2.8.2008
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 197/15
2. juunil 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Prantsuse Vabariik
(Kohtuasi C-241/08)
(2008/C 197/25)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: D. Recchia ja J.-B. Laignelot)
Kostja: Prantsuse Vabariik
Hageja nõuded
—
tuvastada, et kuna Prantsuse Vabariik ei ole vastu võtnud kõiki vajalikke õigus- ja haldusnorme nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (1) artikli 6 lõigete 2 ja 3 nõuetekohaseks ülevõtmiseks, siis on Prantsuse Vabariik rikkunud selle direktiivist tulenevaid kohustusi;
—
mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.
Väited ja peamised argumendid
Komisjon esitab hagi toetuseks kaks väidet, mis tuginevad vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ („elupaigadirektiiv”) artikli 6 lõigete 2 ja 3 rikkumisele.
Hageja rõhutab esimeses etteheites asjaolu, et elupaigadirektiivi artikli 6 lõige 2 keelab sõnaselgelt kaitstud elupaikade olukorra halvenemise. Seega ei ole õigustatud see, et siseriiklikes õigusnormides on võetud kasutusele mõiste „märkimisväärne mõju”, piiramaks eelnimetatud sätte rakendamist teatavale inimtegevusele. Samuti ei saa siseriiklik seadusandja otsustavalt kinnitada, et teataval „Natura 2000” aladel läbiviidaval tegevusel — nagu nt jaht ja kalapüük — „puudub häiriv mõju”, isegi kui need tegevused on ajutised ja toimuvad kehtivate siseriiklike õigusnormide kohaselt.
Teises etteheites märgib komisjon kõigepealt, et elupaigadirektiivi artikli 6 lõige 3 nõuab, et iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, tuleb nõuetekohaselt hinnata, välja arvatud kitsalt tõlgendatavatel juhtudel. Kostja õigusnormide osas esineb probleeme seoses ühenduse õigusega, kuna „Natura 2000” lepingutes ettenähtud tööd, projektid ja kavad on neis järjekindlalt keskkonnamõju hindamise kohustuse alt välja arvatud.
Lisaks märgib komisjon, et Prantsuse õigus lubab projekte, mille puhul ei ole nõutav ei haldusluba ega –kinnitus ning mille suhtes seega hindamismenetlus kohaldamisele ei kuulu. Teatavatel nende hulgast on märkimisväärne mõju „Natura 2000” aladele, arvestades liikide säilitamise eesmärke.
Komisjon leiab, et siseriiklike õigusnormidega tuleks kaebajatele panna selge kohustus pakkuda välja alternatiivsed lahendused juhtudeks, kui niisuguse ala kaitsekorralduse projekti või kava mõju hindamise tulemused on negatiivsed.
(1) EÜT L 206, lk 7.
Full & Egal Universal Law Academy