Kohtuasi C‑16/08
Schenker SIA
versus
Valsts ieņēmumu dienests
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administratīvā apgabaltiesa)
Ühine tollitariifistik – Tariifne klassifitseerimine – Kombineeritud nomenklatuur – Aktiivmaatriks‑vedelkristallseadmed
Kohtuotsuse kokkuvõte
Ühine tollitariifistik – Tariifirubriik – Teatavat tüüpi aktiivmaatriks‑vedelkristallseadmed
(Nõukogu määrus nr 2658/87, I lisa; komisjoni määrus nr 1789/2003)
Määruse nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisa (mida on muudetud määrusega nr 1789/2003) moodustava kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki 8528 21 90 tuleb tõlgendada nii, et 29. detsembril 2004 ei olnud see alamrubriik kohaldatav aktiivmaatriks-vedelkristallseadmetele (LCD), mis koosnesid peamiselt järgmistest osadest:
– kaks klaasikihti,
– nende kahe klaasikihi vahel olev vedelkristallikiht,
– vertikaalsete ja horisontaalsete signaalide lugeja,
– taustvalgustus,
– inverter, mis tekitab kõrgepinget taustvalgustuse jaoks, ja
– kontrollplokk – andmete edastamise liides (PCB või PWB kontroll), mis tagab andmete järjestikuse edastamise LCD mooduli igale pikslile (punktile), kasutades erilist tehnoloogiat – LVDS (madala võimsusega andmeedastus).
Kuna nende seadmete lõppkasutus sõltub täiendavatest osadest, mis lisatakse neile järgmises tootmistsüklis, ei ole neil seadmetel komplektse või valmistoote põhiomadusi kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi 8528 21 90 tähenduses.
Samas võib need seadmed kui kaubad, mida saab kasutada rubriiki 8528 kuuluvates seadmetes, klassifitseerida kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 8529 („Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8525–8528 aparaatides”) ning täpsemalt selle alamrubriiki 8529 90 81. Siseriiklik kohus peab kontrollima, kas nendel seadmetel on niisugused objektiivsed tunnused ja omadused, et neid saaks pidada kaupadeks, mida kasutatakse üksnes või peamiselt kombineeritud nomenklatuuri rubriikide 8525–8528 aparaatides.
(vt punktid 27–32 ja resolutsioon)
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda)
11. juuni 2009(*)
Ühine tollitariifistik – Tariifne klassifitseerimine – Kombineeritud nomenklatuur – Aktiivmaatriks‑vedelkristallseadmed
Kohtuasjas C‑16/08,
mille ese on EÜ artikli 234 alusel Administratīvā apgabaltiesa (Läti) 13. detsembri 2007. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 15. jaanuaril 2008, menetluses
Schenker SIA
versus
Valsts ieņēmumu dienests,
EUROOPA KOHUS (kuues koda),
koosseisus: koja esimees J.-C. Bonichot, kohtunikud K. Schiemann (ettekandja) ja C. Toader,
kohtujurist: J. Kokott,
kohtusekretär: R. Grass,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– Schenker SIA, esindaja: E. Āboliņa,
– Valsts ieņēmumu dienests, esindaja: D. Jakāns,
– Ungari valitsus, esindajad: R. Somssich, J. Fazekas ja K. Borvölgyi,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: G. Wilms ja E. Kalnins,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisa, mida on muudetud komisjoni 11. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1789/2003 (EÜT L 281, lk 1; ELT eriväljaanne 02/14, lk 3), moodustava kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) tõlgendamist.
2 Nimetatud taotlus esitati Schenker SIA (edaspidi „Schenker”) ja Valsts ieņēmumu dienests (Läti maksuamet, edaspidi „VID”) vahelises kohtuvaidluses seoses teatavate aktiivmaatriks‑vedelkristallseadmete (LCD) tariifse klassifitseerimisega.
Õiguslik raamistik
3 Määrusega nr 2658/87 kehtestatud kombineeritud nomenklatuur põhineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise ülemaailmsel harmoneeritud süsteemil (edaspidi „HS”), mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon, ning mis jõustati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise konventsiooniga ja kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).
4 KN‑i esimeses osas on esitatud eelsätted. Selle osa I jao – milles on esitatud üldreeglid – A osa pealkirjaga „Kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid” (edaspidi „üldreeglid”) sätestab:
„Kaupade [KN‑i] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.
