29.3.2008
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 79/17
Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour du travail de Liège 11. jaanuaril 2008 — Mono Car Styling SA, likvideerimisel versus Dervis Odemis, Marc Bayard, Pietro Dimola, Danielle Marra, Youssef Belkaid, Marie-Christine Henri, Philippe Tistaert, Richard Toussaint, Alexandre Van Rutten, François Cristantielli, Khalid Zari, Isabelle Longaretti, Luigi Deiana, Vincent Hellinx, Christophe Novelli, Domenico Castronovo, Rachid Hitti, Alberto D'Errico, Marco Quaranta, Primo Pecci, Giuseppe Montaperto
(Kohtuasi C-12/08)
(2008/C 79/30)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Cour du travail de Liège
Põhikohtuasja pooled
Apellant: Mono Car Styling SA, likvideerimisel
Kostja: Dervis Odemis, Marc Bayard, Pietro Dimola, Danielle Marra, Youssef Belkaid, Marie-Christine Henri, Philippe Tistaert, Richard Toussaint, Alexandre Van Rutten, François Cristantielli, Khalid Zari, Isabelle Longaretti, Luigi Deiana, vincent Hellinx, Christophe Novelli, Domenico Castronovo, Rachid Hitti, Alberto D'Errico, Marco Quaranta, Primo Pecci, Giuseppe Montaperto
Eelotsuse küsimused
1.
Kas nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (1) artiklit 6, milles on sätestatud, et:
„Liikmesriigid tagavad, et töötajate esindajatel ja/või töötajatel on võimalik kasutada haldusmenetlust [ja/]või pöörduda kohtusse käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks,” [täpsustatud tõlge]
tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline siseriiklik säte nagu 13. veebruari 1998. aasta seaduse tööhõivevõimaluste edendamise kohta artikkel 67, kuna selle kohaselt saab töötaja vaidlustada teavitamise ja konsulteerimise korra järgimise,
—
üksnes sel alusel, et tööandja ei ole täitnud sama seaduse artikli 66 [lõike] 1 teises lõigus ette nähtud tingimusi,
—
ja niivõrd kui töötajate esindajad aktsiaseltsi nõukogus või selle puudumisel ametiühingu esinduse liikmed või selle puudumisel töötajad, keda tuleks teavitada ja kellega tuleks konsulteerida, on 30 päeva jooksul, arvestades artikli 66 [lõike] 2 teises lõigus ette nähtud teatavakstegemise kuupäevast, teatanud tööandjale vastuväidetest artikli 66 [lõike] 1 teises lõigus sätestatud ühe või mitme tingimuse täitmise kohta,
—
ning kui koondatud töötaja andis tööandjale tähitud kirja teel teada, et ta vaidlustab teavitamise ja konsulteerimise korra järgimise ja taotleb töökohale ennistamist, [ning teeb seda 30 päeva jooksul oma koondamise kuupäevast] (2) või kuupäevast, mil koondamine omandas kollektiivse koondamise iseloomu?
2.
Eeldades, et nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artiklit 6 saab tõlgendada nii, et selle alusel võib liikmesriik vastu võtta sellise siseriikliku sätte nagu 13. veebruari 1998. aasta seaduse tööhõivevõimaluste edendamise kohta artikkel 67, mille kohaselt saab koondatud töötaja vaidlustada teavitamise ja konsulteerimise korra järgimise üksnes sel alusel, et tööandja ei ole täitnud sama seaduse artikli 66 [lõike] 1 teises lõigus ette nähtud tingimusi; ja niivõrd kui töötajate esindajad aktsiaseltsi nõukogus või selle puudumisel ametiühingu esinduse liikmed või selle puudumisel töötajad, keda tuleks teavitada ja kellega tuleks konsulteerida, on 30 päeva jooksul, arvestades artikli 66 [lõike] 2 teises lõigus ette nähtud teatavakstegemise kuupäevast, teatanud tööandjale vastuväidetest artikli 66 [lõike] 1 teises lõigus sätestatud ühe või mitme tingimuse täitmise kohta, ning kui koondatud töötaja andis tööandjale tähitud kirja teel teada, et ta vaidlustab teavitamise ja konsulteerimise korra järgimise ja taotleb töökohale ennistamist, ning teeb seda 30 päeva jooksul oma koondamise kuupäevast või kuupäevast, mil koondamine omandas kollektiivse koondamise iseloomu,
siis kas selline süsteem on kooskõlas isikute põhiõigustega, mis moodustavad lahutamatu osa õiguse üldpõhimõtetest, mille järgimist Euroopa Kohus tagab, ning eelkõige Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6?
