2.8.2008
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 197/12
20. mail 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik
(Kohtuasi C-211/08)
(2008/C 197/19)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Pooled
Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: E. Traversa ja R. Vidal Puig)
Kostja: Hispaania Kuningriik
Hageja nõuded
—
Tuvastada, et kuna Hispaania Kuningriik keeldus hüvitamast Hispaania Sistema Nacional de Salud'i (riiklik tervishoiusüsteem) liikmetele neil teistes liikmesriikides haiglaravi saades tekkinud ravikulusid vastavalt nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (1) (edaspidi „määrus nr 1408/71”) artikli 22 lõike 1 punkti a alapunktile i, ulatuses, kus nimetatud ravi andmise liikmesriigis oli kohaldatav kaitse madalam Hispaania õigusnormides sätestatust, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud EÜ artiklist 49 tulenevaid kohustusi;
—
mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.
Väited ja peamised argumendid
1.
Hispaania sotsiaalkindlustusalased õigusnormid sätestavad, et Sistema Nacional de Salud'i poolt kaetud haiglaravi peab olema teostatud selle süsteemi enda poolt, välja arvatud väga erakorralistes olukordades, kui esineb „kiireloomulise, vahetu ja elutähtsa meditsiinilise abi” vajadus. Seetõttu ei hüvita Hispaania ametiasutused selle süsteemi liikmele tekkinud kulusid olukorras, kui ta ajutiselt viibib teises liikmesriigis ja saab seal viibimise käigus meditsiinilisest seisukohast vajalikku haiglaravi vastavalt määruse nr 1408/71 artikli 22 lõike 1 punkti a alapunktile i.
2.
Kui teise liikmesriigi õigusnormide alusel ette nähtud haiglakulude katte tase on ebasoodsam kui Hispaania õigusnormides sätestatu, siis võib Hispaania ametiasutuste keeldumine hüvitamast seda erinevust pärssida Hispaania Sistema Nacional de Salud'i liikmete tahet minna sellesse teise liikmesriiki mittemeditsiiniliste teenuste saamiseks (näiteks haridus- või turismiteenused), või nende liikmete puhul, kes on juba sinna riiki läinud, võib see ärgitada kiirendada oma naasmist, et saada Hispaanias tasuta haiglaravi. Seega võivad vaidlusalused õigusnormid piirata nii nende meditsiiniteenustest erinevate teenuste kasutamist, mis algselt ajendavad teise liikmesriiki minemist, kui ka selles teises liikmesriigis meditsiiniteenuste hilisemat osutamist vastavalt määruse nr 1408/71 artikli 22 lõike 1 punkti a alapunktile i.
3.
Viidatud piirangud teenuste osutamise vabadusele ei ole asutamislepingu alusel õigustatud. Eeskätt ei ole Hispaania ametiasutused näidanud, et need piirangud oleks vajalikud, et vältida tõsist kahju Sistema Nacional de Salud'i rahalisele tasakaalule. Seetõttu tuleb järeldada, et vaidlusalused õigusnormid on vastuolus EÜ artikliga 49.
(1) EÜT L 149, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 35.
Full & Egal Universal Law Academy