Kohtuasi C‑173/08
Kloosterboer Services BV
versus
Inspecteur van de Belastingdienst / Douane Rotterdam
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Gerechtshof te Amsterdam)
Ühine tollitariifistik – Tariifirubriigid – Jahutusradiaatorist ja ventilaatorist koosnevad jahutusseadmed arvutitele – Klassifitseerimine kombineeritud nomenklatuuris
Kohtuotsuse kokkuvõte
Ühine tollitariifistik – Tariifirubriik – Jahutusradiaatorist ja ventilaatorist koosnevad jahutusseadmed arvutitele
(Nõukogu määrus nr 2658/87; komisjoni määrus nr 1789/2003)
Määrust nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, mida on muudetud määrusega nr 1789/2003, tuleb tõlgendada nii, et niisugused tooted, mis koosnevad jahutusradiaatorist ja ventilaatorist ning mis on mõeldud kasutamiseks vaid arvuti osadena, tuleb klassifitseerida nimetatud määruse I lisas asuva kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki 8473 30 90.
Kuna nimetatud tooted koosnevad kahest eraldi komponendist, nagu jahutusradiaator ja ventilaator, ning kuna kumbki neist alamrubriikidest, millega neid tooteid saab seostada, ei kirjelda tooteid teisest täpsemalt, siis tuleb nende toodete klassifitseerimisel tugineda üldreeglite punkti 3 alapunktile b ja teha kindlaks, milline nende toodete koostisosa määrab toodete põhiomadused. Seda arvestades on komponent, mis neile toodetele nende põhiomaduse annab, mitte ventilaator, vaid jahutusradiaator. Kuna nimetatud toodete peamine funktsioon on imeda ning kõrvaldada protsessorist eralduvat soojust, siis komponent, mis seda teha võimaldab ja mis on spetsiaalselt selleks kavandatud, on jahutusradiaator.
(vt punktid 29–34, 37, 38 ning resolutsioon)
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)
18. juuni 2009(*)
Ühine tollitariifistik – Tariifirubriigid – Jahutusradiaatorist ja ventilaatorist koosnevad jahutusseadmed arvutitele – Klassifitseerimine kombineeritud nomenklatuuris
Kohtuasjas C‑173/08,
mille ese on EÜ artikli 234 alusel Gerechtshof te Amsterdami (Madalmaad) 10. aprilli 2008. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 25. aprillil 2008, menetluses
Kloosterboer Services BV
versus
Inspecteur van de Belastingdienst/Douane Rotterdam,
EUROOPA KOHUS (viies koda),
koosseisus: koja esimees M. Ilešič, kohtunikud A. Borg Barthet ja J.‑J. Kasel (ettekandja),
kohtujurist: Y. Bot,
kohtusekretär: osakonnajuhataja M.-A. Gaudissart,
arvestades kirjalikus menetluses ja 1. aprilli 2009. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– Kloosterboer Services BV, esindajad: advocaat M. Boekhoud ja advocaat M. Janse,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: M. Patakia ja A. Sipos, keda abistas advocaat F. Tuytschaever,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb esiteks komisjoni 1. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 384/2004 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuris (ELT L 64, lk 1; ELT eriväljaanne 02/16, lk 60) lisas toodud tabeli punkti 2 kehtivust ja juhul, kui nimetatud määrus on kehtetu, siis teiseks vastavate alamrubriikide tõlgendamist arvutite jahutusseadme klassifitseerimisel kombineeritud nomenklatuuris (edaspidi „KN”), mis asub nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas, mida on muudetud komisjoni 11. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1789/2003 (EÜT L 281, lk 1; ELT eriväljaanne 02/14, lk 3; edaspidi „määrus nr 2658/87”).
2 Nimetatud taotlus esitati Madalmaades asutatud äriühingu Kloosterboer Services BV (edaspidi „Kloosterboer”), kes tegutseb tollimaaklerina, ja Inspecteur van de Belastingdienst/Douane Rotterdami (edaspidi „Inspecteur”) vahelises kohtuvaidluses seoses nimetatud arvutite jahutusseadme tariifse klassifitseerimisega.