3.
Kas siseriiklik kohus, kelle lahendada on kahe üksikisiku — käesoleval juhul töötaja ja tema endise tööandja — vaheline vaidlus, võib jätta kohaldamata ühenduse direktiivi sätetega vastuolus oleva sellise siseriikliku õiguse sätte, nagu 13. veebruari 1998. aasta seaduse tööhõivevõimaluste edendamise kohta artikkel 67, selleks et võiks kohaldada teisi siseriikliku õiguse sätteid, nagu 21. jaanuari 1976. aasta kuningliku dekreediga kehtestatud 2. oktoobri 1975. aasta kollektiivlepingu nr 24 sätted, mis võtavad ühenduse direktiivi üle eelduslikult õigesti, kuid mille tegelikku kohaldamist takistab see siseriiklik säte, mis on ühenduse direktiiviga vastuolus, st käesoleval juhul 13. veebruari 1998. aasta seaduse artikkel 67?
4.
1)
Kas nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ artiklit 2, eriti selle lõikeid 1–3 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline siseriiklik säte nagu 13. veebruari 1998. aasta seaduse tööhõivevõimaluste edendamise kohta artikli 66 [lõige] 1 osas, milles see sätestab, et tööandjal, kes soovib täita endal kollektiivse koondamise raames lasuvaid kohustusi, tuleb üksnes tõendada, et ta on täitnud järgmised tingimused:
1.
on esitanud aktsiaseltsi nõukogule või selle puudumisel ametiühingu esindusele või selle puudumisel töötajatele kirjaliku aruande, milles ta teatab oma kavatsusest viia läbi kollektiivne koondamine;
2.
suudab tõendada, et ta on seoses kollektiivse koondamise kavatsusega kutsunud kokku aktsiaseltsi nõukogu või selle puudumisel on kohtunud ametiühingu esindusega või selle puudumisel töötajatega;
3.
on võimaldanud töötajate esindajatest aktsiaseltsi nõukogu liikmetel või selle puudumisel ametiühingu esinduse liikmetel või selle puudumisel töötajatel esitada kavandatud kollektiivse koondamise kohta küsimusi ning argumente või teha selle kohta omapoolseid ettepanekuid;
4.
on läbi vaadanud punktis 3 mainitud küsimused, argumendid ja ettepanekud ning neile vastanud.
2)
Kas sama sätet tuleb mõista nii, et sellega on vastuolus selline siseriiklik säte nagu 13. veebruari 1998. aasta seaduse tööhõivevõimaluste edendamise kohta artikli 67 teine lõik osas, milles see sätestab, et koondatud töötaja võib teavitamise ja konsulteerimise korra järgimise vaidlustada üksnes sel alusel, et tööandja ei ole täitnud artikli 66 [lõike] 1 teises lõigus toodud tingimusi, mida käsitleb eespool sama küsimuse punkt 1?
(1) EÜT L 225, lk 16, ELT eriväljaanne 05/03, lk 327.
(2) Cour du travail' otsusest puuduv lõik, mis tuleneb Belgia 13. veebruari 1998. aasta seaduse artiklist 67 ja mis on täpselt esitatud teises küsimuses.
Full & Egal Universal Law Academy