28.8.2010
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 234/10
Euroopa Kohtu (esimene koda) 8. juuli 2010. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) eelotsusetaotlus) — Portakabin Limited, Portakabin B.V. versus Primakabin B.V.
(Kohtuasi C-558/08) (1)
(Kaubamärgid - Märksõnareklaam internetis (keyword advertising) - Direktiiv 89/104/EMÜ - Artiklid 5-7 - Reklaamteadaande kuvamine vastuseks kaubamärgiga identsele märksõnale - Reklaamteadaande kuvamine vastuseks kaubamärki „väikeste kirjavigadega” esitavale sõnale - Kasutatud kauba reklaam - Kaubamärgiomaniku toodetud ja turule viidud kaubad - Kaubamärgiga antava õiguse ammendumine - Edasimüüja-nimeliste etikettide kaubale kinnitamine ning kaubamärki kandvate etikettide eemaldamine - Teisele isikule kuuluval kaubamärgil põhinev niisuguste kasutatud kaupade reklaam, mis hõlmavad peale kaubamärgiomaniku toodetud kaupade ka muu päritoluga kaupu)
2010/C 234/15
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Hoge Raad der Nederlanden
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Portakabin Limited, Portakabin B.V.
Vastustaja: Primakabin B.V.
Ese
Eelotsusetaotlus — Hoge Raad der Nederlanden Den Haag — Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 5 lõike 5 ning lõike 1 punkti a, artikli 6 lõike 1 punktide b ja c ning artikli 7 tõlgendamine — Kaubamärgi omaniku õigus takistada tema kaubamärgi ebaseaduslikku kasutamist — Kasutamine — Mõiste — Kaubamärgi kasutamine märksõnana, et otsida Internetist otsingumootori abiga nimetatud kaubamärgi kaupu — Viide selle kaubamärgi kaupade edasimüüja kodulehele
Resolutsioon
1.
Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (muudetud 2. mai 1992. aasta Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga) artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kaubamärgiomanikul on õigus keelata reklaamijal vastuseks kaubamärgiga identsele või sarnasele märksõnale, mille reklaamija on interneti viitamisteenuse raames valinud ilma kaubamärgiomaniku nõusolekuta, reklaamida kaupu või teenuseid, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, kui reklaam ei võimalda keskmisel internetikasutajal aru saada, kas reklaamitavad kaubad või teenused pärinevad kaubamärgiomanikult või temaga majanduslikult seotud ettevõtjalt või hoopis kolmandalt isikult, või võimaldab tal sellest aru saada üksnes raskustega.
2.
Direktiivi 89/104 (muudetud 2. mai 1992. aasta Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga) artiklit 6 tuleb tõlgendada nii, et kui kaubamärgiga identse või sarnase tähise kasutamist reklaamija poolt märksõnana interneti viitamisteenuse raames võib kõnealuse direktiivi artikli 5 alusel keelata, siis ei saa asjaomane reklaamija selle keelu kohaldamisest pääsemiseks üldiselt tugineda asjaomase artikli 6 lõikes 1 nimetatud erandile. Siiski tuleb siseriiklikul kohtul käesoleva kohtuasja asjaolusid arvestades kontrollida, kas tõesti ükski kasutus asjaomase artikli 6 lõike 1 tähenduses ei ole kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga.
3.
Direktiivi 89/104 (muudetud 2. mai 1992. aasta Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga) artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata reklaamijal talle kuuluva kaubamärgiga identse või sarnase tähise abil, mida reklaamija on ilma kaubamärgiomaniku loata valinud interneti viitamisteenuse raames märksõnana, reklaamida kaubamärgiomaniku toodetud ja tema poolt või tema loal Euroopa Majanduspiirkonna turule viidud kaupade edasimüüki, kui ei esine õiguslikku põhjendust kõnealuse artikli lõike 2 tähenduses, mis õigustab selle keelamist kaubamärgiomaniku poolt, kusjuures selliseks põhjenduseks võib olla asjaomase tähise selline kasutamine, mille põhjal võib arvata, et edasimüüja ja kaubamärgiomaniku vahel on majanduslik seos, või kaubamärgi kasutamine selle mainet oluliselt kahjustades.
Siseriiklik kohus, kelle ülesanne on hinnata, kas tema menetluses olevas põhikohtuasjas esineb selline õiguslik põhjendus:
—
ei saa ainuüksi asjaolu põhjal, et reklaamija kasutab muule isikule kuuluvat kaubamärki koos sõnadega, mis näitavad, et asjaomaseid kaupu müüakse edasi, nagu „pruugitud” või „kasutatud”, järeldada, et reklaamteadaande põhjal võib arvata, et edasimüüja ja kaubamärgiomaniku vahel on majanduslik seos või kasutamine kahjustab oluliselt kaubamärgi mainet;
—
peab tuvastama, et selline õiguslik põhjendus on olemas, kui edasimüüja on ilma tema edasimüügitegevuse reklaamis kasutatava kaubamärgi omaniku nõusolekuta eemaldanud selle kaubamärgiomaniku toodetud ja turuleviidud kaupadelt kõnealuse kaubamärgi tähise ning asendanud selle tähise etiketiga, mis kannab edasimüüja nime, varjates seega kõnealuse kaubamärgi;
—
peab järeldama, et muule isikule kuuluvat kaubamärki kandvate kasutatud kaupade müümisele spetsialiseerunud edasimüüjal ei saa keelata selle kaubamärgi kasutamist eesmärgiga reklaamida avalikkusele edasimüügitegevust, mis hõlmab peale kõnealust kaubamärki kandvate kasutatud kaupade müüki ka muude kasutatud kaupade müüki, kui puudub oht, et muude kaupade edasimüük nõrgendab oma mahu, esituse või halva kvaliteedi poolest oluliselt kuvandit, mida kaubamärgiomanikul on õnnestunud oma kaubamärgile luua.
(1) ELT C 55, 7.3.2009.
Full & Egal Universal Law Academy