaatamise lõppu. Kuna komisjon on seisukohal, et toimeaine uus läbivaatamine peab toimuma ametiasutuste, mitte ettevõtja algatusel, siis pikendamise taotluse korral uut läbivaatamist ei toimu ning seega ei kuulu kohaldamisele ka direktiivi 91/414 artikli 5 lõike 5 teine lause.

155    Esmapilgul tundub siiski, et taotlust, mida on mainitud direktiivi 91/414 artikli 5 lõike 5 esimeses lauses, selle sätte teises lauses mainitud taotlusest eristada ei saa. Uus läbivaatamine tundub direktiivi artiklis 6 ette nähtud menetluskorra mõttes olevat pikendamistaotluse korrale omane nähtus. Esmapilgul näib, et direktiivi 91/414 artikli 6 lõike 4 teine lõik sätestab, et kõnealune kord kuulub kohaldamisele direktiivi artikli 5 lõikega 5 hõlmatud pikendamistaotluste korral.

156    Seega tundub esmapilgul, et sellise lisasse kuulumise pikendamise taotluse korral nagu käesolevas kohtuasjas käsitletu tuleb kohaldada direktiivi 91/414 artikli 5 lõikes 5 nimetatud kaheaastast tähtaega.

157    Lisaks tuleb rõhutada, et käesoleval juhul ei ole võimalik kinni pidada pikendamistaotluse esitamiseks ette nähtud vähemalt kaheaastasest tähtajast, arvestades ühelt poolt vaidlusaluse direktiivi jõustumise kuupäeva, milleks on 1. jaanuar 2007, ja teiselt poolt vaidlusaluse direktiiviga fusilasooli direktiivi 91/414 I lisas esinemise osas ette nähtud lõppkuupäeva, milleks on 30. juuni 2008.

158    Lisaks tuleb märkida, et vaidlusaluse direktiivi artikli 3 lõike 2 esimene lõik näeb ette, et liikmesriigid viivad iga lubatud taimekaitsevahendi puhul, mis sisaldab fusilasooli, läbi toote uue hindamise direktiivi 91/414 III lisa nõuetele vastava toimiku põhjal vastavalt direktiivi VI lisas sätestatud ühtsetele põhimõtetele ning arvestades kõnealuse direktiivi I lisa fusilasooli käsitlevate kannete B osa

159    Tuleb nentida, et esmapilgul nähtub, et uus läbivaatamine toimub vaid direktiiviga 91/414 lubatud toodete osas.

160    Seega, esmapilgul – vastupidi sellele, mida väidab komisjon – ei saa uue läbivaatamise tulemuseks olla direktiiviga 91/414 lubatud kasutusjuhtude nimekirja täiendamine, vaid seeläbi võidakse fusilasoolil baseeruvate taimekaitsevahendite osas kehtestada hoopis uusi piiranguid või keelata need täielikult.

161    Seega, olemasoleva õigusliku raamistiku kokkuvõtliku analüüsi tulemusena nähtub esmapilgul, et hagejate argumentide põhjendatus ja neid ähvardava kahju möödapääsmatus ei ole välistatud.

 Cernay tööstusettevõtte sulgemine

162    Hagejad väidavad, et vaidlusaluse direktiivi vastuvõtmine – kuna sellega keelatakse fusilasooli turustamine – toob kaasa Cernay tööstusettevõtte sulgemise.

163    Hagejad väidavad selles osas, et neil on Euroopas kolm tööstusettevõtet, millest üks asub Cernays. Cernay tehas on ainus ettevõte, kus hagejad toodavad fusilasooli. Cernay tehase fusilasoolitoodangust on [konfidentsiaalne teave] mõeldud turustamiseks ühenduses.

164    Siiski tuleb märkida, et hagejate kirjalikest märkustest nähtub, et Cernay tehases toodetakse ühtlasi ka muid aineid. Muidugi ei saa [konfidentsiaalne teave] toodangu kaotust pidada vähetähtsaks, seda isegi kui lähtuda eeldusest – millele komisjon viitab –, et hagejatele on avatud ka muud, väljaspool ühendust asuvad turud. Hagejad on esitanud üksnes tõendeid, mis puudutavad fusilasooli tootmisega seonduvat äri, kuid mitte tõendeid, mis võimaldaksid kindlaks teha, millist mõju avaldab selline kaotus kõnealuse tööstusettevõtte kogutoodangule.

