19.2.2011
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 55/4
Euroopa Kohtu (suurkoda) 7. detsembri 2010. aasta otsus (Oberster Gerichtshofi eelotsusetaotlus — Austria) — Peter Pammer versus Reederei Karl Schlüter GmbH & Co KG (C-585/08), Hotel Alpenhof GesmbH versus Oliver Heller (C-144/09)
(Liidetud kohtuasjad C-585/08 ja C-144/09) (1)
(Õigusalane koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades - Määrus (EÜ) nr 44/2001 - Artikli 15 lõike 1 punkt c ja lõige 3 - Kohtualluvus tarbijalepingute puhul - Kaubalaevareisi leping - Mõiste „pakettreisileping” - Hotelli majutusteenuste leping - Reisi ja hotelli tutvustus veebilehel - Tegevuse „suunatus” tarbija alalise elukoha liikmesriiki - Kriteeriumid - Veebilehe ligipääsetavus)
2011/C 55/06
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Oberster Gerichtshof
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: Peter Pammer (C-585/08), Hotel Alpenhof GesmbH (C-144/09)
Kostjad: Reederei Karl Schlüter GmbH & Co KG (C-585/08, Oliver Heller (C-144/09)
Ese
Eelotsusetaotlus — Oberster Gerichtshof (Austria) — Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) artikli 15 lõike 1 punkti c ja lõike 3 tõlgendamine — Pädevus tarbijalepingute puhul — Minimaalsed tingimused, mis peavad olema veebilehel, selleks et sellel pakutavaid teenuseid saaks käsitleda tegevusena, mis on „suunatud” tarbija elukoha liikmesriigile
Resolutsioon
1.
Leping, mille esemeks on niisugune kaubalaevareis nagu kohtuasja C-585/08 aluseks oleva vaidluse puhul, kujutab endast pakettreisilepingut nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 15 lõike 3 mõttes.
2.
Et teha kindlaks, kas ettevõtja, kelle tegevuse kohta on info avaldatud nii tema enda kodulehel kui ka vahendaja omal, „suunab” oma tegevust tarbija alalise elukoha liikmesriiki määruse nr 44/2001 artikli 15 lõike 1 punkti c mõttes, tuleb kontrollida, kas enne lepingu sõlmimist selle konkreetse tarbijaga võis nende kahe veebilehe põhjal ja ettevõtja tegevusest üldiselt järeldada, et ettevõtja kavatses asuda kaubanduslikesse suhetesse tarbijatega mõnes teises või mitmes teises liikmesriigis, sh asjassepuutuva tarbija alalise elukoha liikmesriigis, pidades silmas seda, et ettevõtja oli valmis niisuguste tarbijatega lepingu sõlmima.
Järgmised elemendid, mille loetelu ei ole ammendav, võivad anda alust järeldada, et ettevõtja suunab oma tegevust tarbija alalise elukoha liikmesriiki — nimelt on olulised tegevuse rahvusvaheline laad; kirjeldus selle kohta, kuidas — millist teed kaudu — on võimalik muudest liikmesriikidest jõuda sinna, kus ettevõtja tegutseb; niisuguse keele või vääringu kasutamine, mis erineb sellest, mida tavapäraselt kasutatakse liikmesriigis, kus on ettevõtja asukoht, ning võimalus teha broneeringuid ja saada selle kohta kinnitus selles teises keeles; telefoninumbri äramärkimine koos rahvusvahalise suunakoodiga; kulutuste tegemine selleks, et teiste liikmesriikide tarbijad saaksid otsingumootori kaudu hõlpsalt jõuda ettevõtja või vahendaja veebilehele; esimese tasandi domeeninimena ettevõtja asukohaliikmeriigi domeeninimest erineva nime kasutamine; ning viide rahvusvahelisele klientuurile, mis koosneb eri liikmesriikidest pärit klientidest. Nende asjaolude kontrollimine on siseriikliku kohtu ülesanne.
Seevastu pelgalt asjaolu, et tarbija alalise elukoha liikmesriigis on võimalik ligi pääseda ettevõtja või vahendaja veebilehele, ei saa käsitada piisavana. Samuti ei ole järelduste tegemiseks piisav e-posti aadressi ja muude kontaktandmete äramärkimine või asjaolu, et veebilehel on kasutatud keelt või vääringut, mida ettevõtja asukohaliikmesriigis tavapäraselt kasutatakse.
(1) ELT C 44, 21.2.2009
ELT C 153, 4.7.2009.
Full & Egal Universal Law Academy