5.6.2010
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 148/4
Euroopa Kohtu (suurkoda) 13. aprilli 2010. aasta otsus (Landgericht Frankfurt am Main’i (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Wall AG versus Stadt Frankfurt am Main, Frankfurter Entsorgungs- und Service GmbH (FES)
(Kohtuasi C-91/08) (1)
(Teenuste kontsessioon - Kontsessioonimenetlus - Läbipaistvuskohustus - Alltöövõtja hilisem vahetamine)
2010/C 148/05
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Landgericht Frankfurt am Main
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Wall AG
Kostjad: Stadt Frankfurt am Main, Frankfurter Entsorgungs- und Service GmbH (FES)
Menetluses osales: Deutsche Städte Medien (DSM) GmbH
Ese
Eelotsusetaotlus — Landgericht Frankfurt am Main — EÜ asutamislepingu artiklite 12, 43, 49 ja artikli 86 lõike 1, läbipaistvuse, võrduse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete, samuti komisjoni 25. juuni 1980. aasta direktiivi 80/723/EMÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse kohta (EÜT L 195, lk 35; ELT eriväljaanne 08/01, lk 20), muudetud komisjoni 26. juuli 2000. aasta direktiiviga 2000/52/EÜ, millega muudetakse direktiivi 80/723/EMÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse kohta (EÜT L 193, lk 75; ELT eriväljaanne 08/02, lk 11), artikli 2 lõike 1 punkti b ja lõike 2 ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132) artikli 1 lõike 9 tõlgendamine — Teenuste kontsessioonide andmine — Riigi osalusega äriühingu mõiste — Läbipaistvuskohustuse rikkumise tagajärjed lepingu täitmisele alltöövõtja hilisema vahetuse korral
Resolutsioon
1.
Kui teenuste kontsessioonilepingusse tehtud muudatustega viiakse sisse tingimusi, mis on oluliselt erinevad esialgse kontsessioonilepingu tingimustest, ja kui järelikult nähtub neist poolte soov jõuda lepingu olulistes tingimustes uuele kokkuleppele, tuleb vastavalt asjassepuutuva liikmesriigi siseriiklikule õiguskorrale rakendada menetluse läbipaistvuse tagamiseks kõiki vajalikke meetmeid — sh uus kontsessioonimenetlus. Kui uue kontsessioonimenetluse läbiviimine on asjakohane, tuleb selle korraldamisel arvestada kõnealuse teenuste kontsessioonilepingu iseärasusi ning anda ettevõtjatele, kes on asutatud mõnes teises liikmesriigis, võimalus saada kontsessiooni kohta adekvaatset infot enne, kui vastav kontsessioonileping sõlmitakse.
2.
Kui kontsessioonilepingu täitjaks olev ettevõtja sõlmib lepingu niisuguste teenuste osas, mis kuuluvad talle ametiasutuste poolt antud kontsessiooniga hõlmatud teenuste alla, ei kohaldata läbipaistvuskohustust, mis tuleneb EÜ artiklitest 43 ja 49 ning võrdse kohtlemise ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtetest, kui seda ettevõtjat iseloomustavad järgmised asjaolud:
—
ta on asutatud selle kohaliku omavalitsusüksuse poolt prügiveo ja tänavapuhastusteenuse jaoks, kuid tegutseb ka konkurentsile avatud turul;
—
nimetatud kohalikule omavalitsusüksusele kuulub selles äriühingus 51 % suurune osalus, kuid üldkoosolekul saab juhtimisotsuseid vastu võtta vaid kolmeneljandikulise häälteenamusega;
—
nimetatud kohalik omavalitsusüksus nimetab üksnes neljandiku kõnealuse ettevõtja järelevalvenõukogu liikmetest, sealhulgas nõukogu esimehe, ning
—
rohkem kui pool tema käibest tuleneb kahepoolsetest lepingutest, mis on sõlmitud prügiveo ja tänavapuhastusteenuse osutamiseks selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil, kusjuures kohalik omavalitsusüksus rahastab neid oma elanike poolt makstavate kohalike maksudega.
3.
Võrdse kohtlemise ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtetest, mis on sätestatud EÜ artiklites 43 ja 49, ega ka nendest tulenevast läbipaistvuskohustusest ei järeldu, et riigi ametiasutused oleksid kohustatud lepingu lõpetama või et siseriiklikud kohtud oleksid kohustatud tegema ettekirjutuse iga kord, kui teenuste kontsessiooni andmisel on väidetavalt rikutud läbipaistvuskohustust. Sellest kohustusest õigussubjektidele tulenevate õiguste kaitse tagamiseks tuleb siseriiklikus õiguskorras näha ette õiguskaitsevahendid sellisena, et need ei oleks vähem soodsad samalaadsetest siseriiklikest õiguskaitsevahenditest ega muudaks mainitud õiguste teostamist praktiliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks. Läbipaistvuskohustus tuleneb otseselt EÜ artiklitest 43 ja 49, mis on liikmesriikide siseriiklikes õiguskordades vahetu õigusmõjuga ja kõigi nendega vastuolus olevate siseriiklike õigusnormide suhtes ülimuslikud.
(1) ELT C 142, 7.6.2008.
Full & Egal Universal Law Academy