165    Neil asjaoludel tuleb järeldada, et hagejad ei ole õiguslikult piisavalt põhjendanud, et vaidlusaluses direktiivis sätestatud fusilasooli turustamise keeld toob kaasa Cernay tehase fusilasoolitoodangu kaotuse [konfidentsiaalne teave] ja seetõttu tehase sulgemise.

166    Isegi kui eeldada, et hagejad on tõendanud, et vaidlusaluse direktiivi vastuvõtmine toob kaasa Cernay tööstusettevõtte sulgemise, tuleb nentida, et nad ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tehase sulgemine tekitab neile olulist ja hüvitamatut kahju.

167    Hagejad väidavad, et Cernay tööstusettevõtte sulgemine toob kaasa olukorra, kus tehases endas kaob 40 töökohta, teiseks kaob umbes 12 töökohta fusilasooli käitlevates ettevõtetes, kolmandaks – juhul, kui tehase tegevus peaks ümber korraldatama – tähendab see seda, et juhul, kui Esimese Astme Kohus peaks vaidlusaluse direktiivi tühistama, on esialgse tootmiskorralduse juurde võimatu tagasi pöörduda, neljandaks on sel tõsised tagajärjed toorainetarnijatele ning viiendaks vähenevad oluliselt uurimis- ja arendustegevusse suunatud investeeringud.

168    Eespool punktis 147 viidatud kohtupraktikat arvestades tuleb nentida, et esiteks 40 töökoha kadumine Cernay tehases, teiseks umbes 12 töökohta kadumine fusilasooli käitlevates ettevõtetes ja kolmandaks tõsised tagajärjed toorainetarnijatele ei kujuta endast hagejatele tekkinud kahju ning sellest tulenevalt saab neid arvesse võtta vaid huvide kaalumisel.

169    Sellegipoolest tuleb märkida, et kui need raskused kahjustaksid hagejate toodangut või fusilasooli tootmistsüklit heastamatul moel, saaks neid kiireloomulisuse tingimuse uurimisel arvesse võtta.

170    Siiski ei nähtu hagejate kirjalikest märkustest õiguslikult piisaval määral, et see nii oleks. Hagejad viitavad sisuliselt üksnes kulude kasvule juhul, kui Cernay tehases peaks fusilasooli toodetama vaid kolmandatesse riikidesse eksportimiseks, kuid mitte sellele, et juhul, kui põhikohtuasja hagi peaks kohtuotsusega rahuldatama, on neil tehniliselt võimatu selle aine tootmist uuesti alustada.

171    Seega ei tule seda kiireloomulisuse hindamisel arvesse võtta.

172    Pealegi tuleb nentida, et hagejad ei ole esitanud mitte mingisuguseid tõendeid, mis kinnitaksid nende väiteid esiteks teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute taseme olulise vähenemise osas ja teiseks seda, et juhul, kui Esimese Astme Kohus peaks vaidlusaluse direktiivi tühistama, on Cernay tehase tootmist hiljem võimatu ümber korraldada.

173    Siit järeldub, et hagejad ei ole suutnud tõendada, et Cernay tehase võimalik sulgemine tekitaks neile olulist ja hüvitamatut kahju.

 Turuosade väidetava kaotamisega seonduv kahju

174    Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et rahalist kahju ei saa – välja arvatud erandlike asjaolude korral – käsitleda hüvitamatu või ka raskesti hüvitatava kahjuna, kuna seda saab hiljem rahaliselt hüvitada (Euroopa Kohtu kolmanda koja presidendi 3. juuli 1984. aasta määrus kohtuasjas 141/84 R: De Compte vs. parlament, EKL 1984, lk 2575, punkt 4, ja Esimese Astme Kohtu presidendi 11. aprilli 2003. aasta määrus kohtuasjas T‑392/02 R: Solvay Pharmaceuticals vs. nõukogu, EKL 2003, lk II‑1825, punkt 106; vt selle kohta ka eespool punktis 137 viidatud määrus komisjon vs. Cambridge Healthcare Supplies, punkt 113).

175    Selle põhimõtte kohaselt on kohaldamise peatamine õigustatud üksnes juhul, kui nähtub, et sellise meetme puudumisel satub hageja olukorda, mis seab ohtu tema edasitegutsemise võimalikkuse või kahjustab heastamatult tema turuosa (vt selle kohta eespool punktis 147 viidatud määrus Pfizer Animal Health vs. nõukogu, punkt 138, ja eespool punktis 174 viidatud määrus Solvay Pharmaceuticals vs. nõukogu, punkt 107).