„1. Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.
2. a) Iga viidet rubriigis mingile kaubale tuleb vaadelda kehtivana selle kauba kohta ka mittekomplektsel või lõpetamata kujul, tingimusel et sellisel kujul on kaubal komplektse või valmistoote põhiomadused. Samuti kehtib see lahtivõetud või kokkupanemata komplektsete või valmiskujul (või käesoleva reegli põhjal sellisena käsitatavate) toodete kohta.
[…]”.
5 KN‑i teises osas, kus asub tabel tollimaksude kohta, on XVI jaotis pealkirjaga „Masinad ja mehaanilised seadmed; elektriseadmed; nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud”.
6 KN‑i rubriik 8528 on sõnastatud järgmiselt:
„8528 Televisiooni vastuvõtuseadmed, mis sisaldavad või ei sisalda ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid; videomonitorid ja videoprojektorid:
[…]
– videomonitorid:
8528 21 − − värvipildiga:
[…]
8528 21 90 − − − muud
[…]”.
7 KN‑i rubriik 8529 on sõnastatud järgmiselt:
„8529 Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8525–8528 aparaatides:
[…]
8529 90 − muud:
[…]
8529 90 81 − − − − − alamrubriigi 8525 30 telekaameratele ja rubriikide 8527 ja 8528 seadmetele
[…]”.
8 KN‑i rubriik 9013 on sõnastatud järgmiselt:
„9013 Vedelkristallseadmed (v.a muudes rubriikides täpsemalt kirjeldatud seadmed); laserid, (v.a laserdioodid); mujal käesolevas grupis nimetamata optilised seadmed ja instrumendid:
[…]
9013 80 − muud seadmed, aparaadid ja instrumendid:
− − vedelkristallseadmed:
9013 80 20 − − − aktiivmaatriks‑vedelkristallseadmed
[…]”.
9 Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused, mille Euroopa Ühenduste Komisjon avaldas 23. oktoobril 2002 (EÜT C 256, lk 1), viitavad alamrubriikide 8528 21 14 – 8528 21 90 osas HS‑i selgitavate märkuste, mis asuvad Maailma Tolliorganisatsiooni poolt avaldatud HS‑i klassifitseerimise arvamuste kogumikus Recueil des avis de classement du SH, rubriigi 8528 selgitava märkuse punkti 6 teisele lõigule.
10 HS‑i selgitav märkus rubriigi 8528 kohta on sõnastatud järgmiselt:
„[…]
Siia rubriiki kuuluvad televisioonivastuvõtjad (kaasa arvatud videomonitorid ja videoprojektorid), kas sissemonteeritud raadiolevi vastuvõtjatega või heli- ja videosalvestus- ja taasesitusaparatuuriga või ilma.
Siia rubriiki kuuluvad:
[…]
6) Videomonitorid, mis on otse videokaamera (või videosalvesti) külge koaksiaalkaabliga ühendatud vastuvõtjad, nii et kõik kõrgsagedusahelad on välistatud. Neid kasutatakse televisioonikompaniides või suletud televisiooni võrkudes (lennujaamad, raudteejaamad, terasetööstuses, haiglates jne). Need aparaadid on oma olemuselt seadmed, mis genereerivad valguspunkti ja kuvavad selle ekraanil sünkroonselt algsignaaliga. Need sisaldavad ühte või mitut videovõimendit, mille abil saab muuta punkti intensiivsust. Veel võivad neil olla eraldi sisendid punasele (R), rohelisele (G) ja sinisele (B) või võib signaal olla kodeeritud konkreetse standardi (NTCS, SECAM, PAL, D‑MAC jne) kohaselt. Kodeeritud signaalide vastuvõtmiseks peab monitoris olema dekodeerimisseade R, G ja B signaalide eraldamiseks. Kõige tavalisemaks vahendiks kujutise taasesitamisel on katoodkiiretoru vahetuks jälgimiseks või kuni kolme katoodkiiretoruga projektor; siiski annavad mitmed monitorid sama kuva muude vahenditega (näiteks vedelkristallekraanil, valguskiirte difraktsiooniga õlikilel). Need võivad olla kineskoop- või lameekraanmonitorid, nt LCD-, LED-, plasmamonitorid jne.