Õiguslik raamistik
3 Põhikohtuasja seisukohalt omavad tähtsust järgmised määruses nr 2658/87 toodud KN‑i tariifirubriigid:
„8414 Vaakumpumbad ja õhupumbad, õhu- ja gaasikompressorid, ventilaatorid; ventilaatoritega ventilatsiooni ja retsirkulatsiooni varikatted, filtritega või filtriteta:
[…]
– ventilaatorid:
8414 51 – – laua-, põranda-, seina-, akna-, lae- ning katuseventilaatorid, mille iseseisva elektrimootori võimsus ei ületa 125 W:
[…]
8414 59 – – muud:
8414 59 10 − − − kasutamiseks tsiviilõhusõidukites (1)
− − − muud:
8414 59 30 − − − − telgventilaatorid
[…]
8473 Osad ja tarvikud (v.a katted, kandekastid jms), mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8469–8472 seadmete juures:
[…]
8473 30 − osad ja tarvikud rubriigi 8471 seadmetele:
8473 30 10 − − elektronlülitused
8473 30 90 − − muud”
4 Määruse nr 384/2004 lisas toodud tabeli punkt 2 on sõnastatud järgmiselt:
Kauba kirjeldus
Klassifikaator (CN-kood)
Põhjendus
(1)
(2)
(3)
2.
Seade, mis koosneb:
8414 59 30
Klassifikatsioon määratakse kindlaks kaupade koondnomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirjade 1, 3b ja 6 sätetega ning CN‑koodide 8414,
8414 59 ja 8414 59 30 sõnastusega.
Ventilaator annab toote põhikarakteristiku. See on peamine komponent liigse soojuse kõrvaldamiseks.
–
elektrimootoriga telgventilaatorist ja elektroonikasõlmest, mis reguleerib ventilaatori töökiirust ning
–
alumiiniumist jahutusradiaatorist.
Seadme funktsioon on arvutiprotsessori jahutamine.
5 KN‑i esimeses osas on esitatud „eelsätted”. Selle osa I jao – milles on esitatud üldreeglid – A osa „[KN‑i] klassifitseerimise üldreeglid” (edaspidi „üldreeglid”) sätestab:
„Kaupade [KN‑i] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.
1. Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.
[…]
3. Kui reegli 2 punkti b kohaldamisel või mõnel muul põhjusel kaup osutub esmapilgul klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki, toimub klassifitseerimine järgmiselt:
a) […]
b) segud, erinevatest materjalidest või komponentidest koosnevad kaubad ja jaekaubanduse jaoks mõeldud komplektina esitatud kaubad, mida pole võimalik klassifitseerida reegli 3 punkti a järgi, klassifitseeritakse materjali või komponendi järgi, mis määrab nende põhiomadused, kui selline kriteerium on rakendatav;
[…]
6. Kaupade ametlik klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades eespool toodud reegleid vajalike muudatustega ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid. Selle reegli kohaldamisel kasutatakse ka vastavaid märkusi jaotiste ja gruppide kohta, kui kontekst ei nõua teisiti.”
6 KN‑i jaotistele ja gruppidele eelnevad mõned märkused nende jaotiste või gruppide kohta. KN‑i teise osa XVI jaotise märkus 2 näeb ette:
„Masinaosad vastavalt käesoleva jaotise märkusele 1 ja grupi 84 märkusele 1, samuti grupi 85 märkusele 1 (välja arvatud rubriikide 8484, 8544, 8545, 8546 ja 8547 masinaosad), klassifitseeritakse järgmiste reeglite kohaselt:
a) osad, mis on grupi 84 või 85 mis tahes rubriikides (peale rubriikide 8409, 8431, 8448, 8466, 8473, 8485, 8503, 8522, 8529, 8538 ja 8548) kirjeldatud kaupadena, klassifitseeritakse igal juhul vastavatesse rubriikidesse;
b) muud osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt ühes kindlas masinas või mitmes sama rubriigi masinas (kaasa arvatud rubriikide 8479 ja 8543 masinad), klassifitseeritakse koos nende masinatega või asjakohasesse rubriiki 8409, 8431, 8448, 8466, 8473, 8503, 8522, 8529 või 8538. Seevastu osad, mis on võrdväärselt sobivad kasutamiseks rubriikide 8517 ja 8525–8528 toodetega, klassifitseeritakse rubriiki 8517;
c) kõik muud osad klassifitseeritakse rubriiki 8409, 8431, 8448, 8466, 8473, 8503, 8522, 8529 või 8538, olenevalt sellest, milline on asjakohaseim, sellise puudumisel rubriiki 8485 või 8548.”
