7.6.2008
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 142/14
Eelotsusetaotlus, mille esitas Landesgericht Linz (Austria) 17. märtsil 2008 — Land Oberösterreich versus ČEZ, as
(Kohtuasi C-115/08)
(2008/C 142/22)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Landesgericht Linz
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Land Oberösterreich
Kostja: ČEZ, as
Eelotsuse küsimused
1)
a)
Kas samaväärse toimega meetmega EÜ artikli 28 mõttes on tegemist, kui äriühing, kes majandab ühes liikmesriigis elektrijaama kooskõlas selle riigi õiguskorra ja asjaomaste ühenduse õigusnormidega ning toodab elektrit, mida ta tarnib erinevatele liikmesriikidele, on kohustatud naaberliikmesriigi kohtu poolt tuumajõujaamast levivate võimalike kahjulike mõjutuste tõttu tehtud tegevust lõpetama kohustava kohtuotsuse — mis on nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades alusel kõikides liikmesriikides täidetav — alusel korraldama oma rajatise tegevuse teise riigi tehniliste ettekirjutuste järgi või — ümberkorraldamise võimatuse korral rajatise komplekssuse tõttu — koguni lõpetama selle rajatise majandamise ning kui see kohus ei tohi selle riigi kõrgeima kohtu poolt siseriiklikele õigusnormidele antud tõlgenduse tõttu arvestada elektrijaamale tema asukohariigis antud käitamisluba, kuigi ta peaks arvestama samasugust negatoorhagi menetledes enda riigis rajatisele antud käitamisluba, mistõttu ei saaks selles liikmesriigis käitamisluba omava rajatise suhtes teha tema tegevust lõpetama kohustavat kohtuotsust?
b)
Kas EÜ asutamislepingus sisalduvaid õigustusi tuleb tõlgendada nii, et siseriiklik õigus ei tohi teha vahet selles liikmesriigis ja teises liikmesriigis välja antud käitamislubade vahel, kui sellega soovitakse kaitsta selle liikmesriigi, mitte aga teise liikmesriigi majandust, kuivõrd tegemist on puhtalt majandusliku põhjusega, mida ei tunnustata põhivabaduste raames kaitsetväärivana?
c)
Kas EÜ asutamislepingus sisalduvaid õigustusi ja nendele vastavat proportsionaalsuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi õiguses eranditeta selle liikmesriigi ja teise liikmesriigi käitamislubade vahel vahettegemine on igatahes lubamatu, sest rajatise majandamise üle, millele on selle asukohaliikmesriigis antud luba, peab teise liikmesriigi kohus otsustama üksikjuhul arvestades selle rajatisega avalikule korrale, avalikule julgeolekule ja rahvatervise kaitsmise vajadusele või teistele tunnustatud ülekaalukast üldisest huvist tulenevatele vajadustele lähtuva tegeliku ohuga?
d)
Kas õigustuste raames kontrollitavat proportsionaalsuse põhimõtet arvestades peavad liikmesriigi kohtud käsitlema rajatisele selle asukohariigis antud käitamisluba igal juhul nagu kohtu asukoha liikmesriigis antud käitamisluba, kui asukohaliikmesriigi käitamisluba on peamises osas õiguslikult võrdväärne kohtu asukoha liikmesriigi käitamisloaga?
e)
Kas eeltoodud küsimustele vastamisel on oluline, et asukohariigis käitamisloa saanud rajatise puhul on tegemist tuumajõujaamaga, kui teises liikmesriigis, kus on esitatud negatoorhagi tuumajõujaamast levivate kardetavate kahjulike mõjutuste tõttu, ei tohi sellist tüüpi rajatisi per se majandada, kuigi lubatud on teiste tuumatehniliste rajatiste majandamine?
f)
Kas liikmesriigi kohtud, millele on esitatud vastav negatoorhagi, on kohustatud punktis 1 a) nimetatud siseriikliku õiguse tõlgenduse vastuolu korral EÜ artikliga 28 tõlgendama siseriiklikku õigust ühenduse õigusele vastavalt nii, et sõnastuse „rajatis, millele on halduskorras antud luba” all võib mõista nii selles liikmesriigis kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides halduskorras antud käitamislubasid?
2)
a)
Kas EÜ artiklis 43 sätestatud keeluga teha piiranguid liikmesriigi kodaniku asutamisvabadusele teise liikmesriigi territooriumil on ühildatav see, et äriühing, kes majandab ühes liikmesriigis elektrijaama kooskõlas selle riigi õiguskorra ning asjaomaste ühenduse õigusnormidega, on kohustatud naaberliikmesriigi kohtu poolt elektrijaamast levivate võimalike kahjulike mõjutuste tõttu tehtud tegevust lõpetama kohustava kohtuotsuse — mis on nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades alusel kõikides liikmesriikides täidetav — alusel korraldama oma rajatise teise riigi tehniliste ettekirjutuste järgi ümber või — ümberkorraldamise võimatuse korral rajatise komplektsuse tõttu — lõpetama selle rajatise majandamise ning see kohus ei tohi selle riigi kõrgeima kohtu poolt siseriiklikele õigusnormidele antud tõlgenduse tõttu arvestada tuumajõujaamale tema asukohariigis antud käitamisluba, kuigi ta peaks arvestama samasugust negatoorhagi menetledes enda riigis rajatisele antud vastavat käitamisluba, mistõttu ei saaks selles liikmesriigis käitamisluba omava rajatise suhtes teha tema tegevust lõpetama kohustavat kohtuotsust?