[…]
Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele põhimõtetele (vt XVI jaotise üldisi selgitusi) klassifitseeritakse selle rubriigi aparaatide osad rubriigis 8529.”
11 HS‑i selgitav märkus rubriigi 9013 kohta on sõnastatud järgmiselt:
„[…] Siia rubriiki kuuluvad:
1) Vedelkristallseadmed, mis koosnevad kahe plastist kile või plaadi vahele paigutatud vedela kristalli kihist, kas elektriühendustega või ilma, esitatud ühes tükis või spetsiaalsesse kujusse lõigatuna ja ei kujuta endast selle nomenklatuuri teistes [KN‑i] rubriikides täpsemalt kirjeldatud tooteid.
[…]”.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
12 Schenker esitas 29. detsembril 2004 tollideklaratsiooni teatavate toodete kohta – aktiivmaatriks-vedelkristallseadmed TFT LCD aktiivmaatriksitega LTA320W2‑L01, LTA260W1‑L02 ja LTM170W1‑L01, koguväärtuses 108 720 USA dollarit –, klassifitseerides need tooted KN‑i alamrubriiki 9013 80 20, mille tõttu kohaldus neile imporditollimaks 0% määraga.
13 Euroopa Kohtule esitatud toimikust selgub, et nimetatud seadmed koosnesid kahest klaasikihist, nende kahe kihi vahel olevast vedelkristallikihist, vertikaalsete ja horisontaalsete signaalide lugejast, taustvalgustusest, inverterist, mis tekitab taustvalgustuse jaoks kõrgepinget, ja kontrollplokist – andmete edastamise liides (PCB või PWB kontroll), mis tagab andmete järjestikuse edastamise LCD mooduli igale pikslile (punktile), kasutades erilist tehnoloogiat – LVDS (madala võimsusega andmeedastus).
14 Kui VID‑i haldusalasse kuuluv Rīgas Muitas reģionālā iestāde (Riia piirkondlik tolliasutus) kontrollis deklaratsiooni, mille Schenker oli nimetatud kaupade kohta esitanud, tekkis tal deklaratsioonis märgitud KN‑i alamrubriigi õigsuse osas kahtlus. Seetõttu võeti kaubanäidised ja esitati need pädevale tolliteenistusele, et see määraks kindlaks kohaldatava KN‑i koodi. Tolliametnikud jõudsid järeldusele, et sobiv tariifne klassifikatsioon oli mitte Schenkeri märgitud alamrubriik 9013 80 20 vaid hoopis alamrubriik 8528 21 90. VID‑i määratud klassifikatsiooni puhul oleks selle asutuse sõnul tulnud kaupade suhtes kohaldada imporditollimaksu määraga 14%.
15 Selle tulemusena võttis VID 24. veebruaril 2005 vastu otsuse, milles ta leidis Läti haldusõigusrikkumiste seadustiku normide alusel, et Schenker on toime pannud väärteo ja määras talle 300 Läti lati suuruse trahvi; seda otsust kinnitas VID‑i peadirektor 7. juunil 2005.
16 Schenker esitas 11. juulil 2005 Administratīvā rajona tiesa’sse (piirkondlik halduskohus) VID‑i peadirektori otsuse peale tühistamiskaebuse, milles ta väitis sisuliselt seda, et põhikohtuasjas käsitletavaid kaupu ei oleks tohtinud klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 8528 21 90, st KN‑i tähenduses valmistoodetena, kuna neil ei ole ühtegi liidest videosignaalide saatmiseks ning nad ei saa ka ise niisuguseid signaale vastu võtta.
17 Administratīvā rajona tiesa jättis oma 12. mai 2006. aasta otsusega Schenkeri kaebuse rahuldamata. Nõustudes Schenkeri seisukohaga, et kõnealuseid tooteid ei pea deklareerima komplektsete või valmistoodetena, märkis nimetatud kohus, et toimikus sisalduv tehniline dokumentatsioon tõendab, et neil toodetel on olemas peamised koostisosad, mis tagavad toote põhifunktsiooni ehk andmete edastamise. Seega on VID‑i määratletud klassifikatsioon põhjendatud, kuna tegemist on mittekomplektse või lõpetamata tootega, millel on komplektse toote põhiomadused.