176    Käesolevas asjas ei ole hagejad väitnud, et vaidlusalune direktiiv seaks nende edasitegutsemise võimalikkuse ohtu. Sellegipoolest on nad väitnud, et vaidlusalune direktiiv toob kaasa nende turuosa heastamatu vähenemise.

177    Järelikult tuleb väljakujunenud kohtupraktikast lähtudes kontrollida esiteks, kas hagejate väidetav turuosade kaotus on õiguslikult piisavalt tõendatud ning teiseks, kas on tõendatud, et see on pöördumatu.

178    Tuleb nentida, et komisjon ei vaidle vastu sellele, et vaidlusalune direktiiv takistab hagejal turustada fusilasooli esiteks kasutamiseks muude kultuuride puhul peale selles direktiivis loetletute alates 30. juunist 2007 ning teiseks kõikide kultuuride osas alates 30. juunist 2008, kui kehtivaid õigusnorme vahepeal ei muudeta.

179    Mis puudutab turuosa pöördumatut kaotamist kolme toimeainega fungitsiidide Euroopa turul, siis hagejad väidavad, et esiteks ei ole neil asendustooteid, millega saaks fusilasooli kolme toimeainega fungitsiidide turul asendada.

180    Selles osas tuleb märkida, et esiteks on hagejad esitanud piisavalt tõendeid, et nende alusel järeldada, et kahte komisjoni osutatud asendusainet ei saa mõistlikult võttes pidada fusilasooli alternatiiviks kolme toimeainega fungitsiidide Euroopa turul. On ilmne, et esiteks on tebukonasool aine [konfidentsiaalne teave], millega võideldakse soja roosteseente vastu ning teiseks on prokinasiid mõeldud erinevate haiguste puhuks ja ei ole või ei ole veel enamikus liikmesriikides lubatud. Seega tuleb asuda seisukohale, et hagejad väidavad õigustatult, et esiteks on fusilasool ainus nende poolt toodetav kolme toimeainega fungitsiid ja teiseks ei tooda nad ühtki asendusfungitsiidi, millega fusilasool asendada ja mida saaks kasutada nende kultuuride jaoks või nende haiguste vastu, mille puhul praegu seda ainet kasutatakse.

181    Teiselt poolt ei oleks mõistlik nõuda – nagu komisjon väidab –, et hagejad sõlmiksid turustuskokkulepped teiste tootjate toodete vahendamiseks, kuna soovides vältida turuosa kaotamist, satuksid nad sõltuvusse konkurentide tahtest.

182    Teiseks laseb hagejate kirjeldatud konkurentsiolukord – ilma et komisjon oleks sellele tõsiselt vastu vaielnud – aimata turul tegutsevate ettevõtjate vahelist teravat konkurentsi ning ei võimalda piisava tõenäosusega välistada seda, et hagejate konkurendid, eelkõige Bayer CropScience, BASF ja Syngenta, ei hõivaks hagejate turuosi.

183    Hagejatele kuulub turuosa, mille suurus on ligikaudu [konfidentsiaalne teave], samas kui BASF-i, Bayer de CropScience’i ja Syngenta turuosad jäävad vastavalt vahemikku [konfidentsiaalne teave] kuni [konfidentsiaalne teave].

184    Seega, nagu hagejate esitatud tõenditest nähtub, isegi kui fusilasool vastab konkreetsele tehnilisele vajadusele ja hõlmab teatud kultuuride või teatud riikide osas märkimisväärse turuosa, ei ole vaidlust selle üle, et paljud nende kolme ettevõtja poolt müüdavad kolme toimeainega tooted võistlevad fusilasooliga otse neis sektorites ning neid saab selle asemel kohe kasutada.

185    Seega tuleb märkida, et hagejad väidavad õigustatult, et vaidlustatud piirangute kehtimahakkamise järel ähvardab neid väga suure tõenäosusega turuosade kaotus.

186    Pealegi, nagu nähtub hagejate vahendajate kirjadest, mis hagejad on esitanud kirjalike märkuste lisas, on esiteks tõenäoline, et hagejate toodete keelamine rikub fusilasooli mainet, kuna turul on saada ka muid sellega konkureerivaid tooteid, ning ei ole välistatud, et suure tõenäosusega on selle tulemuseks ostjate huvi kadumine.