b)
Kas asutamisvabaduse piiramise õigustusi tuleb tõlgendada nii, et siseriiklik õigus ei tohi teha vahet selles liikmesriigis ja teises liikmesriigis välja antud käitamislubade vahel, kui sellega soovitakse kaitsta selle liikmesriigi, mitte aga teise liikmesriigi, majandust, kuivõrd tegemist on puhtalt majandusliku põhjusega, mida ei tunnustata põhivabaduste raames kaitsetväärivana?
c)
Kas EÜ asutamislepingus sisalduvaid asutamisvabaduse piiranguid ja eelkõige proportsionaalsuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi õiguses eranditeta selle liikmesriigi ja teise liikmesriigi käitamislubade vahel vahettegemine on igatahes lubamatu, sest rajatise majandamise üle, millele on selle asukohaliikmesriigis antud luba, peab teise liikmesriigi kohus otsustama üksikjuhul arvestades selle rajatisega avalikule korrale, avalikule julgeolekule ja rahvatervise kaitsmise vajadusele või teistele tunnustatud ülekaalukast üldisest huvist tulenevatele vajadustele lähtuva tegeliku ohuga?
d)
Kas asutamisvabaduse piirangute õigustuste raames kontrollitavat proportsionaalsuse põhimõtet arvestades peavad liikmesriigi kohtud käsitlema rajatisele selle asukohariigis antud käitamisluba igal juhul nagu kohtu asukoha liikmesriigis antud käitamisluba, kui asukohaliikmesriigi käitamisluba on peamises osas õiguslikult võrdväärne kohtu asukoha liikmesriigi käitamisloaga?
e)
Kas eeltoodud küsimustele vastamisel on ka asutamisvabaduse osas oluline, et asukohariigis käitamisloa saanud rajatise puhul on tegemist tuumajõujaamaga, kui teises liikmesriigis, kus on esitatud negatoorhagi tuumajõujaamast levivate kardetavate kahjulike mõjutuste tõttu, ei tohi sellist tüüpi rajatisi per se majandada, kuigi lubatud on teiste tuumatehniliste rajatiste majandamine?
f)
Kas liikmesriigi kohtud, millele on esitatud vastav negatoorhagi, on kohustatud punktis 2 a) nimetatud siseriikliku õiguse tõlgenduse vastuolu korral EÜ artikliga 43 tõlgendama siseriiklikku õigust ühenduse õigusele vastavalt nii, et sõnastuse „rajatis, millele on halduskorras antud luba” all võib mõista nii selles liikmesriigis kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides halduskorras antud käitamislubasid?
3)
a)
Kas EÜ artikli 12 järgi keelatud kaudse diskrimineerimisega kodakondsuse alusel on tegemist siis, kui ühe liikmesriigi kohtud arvestavad selles liikmesriigis rajatisele halduskorras antud luba rajatise vastu suunatud eraõigusliku negatoorhagi menetlemisel ja seetõttu välistatakse nõue rajatise majandamise lõpetamiseks või ümberkorraldamiseks, samas kui need kohtud ei arvesta negatoorhagi menetlemisel teistes liikmesriikides asuvatele rajatistele asukohariigis halduskorras antud lubasid?
b)
Kas sellise diskrimineerimise suhtes kohaldub asutamisleping, kuna see puudutab sellistele äriühingutele, kes majandavad vastavaid rajatisi, kohaldatavaid õiguslikke tingimusi, [selleks], et asuda Euroopa Liidu liikmesriiki ja õiguslikke tingimusi, mis kehtivad nendele äriühingutele elektri tootmisel ja teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse tarnimisel, ning seega esineb vähemalt kaudne side põhivabaduste teostamisega?
c)
Kas selline diskrimineerimine on õigustatud objektiivsete põhjustega, kui liikmesriigi asjaomased kohtud ei teosta üksikjuhtumi kontrolli asukohariigis rajatisele loa andmisel aluseks olevate asjaolude suhtes? Kas proportsionaalsuse põhimõttele vastab asukoha liikmesriigi loa arvestamine teise liikmesriigi kohtute poolt eeldusel, et see on peamises osas õiguslikult võrdväärne kohtu asukoha liikmesriigi käitamisloaga?
d)
Kas liikmesriigi kohtud, millele on esitatud vastav negatoorhagi, on kohustatud punktis 3 a) nimetatud siseriikliku õiguse tõlgenduse vastuolu korral EÜ artikliga 12 tõlgendama siseriiklikku õigust ühenduse õigusele vastavalt nii, et sõnastuse „rajatis, millele on halduskorras antud luba” all võib mõista nii selles liikmesriigis kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides halduskorras antud käitamislubasid?
4)
a)
Kas EÜ artiklis 10 sisalduv lojaalse koostöö põhimõte ühenduse õiguse kohaldamisalas kehtib ka liikmesriikidevahelistes suhetes?
b)
Kas lojaalse koostöö põhimõttest tuleneb, et liikmesriigid ei tohi raskendada ega takistada üksteist riigivõimu teostamisel ning kas see kehtib eelkõige nende territooriumil tuumatehniliste rajatiste planeerimise, ehitamise ja majandamisega seotud otsuste suhtes?
c)
Kas liikmesriigi kohtud, millele on esitatud vastav negatoorhagi, on kohustatud punktis 4 a) nimetatud siseriikliku õiguse tõlgenduse vastuolu korral EÜ artikliga 10 tõlgendama siseriiklikku õigust ühenduse õigusele vastavalt nii, et sõnastuse „rajatis, millele on halduskorras antud luba” all võib mõista nii selles liikmesriigis kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides halduskorras antud käitamislubasid?
Full & Egal Universal Law Academy