7 KN tugineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise ülemaailmsele harmoneeritud süsteemile (edaspidi „HS”), mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon, ning mis jõustati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise konventsiooniga ja kiideti Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). KN‑i selgitavate märkuste grupp 84 viitab ventilaatoritega seoses seadmetele, mida on kirjeldatud HS‑i selgitavates märkustes, mis on sõnastatud järgmiselt:
„B. Ventilaatorid
Need masinad, mis võivad olla või mitte olla mootoriga kokkuehitatud, on ettenähtud kas suure õhu või muude gaaside mahu teisaldamiseks suhteliselt madala surve juures, või lihtsalt õhu liikumapanemiseks.
Esimest liiki ventilaatorid võivad töötada kas puhumise või imemise režiimis. Nad koosnevad labadega tiivikust, mis pöörleb kestas või juhtaparaadis, ning töötavad telg- või tsentrifugaalkompressori põhimõttel.
Teine liik on veelgi lihtsama konstruktsiooniga, koosnedes vaid vabas õhus pöörlevast tiivikust.
Ventilaatoreid kasutatakse, inter alia, kaevanduste, igat liiki hoonete, punkrite, laevade tuulutamiseks; tolmu, auru, suitsu, kuumade gaaside jne väljaimemiseks; paljude materjalide (naha, paberi, tekstiili, värvide jne) kuivatamiseks; aerodünaamilistes torudes; mehaaniliseks tõmbe tekitamiseks ahjudes.
Siia kuuluvad ka toaventilaatorid, kallutus- või võnkeseadisega või ilma. Need on laua-, lae-, seinakonsoolventilaatorid, võrusse monteeritud ventilaatorid seintesse sisseehitamiseks, akendesse paigaldamiseks jne.
Siit rubriigist jäävad välja ventilaatorid, mis peale mootori ja korpuse on ühendatud muude elementidega (nagu tsüklonid, filtrid, kütte- või jahutusseadmed, soojusvahetajad), kui sellised annavad ventilaatorile teistes rubriikides vaadeldavate seadme iseloomu, näiteks mitteelektrilised õhukütteseadmed (rubriik 7322), kliimaseadmed (rubriik 8415), tolmupüüdjad (rubriik 8421), õhujahutusseadmed materjalide industriaalseks töötlemiseks (rubriik 8419) või hoonetele (rubriik 8479), elektrilised kütteseadmed sisseehitatud ventilaatoriga (rubriik 8516).”
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
8 Kloosterboer esitas 6. jaanuaril 2004 Rotterdami tolliteenistusele deklaratsiooni muu hulgas „arvutiventilaatorite” vabasse ringlusse lubamiseks. Hiinast pärit ventilaatorid olid deklareeritud KN‑i alamrubriiki 8414 51 90 kuuluvatena ning nende suhtes kohaldus tollimaks määraga 3,2% deklareeritud väärtusest.
9 Inspecteur klassifitseeris 7. jaanuaril 2004 kõnealused tooted KN‑i alamrubriiki 8414 51 90 ja väljastas maksuteate vastava tollimaksu tasumiseks.
10 Kloosterboer esitas 21. juulil 2004 nimetatud tollimaksu tagastamise taotluse, väites, et põhikohtuasjas käsitletavad tooted, mille tootja oli määratlenud kui „arvutiosad protsessoritele”, tuleb siseriiklike kohtute praktika kohaselt kvalifitseerida KN‑i alamrubriiki 8473 30 90, mille suhtes ei kohaldata mingisugust tollimaksu.
11 Inspecteur jättis 9. septembri 2004. aasta otsusega selle taotluse rahuldamata, kuna leidis pärast kontrollimist, et „on selgunud, et [Euroopa Ühenduste K]omisjon on 1. märtsil 2004 andnud määruse nr 384/2004. Selle määruse kohaselt tuleb ventilaatorid klassifitseerida alamrubriiki 8414 59 30. Ventilaator annab tootele tema põhiomaduse. See on peamine komponent liigse soojuse kõrvaldamiseks. Nimetatud määrus on tervikuna siduv”.
12 Kuna ka Inspecteur’i selle otsuse peale esitatud vaie jäeti rahuldamata, esitas Kloosterboer kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, paludes selle otsuse tühistamist.