187    Teiseks, mis samuti nähtub hagejate vahendajate kirjadest, jätavad liikmesriikide ametlikud tehnilised konsultandid fusilasooli välja soovituskavadest, kuna see on keelatud, ning on tõenäoline, et sellise mainimata jätmise tulemusena on teatud aja möödudes seda äärmiselt raske neisse kavadesse taas sisse tuua.

188    Kolmandaks on ilmne – ja nagu nähtub dmrkynetec Ltd kirjadest ja aruandest, mille hagejad on samuti esitanud oma kirjalike märkuste lisas –, et toodete lõpptarbijate, see tähendab põllumajandusettevõtjate ning hagejate klientide ja kaubanduspartnerite tundlikkus rahvatervise küsimuste osas viib selleni, et nende usaldus fusilasooli suhtes kaob. Seega tuleb asuda seisukohale, et piisavalt tõenäolised on hagejate väited selles osas, et pärast fusilasooli keeluperioodi – mis võib kesta mitmeid aastaid – on seda usaldust äärmiselt raske taastada.

189    Lõpuks – neljandaks – ei ole välistatud, et kahjustada saab ka hagejate maine kõnealuses tööstussektoris, mida iseloomustab väikese arvu suurettevõtjate vaheline terav konkurents.

190    Selles osas tuleb märkida – nagu komisjon õigustatult väidab –, et kui Esimese Astme Kohus peaks direktiivi tühistama, saaksid hagejad kaotatud turuosade tagasivõitmise huvides korraldada ajakirjandus- ja reklaamikampaania.

191    Sellegipoolest tuleb nentida, et reklaamikampaania korraldamine mitu aastat pärast fusilasooli kadumist ei anna hagejatele mitte mingisugust garantiid kaotatud turuosade kas või osalise tagasivõitmise osas, nagu tõendab hagejate esitatud dmrkyneteci aruanne.

192    Selles osas tuleb täpsustada, et vastupidi komisjoni väidetule ei saa ainuüksi asjaolu, et fusilasooli turustamise algusaegadest saadik ei ole selle kasutamine põhjustanud probleeme rahvatervisele, lükata sellise kampaania raames ümber selle toimeaine keelustamise meetme äärmiselt negatiivset mõju.

193    Pealegi tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et juhul kui sellise õigusakti kohaldamine, mille suhtes on esitatud sisuline tühistamishagi, võib turul, kus hageja tegutseb, tuua kaasa pöördumatuid muudatusi, saab tal tekkida võivat kahju – ehkki see kahju on rahaline – käsitleda ajutiste meetmete kohaldamise raames erandkorras siiski hüvitamatu kahjuna (vt Esimese Astme Kohtu 12. septembri 2001. aasta määrus kohtuasjas T‑139/01 R: Comafrica ja Dole Fresh Fruit Europe vs. komisjon, EKL 2001, lk II‑2415, punkt 94 ja viidatud kohtupraktika).

194    Käesoleval juhul toimub kõnealusel turul tõenäoliselt pöördumatuid muutusi.

195    Neil asjaoludel ei saa välistada, et vähemalt osa sellest kahjust, mis hagejatel turuosade kaotamise tõttu tekib, on pöördumatu.

196    Mis puudutab turuosa kaotusega seonduva kahju olulisust, siis tuleb meenutada, et kuna taotleja on ettevõtja, tuleb materiaalse kahju olulisuse hindamisel lähtuda eelkõige ettevõtja suurusest (Esimese Astme Kohtu presidendi 20. septembri 2005. aasta määrus kohtuasjas T‑195/05 R: Deloitte Business Advisory vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑3485, punkt 156; vt selle kohta ka Euroopa Kohtu presidendi 23. mai 1990. aasta määrus liidetud kohtuasjades C‑51/90 R ja C‑59/90 R: Comos Tank jt vs. komisjon, EKL 1990, lk I‑2167, punktid 26 ja 31, ja Esimese Astme Kohtu presidendi 22. detsembri 2004. aasta määrus kohtuasjas T‑201/04 R: Microsoft vs. komisjon, EKL 2004, lk II‑4463, punkt 257). Lisaks tuleb hageja varalise olukorra hindamisel võtta eelkõige arvesse seda kontserni iseloomustavaid andmeid, millega hageja aktsiate kaudu seotud on (eespool punktis 174 viidatud määrus Solvay Pharmaceuticals vs. nõukogu, punkt 108; vt selle kohta ka Euroopa Kohtu presidendi 7. märtsi 1995. aasta määrus kohtuasjas C‑12/95 P: Transacciones Marítimas jt vs. komisjon, EKL 1995, lk I‑467, punkt 12, ja 15. aprilli 1998. aasta määrus kohtuasjas C‑43/98 P(R): Camar vs. komisjon ja nõukogu, EKL 1998, lk I‑1815, punkt 36).

