21.11.2009
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 282/8
Euroopa Kohtu (suurkoda) 6. oktoobri 2009. aasta otsus (Rechtbank Amsterdam eelotsusetaotlus — Madalmaad) — Euroopa vahistamismäärus, mis puudutab Dominic Wolzenburgi
(Kohtuasi C-123/08) (1)
(Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades - Raamotsus 2002/584/JSK - Euroopa vahistamismäärus ja liikmesriikidevahelised üleandmismenetlused - Artikli 4 punkt 6 - Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise vabatahtlik alus - Siseriiklikus õiguses rakendamine - Vahistamismääruse teinud liikmesriigi kodanikust vahistatu - Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmine vahistamismäärust täitva liikmesriigi poolt tingimusel, et isik on tema territooriumil viis aastat elanud - EÜ artikkel 12)
2009/C 282/14
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Rechtbank Amsterdam
Põhikohtuasja pool
Dominic Wolzenburg
Kohtuasja ese
Eelotsusetaotlus — Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34) artikli 4 punkti 6 tõlgendamine — Vahistamismäärust täitva õigusasutuse võimalus keelduda vabaduskaotusliku karistuse täitmiseks välja antud Euroopa vahistamismääruse täitmisest isiku suhtes, kes viibib vahistamismäärust täitvas liikmesriigis või omab seal elukohta — Mõisted „elukoht” ja „viibima” — EÜ artiklite 12, 17 ja 18 tõlgendamine — Siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad vahistamismäärust täitval õigusasutusel juhul, kui tagaotsitav ei nõustu enda üleandmisega, kohelda sellist isikut erinevalt vastavalt sellele, kas tegemist on vahistamismäärust täitva liikmesriigi või muu liikmesriigi kodanikuga.
Resolutsioon
1.
Liikmesriigi kodanik, kes elab seaduslikult teises liikmesriigis, võib tugineda EÜ artikli 12 esimesele lõigule, et vaidlustada siseriiklik õigusakt, nagu 29. aprilli 2004. aasta üleandmisseadus (Overleveringswet), mis näeb ette tingimused, mille korral pädev õigusasutus võib keelduda vabadusekaotusliku karistuse täitmiseks välja antud Euroopa vahistamismääruse täitmisest.
2.
Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta artikli 4 punkti 6 tuleb tõlgendada nii, et liidu kodaniku puhul ei või vahistamismäärust täitev liikmesriik lisaks selles riigis elamise kestuse tingimusele esitada Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise vabatahtliku aluse kohaldamiseks täiendavaid haldusnõudeid, nagu alalise elamisloa omamise nõue.
3.
EÜ artikli 12 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusnorm, mille kohaselt selle riigi pädev õigusasutus keeldub vabadusekaotusliku karistuse täitmiseks välja antud Euroopa vahistamismääruse täitmisest, kui see on tehtud selle riigi kodaniku suhtes, samas kui EÜ artikli 18 lõike 1 alusel seal elava teise liikmesriigi kodaniku puhul sõltub selline keeldumine tingimusest, et tagaotsitav isik on selles vahistamismäärust täitvas liikmesriigis seaduslikult ja pidevalt viis järjestikust aastat elanud.
(1) ELT C 116, 9.5.2008.
Full & Egal Universal Law Academy