13 Gerechtshof te Amsterdam kirjeldab tema menetluses olevas kohtuasjas käsitletavaid tooteid seadmetena, mis koosnevad jahutusradiaatorist, mida tuntakse nimetuse „heatsink” all, ja ventilaatorist; mõlemad on üksteisega püsivalt ühendatud ning moodustavad sel moel terviku. Jahutusradiaatoril on kinnituselementidega metallalus. Aluse külge on kinnitatud alumiiniumlamellid, mis on omakorda ühendatud kunstmaterjalist elemendiga, mille külge on kinnitatud (telg)ventilaator. Ventilaator töötab 12‑voldist alalisvoolu kasutava elektrimootori abil. Need osad on klipp-kinnituse abil kinnitatud protsessori põhja vastu emaplaadi külge. Vältimaks protsessori ülemise pealispinna ja jahutusradiaatori alumise osa pealispinna vahel isoleeriva õhukihi teket, kantakse jahutusradiaatorile soojustjuhtiv määre. Protsessorist eralduva soojuse imevad jahutusradiaatori lamellid endasse. Ventilaatori tegevus, mis paneb õhu liikuma, võimaldab lamellidesse imendunud soojuse eemaldada. Kõnealused tooted on mõeldud kasutamiseks üksnes arvutites eesmärgiga jahutada protsessorit.
14 Kloosterboer väidab eelotsusetaotluse esitanud kohtus sisuliselt seda, et kuna arvuti ei saa ilma jahutusradiaatorita töötada, tuleb põhikohtuasjas käsitletavaid tooteid käsitada arvuti osadena. Asjaolu, et antud juhul on ventilaator kinnitatud jahutusradiaatori külge, ei saa seda järeldust muuta, kuna ventilaatori ainus funktsioon on suurendada seadme jahutusvõimet, ilma et oleks vaja laiendada jahutusradiaatori lamellide pindala. Jahutusradiaator kujutab endast nimetatud toodete põhilist osa ja annab neile nende põhiomaduse. Seega tuleb arvutiventilaatorid klassifitseerida KN‑i rubriiki 8473, mitte aga rubriiki 8414. Sellest tuleneb, et määrus nr 384/2004 on vastuolus KN‑i tõlgendamise üldreeglitega.
15 Inspecteur kinnitab, et põhikohtuasjas käsitletavaid tooteid tuleb nende objektiivsete tunnuste ja omaduste tõttu käsitada ventilaatoritena. Ventilaator annab kauba põhiomaduse, kuna sel osal on üleliigse soojuse kõrvaldamisel kõige olulisem roll. Kuigi ei ole vähimatki kahtlust, et ventilaatorid on mõeldud arvutiosadeks, tuleb need üldreeglite punkti 1, punkti 3 alapunkti b ja punkti 6 kohaselt siiski klassifitseerida KN‑i rubriiki 8414. Seda tõlgendust kinnitab ka määrus nr 384/2004.
16 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et nimetatud toodetel on laiem funktsioon kui rubriigis 8414 nimetatud ventilaatoritel, mistõttu ei saa neid võrdsustada sama rubriigi märkustes nimetatud ventilaatoritega ning seega ei saa selle rubriigiga arvestada. Nende toodete põhiomadus on see, et need suudavad soojust imeda ning selle kõrvaldada, ventilaatoril endal sellist funktsiooni aga ei ole. Sellest tuleneb, et käesoleval juhul ei ole KN‑i teise osa XVI jaotise märkuse 2 punkt a asjakohane.
17 Arvestades nimetatud märkuse 2 punkti b, üldreeglite punkte 1 ja 6 ning asjaolu, et on selge, et põhikohtuasjas käsitletavad tooted on valmistatud konkreetselt arvutitele – KN‑i rubriigis 8471 toodud definitsiooni kohaselt nimelt „Arvutid, nende plokid” – ja lähtudes sellest, et protsessori jahutamine on selle töötamiseks eriti oluline, tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates klassifitseerida need tooted KN‑i alamrubriiki 8473 30 90.
18 Kuna põhikohtuasjas käsitletavad tooted vastavad täpselt määruses nr 384/2004 kirjeldatud seadmetele, siis on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tõsised kahtlused esiteks selles osas, kas nimetatud määrusega ette nähtud klassifikatsioon on kooskõlas KN‑i sõnastusega, ja teiseks selles osas, kas see määrus on kehtiv.
19 Nendel tingimustel otsustas Gerechtshof te Amsterdam menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas […] määrus [nr 384/2004] on kehtiv, kuigi selles nähakse ette, et [jahutusradiaatorist ja ventilaatorist koosnevad] tooted kuuluvad [KN‑i] alamrubriiki 8414 59 30?