197    Käesolevas asjas väidab komisjon, et turuosa kaotus avaldab hagejate käibele üksnes äärmiselt väikest mõju, arvestades kontserni, kuhu nad kuuluvad. Komisjon esitab selles osas rea argumente tõendamaks, et kontsernil tekkida võiv rahaline kaotus ei ähvarda mingil juhul tema edasitegutsemise võimalikkust.

198    Sellega seoses tuleb meeles pidada, et hagejad ei väida, et vaidlusalune direktiiv seaks ohtu nende edasitegutsemise võimalikkuse. Nad kinnitavad hoopis, et ainuüksi turuosade kaotamine – kui see on tõendatud – kujutab endast kohtupraktika kohaselt olulist ja hüvitamatut kahju ning et seega ei ole vaja uurida, mil määral võib selline turuosade kaotus kahjustada kontserni, kuhu nad kuuluvad.

199    Tuleb meelde tuletada, et taotletud ajutised meetmed on põhjendatud vaid juhul, kui selliste meetmete kohaldamata jätmisel satuksid hagejad olukorda, mis võib ohustada nende edasitegutsemise võimalikkust või kahjustada heastamatult nende turuosi (vt selle kohta eespool punktis 147 viidatud 30. juuni 1999. aasta määrus Pfizer Animal Health vs. nõukogu, punkt 138, ja eespool punktis 174 viidatud määrus Solvay Pharmaceuticals vs. nõukogu, punkt 107).

200    Seega ei ole nõutud, et hagejad peavad turuosade kaotamise ohule viidates tõendama, et nende eksistents on ohus.

201    Sellegipoolest peavad hagejad tõendama, et kahju, mis neile väitetavalt tekib, on oluline.

202    Käesoleval juhul ei saa rahalisi tagajärgi, mis kaasnevad hagejate selle äri kaotamisega, mis on seotud fusilasooli turustamisega, pidada sellisteks, et need seaksid ohtu selle kontserni olemasolu, kuhu hagejad kuuluvad. Sellegipoolest ei saa turuosade pöördumatu kaotamise olulisuse hindamisel tugineda – nagu komisjon väidab – ainult selle äri arvestuslikule väärtusele, millel põhineb neile kuuluv turuosa, ja sellele, kuidas mõjutab selline kaotus kontserni.

203    Tuleb meelde tuletada, et kontserni iseloomustavate andmete hindamise juures tuleb arvesse võtta kõiki antud juhtumi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid (vt selle kohta eespool punktis 147 viidatud määrus Aughinish Alumina vs. komisjon, punktid 69–78).

204    Lisaks nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peab juhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas see, kui õigusakti, mille suhtes on esitatud kohaldamise peatamise taotlus, kohaldatakse viivitamatult, võib tekitada hagejale sellist olulist ja kohest kahju, mida ei saa enam hilisemate otsustega hüvitada (Esimese Astme Kohtu presidendi 7. mai 2002. aasta määrus kohtuasjas T‑306/01 R: Yusuf ja Al Barakaat International Foundation vs. nõukogu ja komisjon, EKL 2002, lk II‑2387, punkt 93, ja 15. mai 2003. aasta määrus kohtuasjas T‑47/03 R: Sison vs. nõukogu, EKL 2003, lk II‑2047, punkt 30).

205    Käesolevas asjas tuleb nentida, et hagejad on turul tegutsenud juba üle 20 aasta ning neile kuuluvad fusilasoolil baseeruvate taimekaitsevahendite turustamisload, mis on registreeritud kasutamiseks 26 liiki kultuuride osas 15 liikmesriigis. Pealegi ei ole vaidlustatud seda, et fusilasooli täielik keelustamine alates 30. juunist 2008 võib tõsiselt kahjustada muude hagejate poolt turustatavate toodete mainet turul. See, et hagejad kaotavad tiheda konkurentsiga turul turuosad, mille nad on omandanud tänu oskusteabele, uurimis- ja arendustegevusse suunatud investeeringutele ning klientuuri kujunemisele hulga aastate jooksul, võib neid asjaolusid arvestades tekitada neile olulist kahju. Käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades ei piisa tekkiva kahju olulisuse eitamiseks sellest, et turuosade kaotus mõjutab kontserni käivet vaid vähesel määral.

