5.7.2008
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 171/19
Eelotsusetaotlus, mille esitas Monomeles Protodikeio Rethymnis (Kreeka) 17. aprillil 2008 — Georgios K. Lagoudakis versus Kentro Anoiktis Prostasias Hlikiomenon Dimou Rethymnis
(Kohtuasi C-162/08)
(2008/C 171/32)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Monomeles Protodikeio Rethymnis
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Georgios K. Lagoudakis
Kostja: Kentro Anoiktis Prostasias Hlikiomenon Dimou Rethymnis
Eelotsuse küsimused
1)
Kas Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta, mis on lisatud nõukogu direktiivile 1999/70/EÜ (EÜT L 175, 10.7.1999, lk 42; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368), klauslit 5 ja klausli 8 lõikeid 1 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et ühenduse õigus ei luba liikmesriigil võtta selle kokkuleppe kohaldamiseks meetmeid, a) kui siseriiklikus õiguskorras on juba enne direktiivi jõustumist olemas samaväärsed meetmed raamkokkuleppe klausli 5 lõike 1 tähenduses ja b) kui raamkokkuleppe kohaldamiseks võetud meetmete tagajärjel alaneks tähtajaliste töötajate üldise kaitstuse tase siseriiklikus õiguskorras?
2)
Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas tähtajalistele töötajatele mitte arvukate ja järjestikuliste tähtajaliste töölepingute vaid üheainsa lepingu, mille esemeks on tegelikkuses teenuste osutamine töötaja poolt mitte ajutistele, erakorralistele ja kiireloomulistele vajadustele vaid „püsivatele ja kestvatele” vajadustele vastamiseks, ette nähtud kaitse alandamine on seotud raamkokkuleppe ja direktiivi kohaldamisega ja kas sellest tulenevalt on selline kaitse vähendamine ühenduse õiguse vaatepunktist keelatud või vastupidi lubatud?
3)
Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas juhul, kui siseriiklikus õiguskorras on juba enne direktiivi 1999/70/EÜ jõustumist olemas sellised samaväärsed juriidilised meetmed raamkokkuleppe klausli 5 lõike 1 tähenduses nagu põhikohtuasjas käsitletav seaduse nr 2112/1920 artikli 8 lõige 3, kujutab endast tähtajaliste töötajate üldise kaitstuse taseme keelatud alandamist siseriiklikus õiguskorras raamkokkuleppe klausli 8 lõigete 1 ja 3 tähenduses sellise juriidilise meetme vastu võtmine raamkokkuleppe kohaldamiseks nagu põhikohtuasjas käsitletav presidendi dekreedi nr 164/2004 artikkel 11:
a)
kui raamkokkuleppe kohaldamisele suunatud nimetatud juriidilise meetme kohaldamisalasse kuuluvad ainuüksi järjestikulised arvukad tähtajalised töölepingud või –suhted ja kohaldamisalast on välja jäetud sellised lepingulised teenistujad, kes on sõlminud (mitte arvukad ja järjestikulised vaid) üheainsa tähtajalise töölepingu, mille esemeks on töötaja poolt tööandja „püsivate ja kestvate” vajaduste rahuldamine, samas kui varem kehtinud samaväärne õigusnorm reguleeris kõiki tähtajalisi töölepinguid, sh juhte, mil töötaja oli sõlminud üheainsa tähtajalise töölepingu, mille esemeks on tegelikkuses teenuste osutamine töötaja poolt mitte ajutistele, erakorralistele ja kiireloomulistele vajadustele vaid „püsivatele ja kestvatele” vajadustele vastamiseks;
b)
kui raamkokkuleppe kohaldamisele suunatud käsitletav juriidiline meede näeb tähtajaliste töötajate kaitse ja kuritarvituste vältimise raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta tähenduses eesmärgil ette õigusliku tagajärjena tähtajaliste töölepingute lugemise määramata tähtajaga töölepinguteks ex nunc, samas kui varem kehtinud samaväärsed õigusnormid nägid ette tähtajaliste töölepingute lugemise määramata tähtajaga töölepinguteks alates sõlmimisest (ex tunc)?