2. Juhul kui määrus [nr 384/2004] on kehtetu, siis kas ühist tollitariifistikku saab tõlgendada nii, et kõnealused tooted tuleb klassifitseerida kui „osad ja tarvikud rubriigi 8471 seadmetele” [KN‑i] alamrubriiki 8473 30 90?”
Eelotsuse küsimused
20 Kõigepealt tuleb märkida, et taotlus põhikohtuasjas käsitletavate toodete vabasse ringlusse lubamiseks ja Inspecteur’i otsus selle taotluse kohta pärinevad varasemast ajast kui määruse nr 384/2004 jõustumise kuupäev, mis on 22. märts 2004. Eelotsusetaotlusest selgub, et Kloosterboer esitas oma taotluse 6. jaanuaril 2004 ja Inspecteur tegi otsuse nimetatud toodete klassifitseerimise kohta järgmisel päeval.
21 Siinkohal tuleb meenutada, et määruse puhul, mis täpsustab tariifirubriiki või alamrubriiki klassifitseerimise tingimusi, on tegemist konstitutiivse määrusega ja seda ei saa kohaldada tagasiulatuvalt (vt eelkõige 7. juuni 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑479/99: CBA Computer, EKL 2001, lk I‑4391, punkt 31, ja 27. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑403/07: Metherma, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 39). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib Euroopa Kohus arvestada ka selliseid ühenduse õigusnorme, millele siseriiklik kohus ei ole eelotsuse küsimuses viidanud (vt eelkõige 26. juuni 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑329/06 ja C‑343/06: Wiedemann ja Funk, EKL 2008, lk I‑4635, punkt 45, ja eespool viidatud kohtuotsus Metherma, punkt 39).
22 Neil asjaoludel tuleb eelotsuse küsimusi uurida mitte määruse nr 384/2004 sätete taustal, mida võiks eeldada eelotsusetaotluse sõnastusest, vaid määruse nr 2658/87 taustal.
23 Eeltoodut arvestades tuleb esitatud küsimusi mõista nii, et nendega tahetakse sisuliselt teada, kas määrust nr 2658/87 tuleb tõlgendada nii, et niisugused tooted nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis koosnevad jahutusradiaatorist ja ventilaatorist ning mis on mõeldud kasutamiseks vaid arvuti osadena, tuleb klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 8473 30 90 või alamrubriiki KN‑i 8414 59 30.
24 Sellele küsimusele vastamiseks tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab õiguskindluse ja kontrolli lihtsuse huvides kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi üldjuhul otsima kaupade objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast, nii nagu need on määratletud KN‑i rubriigi sõnastuses ning jaotise või grupi märkustes (vt eelkõige 15. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑183/06: RUMA, EKL 2007, lk I‑1559, punkt 27, ja 27. septembri 2007. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑208/06 ja C‑209/06: Medion ja Canon Deutschland, EKL 2007, lk I‑7963, punkt 34).
25 Komisjoni väljatöötatud KN-i selgitavad märkused ja Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud HS-i selgitavad märkused aitavad oluliselt kaasa erinevate tariifirubriikide tõlgendamisele, kuid need pole õiguslikult siduvad (26. oktoobri 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑250/05: Turbon International, EKL 2006, lk I‑10531, punkt 16).
26 Sobivasse rubriiki klassifitseerimisel võib objektiivne klassifitseerimiskriteerium olla ka toote otstarve, juhul kui see on nimetatud tootele omane ja seda saab hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus RUMA, punkt 36, eespool viidatud kohtuotsus Medion ja Canon Deutschland, punkt 37).
27 Samuti tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et sõna „osa” KN-i rubriigi 8473 tähenduses eeldab sellise terviku olemasolu, mille funktsioneerimise seisukohalt on see osa hädavajalik (19. oktoobri 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑339/98: Peacock, EKL 2000, lk I‑8947, punkt 21, ja eespool viidatud kohtuotsus Turbon International, punkt 17).
28 Käesoleval juhul selgub eelotsusetaotlusest ning Kloosterboeri ja komisjoni poolt kohtuistungil antud selgitustest, et põhikohtuasjas käsitletavad tooted on arvutite funktsioneerimiseks hädavajalikud ning need on mõeldud üksnes arvutitele. Seega saab neid käsitada „osadena” ja sellest tulenevalt klassifitseerida need KN‑i alamrubriiki 8473 30 90.