18 Schenker esitas 2. juunil 2006 selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Administratīvā apgabaltiesasse. Kuna nimetatud kohtul olid põhikohtuasjas käsitletavate kaupade tariifse klassifitseerimise osas kahtlused, otsustas ta menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas [KN‑i] alamrubriiki 8528 21 90 tuleb tõlgendada nii, et 29. detsembril 2004 kohaldus see alamrubriik ka aktiivmaatriks-vedelkristallseadmetele (TFT LCD – LTA320W2‑L01, LTA260W1‑L02, LTM170W1‑L01), mis koosnevad peamiselt järgmistest osadest:
– kaks klaasikihti;
– nende kahe klaasikihi vahel olev vedelkristallikiht;
– vertikaalsete ja horisontaalsete signaalide lugeja;
– taustvalgustus;
– inverter, mis tekitab kõrgepinget taustvalgustuse jaoks;
– kontrollplokk – andmete edastamise liides (PCB või PWB kontroll), mis tagab andmete järjestikuse edastamise LCD mooduli igale pikslile (punktile), kasutades erilist tehnoloogiat – LVDS (madala võimsusega andmeedastus)?”
Eelotsuse küsimus
Poolte argumendid
19 Schenker kinnitab sisuliselt, et põhikohtuasjas käsitletavad seadmed ei ole mõeldud vaid üheks konkreetseks kasutuseks ja neid võidakse kasutada erinevate toodete valmistamisel, nagu nt arvutid, videomonitorid, telerid, näitpaneelid, meditsiiniseadmed, automaatkontrolli seadmed või mänguautomaadid. Seetõttu ei kuulu need seadmed KN‑i alamrubriiki 8528 21 90, mis hõlmab videomonitore ja üldisemalt valmistooteid.
20 VID ja komisjon kinnitavad seevastu, et põhikohtuasjas käsitletavaid seadmeid ei saa klassifitseerida KN-i alamrubriiki 9013 80 20, kuna need sisaldavad täiendavaid, selles alamrubriigis nimetamata osasid, nagu taustvalgustus, inverter ja piksliaadressi kontrollplokk.
21 VID väidab veel, et kõnealused seadmed võivad vastu võtta ja taasesitada videopilte ehk täita tehniliselt videomonitori põhifunktsiooni. Seega saab neid KN‑i I jao A osa lõike 2 punktis a esitatud üldreegli kohaselt käsitada niisuguste lõpetamata või mittekomplektsete toodetena, mis on valmis‑ või komplektsete toodetega samastatavad, ning seega kuuluvad need KN‑i alamrubriiki 8528 21 90, mis hõlmab videomonitore.
22 Komisjon omalt poolt kinnitab, et kuna HS‑i asjakohase märkuse kohaselt võib põhikohtuasjas käsitletavaid tooteid pidada KN‑i rubriiki 8528 kuuluvatele seadmetele mõeldud osadeks, tuleb need klassifitseerida KN‑i rubriiki 8529 ning täpsemalt alamrubriiki 8529 90 81.
23 Ungari valitsuse arvates ei ole kõnealustel seadmetel komplektse või valmistoote põhiomadusi, kuna selles staadiumis ei ole veel võimalik kindlaks määrata, mis tüüpi valmistoodetes neid seadmeid kasutama hakatakse. Seetõttu on kõige sobivam KN‑i rubriik 9013.
Euroopa Kohtu hinnang
24 Kõigepealt tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on õiguskindluse ning lihtsa järelkontrolli tagamiseks vajalik, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid kauba objektiivsed tunnused ning omadused selliselt, nagu need on kindlaks määratud KN‑i rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt eelkõige 18. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑142/06: Olicom, EKL 2007, lk I‑6675, punkt 16 ja seal viidatud kohtupraktika).
25 Lisaks võib kohasesse rubriiki klassifitseerimisel olla objektiivseks klassifitseerimiskriteeriumiks ka toote kasutuseesmärk, kui see tuleneb nimetatud toote olemusest, mida omakorda saab hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (vt 27. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑403/07: Metherma, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 47).
26 Märkused ühise tollitariifistiku grupi kohta, samuti nagu HS‑i selgitavad märkused, on oluline vahend selle tariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja need märkused kui sellised sisaldavad asjakohaseid abivahendeid tariifistiku tõlgendamiseks (vt 11. detsembri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑362/07 ja C‑363/07: Kip Europe jt, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 27).