 Huvide kaalumine

206    Kohtunik, kes otsustab ajutiste meetmete kohaldamise üle, peab juhul, kui ajutiste meetmete kohaldamise taotluses on väidetud, et taotluse esitajal võib tekkida oluline ja hüvitamatu kahju, erinevaid asjassepuutuvaid huve kaaludes uurima, kas juhul, kui põhihagi lahendav kohus tühistab vaidlusaluse otsuse, võimaldaks see muuta vastupidiseks olukorra, mille tekitab selle viivitamatu rakendamine, ja mil määral takistaks otsuse kohaldamise peatamine selle täielikku mõju juhul, kui põhihagi jäetakse rahuldamata (Esimese Astme Kohtu presidendi 20. juuli 2006. aasta määrus kohtuasjas T‑114/06 R: Globe vs. komisjon, EKL 2006, lk II‑2627, punkt 147; vt selle kohta ka Euroopa Kohtu presidendi 26. juuni 2003. aasta määrus liidetud kohtuasjades C‑182/03 R ja C‑217/03 R: Belgia ja Forum 187 vs. komisjon, EKL 2003, lk I‑6887, punkt 142).

207    Selles osas tuleb meenutada, et rahvatervise kaitsega seonduvad nõuded peavad põhimõtteliselt olema prioriteetsed võrreldes majanduslike kaalutlustega (vt Esimese Astme Kohtu presidendi 30. juuni 1999. aasta määrus kohtuasjas T‑70/99 R: Alpharma vs. nõukogu, EKL 1999, lk II‑2027, punkt 152 ja viidatud kohtupraktika).

208    Käesolevas asjas on komisjoni poolt vaidlusaluse direktiivi vastuvõtmise osas esitatud põhjused seotud sisesekretsioonisüsteemi kahjustamise ohtudega, mida fusilasool võib tekitada. Sellegipoolest tuleb nentida, et komisjon on ise hindamismenetluses väitnud, et läbi viidud teaduslike katsete ja teate autori poolt komisjoni taotlusel esitatud teabe ja uuringute kohaselt on fusilasool ohutu.

209    Sellele hinnangule tuginedes esitas komisjon ettepaneku fusilasooli direktiivi 91/414 I lisasse kandmiseks. Esialgsete komiteele esitatud meetmetega nähti selles osas ette 7-aastane piirang, et liikmesriigid vaataksid turul olevad fusilasooli sisaldavad taimekaitsevahendid uuesti läbi esmajärjekorras.

210    Nagu vaidlusaluse direktiivi kaheksandast põhjendusest nähtub, muutis komisjon oma ettepanekut alles pärast komitees ja nõukogus toimunud läbivaatamist, tuginedes teatud liikmesriikide väljendatud murele selles osas, et on vaja täiendavaid piiranguid vähendamaks riski tasemele, mida võib pidada vastuvõetavaks ning vastavuses olevaks ühenduses taotletava kõrge kaitstuse tasemega.

211    Selle tulemusena lisas komisjon oma esialgsesse ettepanekusse teatud arvu piiranguid, sh fusilasooli kandmise I lisasse 18 kuuks esialgu ette nähtud seitsme aasta asemel.

212    Kuna komitee ei olnud oma esimehe kaudu ettenähtud tähtajal arvamust esitanud, esitas komisjon nõukogule ettepaneku, mis sisaldas vaidlustatud piiranguid. Nõukogu ei olnud direktiivis 91/414 määratud tähtaja möödumisel võtnud vastu ei rakendusakti, mille kohta ettepanek tehti, ega esitanud ka ettepaneku suhtes vastuväiteid. Nii sai komisjon vaidlustatud piiranguid sisaldava ettepaneku vastu võtta.

213    Seda arvestades tuleb märkida, et esiteks on hagejad fusilasooli tootnud ja turustanud juba üle 20 aasta.

214    Teiseks ei tundu poolte kirjalike märkuste alusel olevat tõendatud, et fusilasooli kasutamine on põhjustanud kahju rahvatervisele.