29 Asjaolu, et nimetatud tooted koosnevad kahest eraldi komponendist, nagu jahutusradiaator ja ventilaator, mida eraldivõetuna saab kumbagi seostada erineva KN‑i alamrubriigiga, nimelt alamrubriikidega 8473 30 90 ja 8414 59 30, ei sea seda klassifikatsiooni kahtluse alla.
30 Kuna põhikohtuasjas käsitletavad tooted koosnevad erinevatest materjalidest ja kuna kumbki eelmises punktis viidatud alamrubriik ei kirjelda tooteid teisest täpsemalt, siis tuleb nende toodete klassifitseerimisel tugineda üldreeglite punkti 3 alapunktile b (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Turbon International, punkt 20).
31 Selle üldreegli kohaselt peab selleks, et toodet tariifselt klassifitseerida, tegema kindlaks, milline selle toote koostisosa määrab toote põhiomadused; seda saab kindlaks teha uurides, kas toode säilitab sellele iseloomulikud omadused, kui üks või teine koostisosa puudub (eespool viidatud kohtuotsus Turbon International, punkt 21).
32 Nagu näeb ette HS-i üldreegli 3.b selgitava märkuse VIII punkt, võib põhiomadusi määrav tegur toote liigist lähtuvalt sõltuda näiteks materjali või komponendi olemusest, mahust, kogusest, massist, väärtusest või lähtuda koostismaterjali osast kauba kasutamisel.
33 Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et vastupidi komisjoni väitele ei anna põhikohtuasjas käsitletavatele toodetele nende põhiomadust mitte ventilaator, vaid jahutusradiaator.
34 Esiteks on nimetatud toodete peamine funktsioon, nagu on märkinud eelotsusetaotluse esitanud kohus, imeda ning kõrvaldada protsessorist eralduvat soojust. Toodete osa, mis seda teha võimaldab ja mis on spetsiaalselt selleks kavandatud, on jahutusradiaator. Pealegi on teada, et enne põhikohtuasjas käsitletavate toodete leiutamist toimus arvutiprotsessorite jahutamine vaid jahutusradiaatoritega. Asjaolu, et viimastele lisati ventilaatorid, ei muutnud nimetatud radiaatorite omadusi sisuliselt, see vaid suurendas nende tõhusust, tõstes nende jahutusvõimsust.
35 Teiseks on selge ka see, et erinevalt jahutusradiaatoritest ei ole ventilaatoritel, millega põhikohtuasjas käsitletavad tooted on varustatud, omadust töötada katkematult, vaid need hakkavad tööle alles siis, kui jahutusradiaatori poolt tagatud jahutus ei ole enam piisav, et takistada protsessori temperatuuri tõusu üle teatava piiri.
36 Nendel tingimustel ja võttes arvesse HS‑i selgitavat märkust rubriigi 8414 kohta ning eelkõige ventilaatoreid käsitleva B osa viimast lõiku, tuleb kokkuvõtteks öelda, et niisuguseid tooteid nagu põhikohtuasjas käsitletavad ei saa sellesse rubriiki klassifitseerida.
37 Kuna põhikohtuasjas käsitletavad tooted on mõeldud eranditult arvutitele – nagu selgub ka käesoleva kohtuotsuse punktist 28 –, mis kuuluvad KN‑i rubriiki 8471, siis tuleb need KN‑i esimese osa XVI jaotise märkuse 2 punkti b kohaselt klassifitseerida alamrubriiki 8473 30 90
38 Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esitatud küsimustele vastata, et määrust nr 2658/87 tuleb tõlgendada nii, et niisugused tooted nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis koosnevad jahutusradiaatorist ja ventilaatorist ning mis on mõeldud kasutamiseks vaid arvuti osadena, tuleb klassifitseerida KN‑i alamrubriiki 8473 30 90.
Kohtukulud
39 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:
Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, mida on muudetud komisjoni 11. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1789/2003, tuleb tõlgendada nii, et niisugused tooted nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis koosnevad jahutusradiaatorist ja ventilaatorist ning mis on mõeldud kasutamiseks vaid arvuti osadena, tuleb klassifitseerida nimetatud määruse I lisas asuva kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki 8473 30 90.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: hollandi.
Full & Egal Universal Law Academy