4)
Jaatava vastuse korral esimesele küsimusele: kas juhul, kui siseriiklikus õiguskorras on juba enne direktiivi 1999/70/EÜ jõustumist olemas sellised samaväärsed juriidilised meetmed raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta, mis on lisatud nimetatud direktiivile, klausli 5 lõike 1 tähenduses nagu põhikohtuasjas käsitletav seaduse nr 2112/1920 artikli 8 lõige 3, kujutab endast tähtajaliste töötajate üldise kaitstuse taseme keelatud alandamist siseriiklikus õiguskorras raamkokkuleppe klausli 8 lõigete 1 ja 3 tähenduses Kreeka seadusandja poolt nimetatud direktiivi Kreeka õiguskorda ülevõtmisel tehtud valik, mis seisneb ühelt poolt eespool nimetatud presidendi dekreedi nr 164/2002 kaitse välistamises nimetatud kuritarvitamise puhul, mil töötaja on sõlminud üheainsa tähtajalise töölepingu, mille esemeks on tegelikkuses teenuste osutamine töötaja poolt mitte ajutistele, erakorralistele ja kiireloomulistele vajadustele vaid „püsivatele ja kestvatele” vajadustele vastamiseks, ja teiselt poolt sellise konkreetset juhtu reguleeriva ja tõhusa analoogse meetme vastu võtmata jätmises, mis määraks töötajate kaitsmiseks kindlaks selle kuritarvitamise konkreetse juhu õiguslikud tagajärjed lisaks üldisele kaitsele, mis on püsivalt ette nähtud Kreeka õiguskorra üldtööõiguses juhuks, kui tööd on tehtud tühise lepingu alusel ja sõltumata kuritarvituse raamkokkuleppe tähenduses olemasolust, ning mis hõlmab töötaja õigust nõuda palga ning vallandamishüvitise maksmist sõltumata sellest, kas ta töötas kehtiva töölepingu alusel või mitte, arvestades sellega, et:
a)
siseriiklikus õiguses mis tahes töösuhte puhul ette nähtud palga ja vallandamishüvitise maksmise kohustus ei ole suunatud spetsiifiliselt kuritarvituste vältimisele raamkokkuleppe tähenduses ja
b)
varem kehtinud samaväärse sätte kohaldamise õiguslikuks tagajärjeks oli (üheainsa) tähtajalise töölepingu lugemine määramata tähtajaga töölepinguks.
5)
Jaatava vastuse korral eelnevatele küsimustele: kas siseriiklik kohus peab tõlgendades oma siseriiklikku õigust kooskõlas direktiiviga 1999/77/EÜ jätma kohaldamata sellised sätted — mis on vastuolus selle direktiiviga ning mis sisalduvad juriidilises meetmes, mis võeti vastu raamkokkuleppe kohaldamiseks, kuid mis toovad kaasa tähtajaliste töötajate üldise kaitstuse taseme alanemise siseriiklikus õiguskorras — nagu presidendi dekreedis nr 164/2004 sisalduvad sätted, mis välistavad vaikivalt ja kaudselt kuid selgelt vastava kaitse kuritarvituse juhtudel, mil töötaja on sõlminud üheainsa tähtajalise töölepingu, mille esemeks on tegelikkuses teenuste osutamine töötaja poolt mitte ajutistele, erakorralistele ja kiireloomulistele vajadustele vaid „püsivatele ja kestvatele” vajadustele vastamiseks, ja kohaldama nende asemel samaväärses siseriiklikus meetmes, mis kehtis enne direktiivi jõustumist, sisalduvaid sätteid nagu seaduse nr 2112/1920 artikli 8 lõige 3?
6)
Juhul, kui siseriiklik kohus leiab, et tähtajalist tööd käsitlevas kohtuasjas on põhimõtteliselt kohaldatav selline säte (käesolevas kohtuasjas seaduse nr 2112/1902 artikli 8 lõige 3), mis kujutab endast samaväärset juriidilist meedet raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta, mis on lisatud nimetatud direktiivile, klausli 5 lõike 1 tähenduses, ja kui selle sätte alusel loetakse juhul, kui tuvastatakse, et — kasvõi üksainus — tööleping on sõlmitud tähtajaliselt ilma et see oleks tehtava töö laadi, liigi või selle iseloomulike omaduste alusel objektiivselt õigustatud, see tööleping määramata tähtajaga töölepinguks, siis:
a)
kas ühenduse õigusega on kooskõlas selline siseriikliku õiguse tõlgendamine ja kohaldamine siseriikliku kohtu poolt, mille kohaselt kujutab tähtajalise töölepingu sõlmimise objektiivset õigustust igal juhul asjaolu, et lepingu sõlmimise õiguslikuks aluseks oli säte, mis käsitleb tähtajaliste töölepingute abil tööle võtmist hooajalistele, perioodilistele, ajutistele, erakorralistele ja lisanduvatele sotsiaalsetele vajadustele vastamiseks (käesolevas kohtuasjas sätted, mis sisalduvad seaduses nr 3520/2004, FEK A' 7-7-2004), ja seda isegi siis, kui tegelikult rahuldatakse püsivaid ja kestvaid vajadusi;
b)
kas ühenduse õigusega on kooskõlas selline siseriikliku õiguse tõlgendamine ja kohaldamine siseriikliku kohtu poolt, mille kohaselt tuleb sätet, mis keelab avalikus sektoris sõlmitud tähtajaliste töölepingute lugemise määramata tähtajaga töölepinguteks, tõlgendada nii, et avalikus sektoris on tähtajalise töölepingu või -suhte lugemine määramata tähtajaga töölepinguks või -suhteks absoluutselt ja igal juhul keelatud ja seda isegi siis, kui nimetatud leping sõlmiti tähtajaliselt kuritarvitavalt, sest tegelikkuses rahuldatavad vajadused on püsivad ja kestvad, ja siseriiklikule kohtule ei jäeta võimalust tuvastada sellisel juhul vaidlustatud töösuhte tegelik laad ja lugeda see nii nagu peab määramata tähtajaga töölepinguks; või piirdub selline keeld ainult tähtajaliste töölepingutega, mis sõlmiti tõepoolest ajutiste, ettenägematute, kiireloomuliste, erakorraliste või sarnaste vajaduste rahuldamiseks laienemata juhtudele, mil leping sõlmiti tegelikult püsivate ja kestvate vajaduste rahuldamiseks?
Full & Egal Universal Law Academy