215    Kolmandaks vältas fusilasooli hindamine rohkem kui 13 aastat, mille jooksul püsis komisjoni seisukoht selle aine ohutuse osas muutumatuna, ning alles pärast seda, kui komisjon oli esitanud ettepaneku selle kandmiseks direktiivi 91/414 I lisasse 10 aastaks, tegi ta pärast komitees toimunud arutelusid ettepaneku seda perioodi piirata 7 aastani, enne kui vähendas seda lõplikult 18 kuuni.

216    Neljandaks tunnistati fusilasool lõpuks piisavalt ohutuks, et lubada seda kasutada teatud kultuuride puhul, samas kui keeld kasutada seda muude kultuuride osas tundub tuginevat üksnes teatud liikmesriikide poolt väljendatud muredele.

217    Samuti tuleb rõhutada, et arvestades eespool punktis 160 märgitut, ei välista komisjon võimalust, et fusilasooli puhul võidakse edaspidi direktiivi 91/414 I lisas märgitud kasutusala laiendada muudele kultuuridele.

218    Ilma et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik sooviks keerulise sisuga tehniliste kaalutluste hindamisel astuda ise komisjoni asemele, tuleb nentida, et hagejad on taotlenud vaid seda, et säilitataks hulk aastaid kestnud olukord.

219    Siinkohal tuleb nentida, et on ilmne, et ühelt poolt ei ole komisjon suutnud ettenähtud 15-aastase perioodi jooksul lõpetada kõiki nõutud hindamisi, mille tulemuseks oli – hagejate kahjuks – ebatäielik hinnang, ning teiselt poolt – kuigi fusilasooli mõju teatud kultuuridele on senini teadmata, on liikmesriigid seda toimeainet sisaldavaid taimekaitsevahendeid sellegipoolest rohkem kui 15 aasta vältel kasutanud, ilma et esmapilgul oleks hagejate tooteid puudutavas osas peetud vajalikuks rakendada mõnd keelu- või kaitsemeedet.

220    Siit järeldub, et meede, millega peatatakse vaidlustatud piirangute kohaldamine kuni põhinõude osas otsuse tegemiseni, ei tundu käesolevas asjas kahjustavat tervist rohkem kui asjaolu, et nii ühenduse kui liikmesriigi tasandil ei ole 15 aasta jooksul meetmeid võetud, eriti kuna fusilasooli puhul ei ole kahjulikku mõju tuvastatud ning kuna vastupidi sellele on nii referentliikmesriik kui komitee, kes asja uuesti läbi vaatas, nentinud, et fusilasooli kasutamine on ohutu.

221    Lisaks tuleb meelde tuletada, et ühelt poolt võimaldab direktiivi 91/414 artikli 4 lõige 5 seda, et taimekaitsevahendite osas antud load võib igal ajal uuesti läbi vaadata juhul, kui on põhjust uskuda, et mõni selle artikli lõikes 1 loetletud tingimus – mille hulgas on ära toodud ka nõue, et teaduslikke ja tehnilisi teadmisi silmas pidades ei mõju need tooted otseselt ega kaudselt kahjulikult inimeste ega loomade tervisele ega põhjaveele ja ei mõju ebasoodsalt keskkonnale – ei ole enam täidetud.

222    Teiselt poolt näeb direktiivi 91/414 artikli 11 lõige 1 ette, et kui liikmesriigil on mõjuvad põhjused arvata, et taimekaitsevahend, mille jaoks ta on loa andnud või peab selle andma vastavalt artiklile 10, kujutab endast ohtu inimeste või loomade tervisele või keskkonnale, võib ta ajutiselt piirata kõnealuse vahendi kasutamist ja/või müüki oma territooriumil või selle keelata. Sellisel juhul teatab liikmesriik sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning põhjendab oma otsust.

223    Seega juhul, kui vaidlustatud piirangute toime peatataks kuni põhikohtuasjas otsuse tegemiseni, võimaldab direktiiv 91/414 vajaduse korral võtta kaitsemeetmeid.