27 Kui arvestada põhikohtuasjas käsitletavate kaupade kirjeldusi, mille eelotsust taotlev kohus on esitanud, siis antud juhul ei vasta nende omadused KN‑i alamrubriigile 9013 80 20, mis viitab „aktiiv‑vedelkristallseadmetele”. Põhikohtuasjas käsitletavad seadmed on muu hulgas varustatud ka selles alamrubriigis nimetamata osadega, nagu eelkõige taustvalgustus, inverter ja piksliaadressi kontrollplokk. Neil seadmetel võib olla palju funktsioone, kuid selleks, et need kaubad saaksid valmistoote põhiomadused, tuleb neile lisada erinevaid põhilisi koostisosi. Nii ei ole ka KN‑i alamrubriik 8528 21 90, mis viitab „videomonitoridele”, põhikohtuasjas käsitletavate vedelkristallseadmete klassifitseerimiseks sobiv.
28 KN‑i esimese osa I jao A osa lõike 2 punktis a esitatud üldreegli kohaselt hõlmab teatav rubriik ka mittekomplektset toodet, tingimusel et sellisel kujul on kaubal komplektse või valmistoote põhiomadused. Kuid nii ei näi see põhikohtuasjas käsitletavate kaupade puhul olevat, kuna nende lõppkasutus sõltub täiendavatest osadest, mis lisatakse neile järgmises tootmistsüklis.
29 Järelikult ei saa põhikohtuasjas käsitletavaid kaupu klassifitseerida ei KN‑i alamrubriiki 9013 80 20 ega ka KN‑i alamrubriiki 8528 21 90.
30 Samas võib need seadmed kui kaubad, mida saab kasutada KN‑i rubriiki 8528 kuuluvates seadmetes („Televisiooni vastuvõtuseadmed, mis sisaldavad või ei sisalda ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid; videomonitorid ja videoprojektorid”) – klassifitseerida rubriiki 8528 käsitleva HS‑i selgitava märkuse alusel KN‑i rubriiki 8529 („Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8525–8528 aparaatides”) ning täpsemalt selle alamrubriiki 8529 90 81 („alamrubriigi 8525 30 telekaameratele ja rubriikide 8527 ja 8528 seadmetele”).
31 Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima, kas põhikohtuasjas käsitletavatel vedelkristallseadmetel on niisugused objektiivsed tunnused ja omadused, et neid saaks pidada kaupadeks, mida kasutatakse üksnes või peamiselt KN‑i rubriikide 8525–8528 aparaatides.
32 Järelikult tuleb esitatud küsimusele vastata, et KN‑i alamrubriiki 8528 21 90 tuleb tõlgendada nii, et 29. detsembril 2004 ei olnud see alamrubriik kohaldatav aktiivmaatriks-vedelkristallseadmetele (LCD), mis koosnesid peamiselt järgmistest osadest:
– kaks klaasikihti;
– nende kahe klaasikihi vahel olev vedelkristallikiht;
– vertikaalsete ja horisontaalsete signaalide lugeja;
– taustvalgustus;
– inverter, mis tekitab kõrgepinget taustvalgustuse jaoks, ja
– kontrollplokk – andmete edastamise liides (PCB või PWB kontroll), mis tagab andmete järjestikuse edastamise LCD mooduli igale pikslile (punktile), kasutades erilist tehnoloogiat – LVDS (madala võimsusega andmeedastus).
Kohtukulud
33 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:
Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisa (mida on muudetud komisjoni 11. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1789/2003) moodustava kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki 8528 21 90 tuleb tõlgendada nii, et 29. detsembril 2004 ei olnud see alamrubriik kohaldatav aktiivmaatriks-vedelkristallseadmetele (LCD), mis koosnesid peamiselt järgmistest osadest:
– kaks klaasikihti;
– nende kahe klaasikihi vahel olev vedelkristallikiht;
– vertikaalsete ja horisontaalsete signaalide lugeja;
– taustvalgustus;
– inverter, mis tekitab kõrgepinget taustvalgustuse jaoks;
– kontrollplokk – andmete edastamise liides (PCB või PWB kontroll), mis tagab andmete järjestikuse edastamise LCD mooduli igale pikslile (punktile), kasutades erilist tehnoloogiat – LVDS (madala võimsusega andmeedastus).
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: läti.
Full & Egal Universal Law Academy