224    Pealegi võib vaidlusaluse direktiivi kohaldamine avaldada märkimisväärselt negatiivset mõju mitte ainult hagejate, vaid ka kolmandate isikute huvidele. Isegi kui hagejad ei ole suutnud esmapilgul tõendada – nagu eespool punktides 162–173 nenditud –, et vaidlusalune direktiiv võib kaasa tuua neile kuuluva Cernay tööstusettevõtte sulgemise, võib eelkõige mõistlikult eeldada, et hagejate turuosade pöördumatul vähenemisel on ulatuslikud tagajärjed. Eelkõige ei saa välistada ei töötajate arvu tõenäolist vähenemist tööstusettevõttes ega mõju fusilasooli käitlevatele ettevõtjatele.

225    Lisaks väidavad hagejad, et kahju tekib fusilasooli kasutavatel põllumajandusettevõtjatel ja Euroopa põllumajanduses tervikuna eelkõige seetõttu, et esiteks ei ole praegu viinapuude haiguste vastu muud tehnilist lahendust kui fusilasool, registreeritud ei ole ühtki toodet, mida saaks kasutada päevalillede seenhaiguste kontrollimiseks ning pealegi on fusilasool ainus toode, mis võimaldab ravida lina- ja kanepitaimede haigusi.

226    Komisjon väidab nende argumentide vaidlustamiseks üksnes seda, et need on vastuolus argumentidega, mida hagejad esitasid seonduvalt võimalusega asendada fusilasool muude konkureerivate toodetega.

227    Piisab, kui selles osas märkida, et asjaolu, et fusilasoolil on teatud kultuuride jaoks kasutamiseks ainuüksi talle iseloomulikke omadusi, ei välista ilmselgelt seda, et seda ei saaks muude kultuuride osas asendada muude kolme toimeainega fungitsiidide turul esinevate ainetega. Seega ei saa komisjoni argumente toetada.

228    Seega tuleb asuda järeldusele, et asjassepuutuvate huvide kaalumine näitab, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tuleks rahuldada.

229    Eeltoodut arvestades tuleb nentida, et käesolevas asjas on tingimused taotletud ajutiste meetmete kohaldamiseks täidetud.

230    Järelikult tuleb kuni põhikohtuasjas tehtava kohtuotsuse kuulutamise kuupäevani peatada esiteks fusilasooli direktiivi 91/414 I lisasse kandmise lõppkuupäeva kohaldamine, mis on praegu vaidlusaluse direktiivi lisa kohaselt määratud 30. juuniks 2008, ning samuti selle kuupäeva kohaldamine, enne mida on liikmesriigid kohustatud fusilasooli sisaldavate toodete load pärast nende uut läbivaatamist vajadusel muutma või tühistama, mis samuti on vaidlusaluse direktiivi artikli 3 lõike 2 teise lõiguga määratud 30. juuniks 2008, ning teiseks vaidlusaluse direktiivi lisa erisätete A‑osas sisalduvate nende piirangute kohaldamine, mis puudutavad liike, mille osas võivad liikmesriigid lubada fusilasooli kasutamist, st teraviljad (välja arvatud riis), mais, rapsiseeme ja suhkrupeet.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENT

määrab:

1.      Peatada kuni põhikohtuasjas tehtava kohtuotsuse kuulutamise kuupäevani fusilasooli nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta I lisasse kandmise lõppkuupäeva kohaldamine, mis on komisjoni 11. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/133/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414, et lisada toimeainete hulka fusilasool) lisa kohaselt määratud 30. juuniks 2008.

2.      Peatada kuni põhikohtuasjas tehtava kohtuotsuse kuulutamise kuupäevani selle kuupäeva kohaldamine, enne mida on liikmesriigid kohustatud fusilasooli sisaldavate toodete load pärast nende uut läbivaatamist vajadusel muutma või tühistama – mis on direktiivi 2006/133 artikli 3 lõike 2 teise lõiguga määratud 30. juuniks 2008.

3.      Peatada kuni põhikohtuasjas tehtava kohtuotsuse kuulutamise kuupäevani direktiivi 2006/133 lisa erisätete A‑osas sisalduvate nende piirangute kohaldamine, mis puudutavad liike, mille osas võivad liikmesriigid lubada fusilasooli kasutamist, st teraviljad (välja arvatud riis), mais, rapsiseeme ja suhkrupeet.

4.      Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Luxembourgis 19. juulil 2007

Kohtusekretär  

      President

E. Coulon  

      B. Vesterdorf

* Kohtumenetluse keel: inglise.

1  – Konfidentsiaalsed andmed on kustutatud.

Full & Egal Universal Law Academy