8.11.2008
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 285/17
Transports Schiocchet — Excursions SARL-i 21. juulil 2008 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 19. mai 2008. aasta määruse peale kohtuasjas T-220/07: Transports Schiocchet — Excursions SARL versus komisjon
(Kohtuasi C-335/08 P)
(2008/C 285/28)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Transports Schiocchet — Excursions SARL (esindaja: advokaat D. Schönberger)
Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon
Apellandi nõuded
—
Tühistada Esimese Astme Kohtu 19. mai 2008. aasta määrus;
—
vaidlust läbi vaadates rahuldada esimeses kohtuastmes esitatud nõuded ja teha lõplik otsus;
—
teise võimalusena, saata asi tagasi Esimese Astme Kohtule;
—
mõista kohtukulud täies ulatuses välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse toetuseks kolm väidet.
Esimese väite kohaselt on Esimese Astme Kohus rikkunud ühenduse kohtu otsustega seotud õiguskindluse põhimõtet, EÜ asutamislepingu artiklit 235 ja EÜ artikli 288 teist lõiku, samuti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 13, kuna Esimese Astme Kohus leidis vaidlustatud määruse punktis 39, et hageja pöördumine siseriiklikesse kohtutesse ei peata ega katkesta tähtaega, kuigi oma varasemates otsustes res judicata on Euroopa Kohus leidnud vastupidist ja julgustanud jätkama menetlust siseriiklikes kohtuinstantsides.
Teises väites juhib hageja tähelepanu mitmetele vigadele, mida Esimese Astme Kohus tegi lepinguvälise vastutuse tingimuste esinemise hindamisel ja mis puudutasid faktide moonutamist ja hagiavalduses esitatud nõudeid, EÜ artikli 288 teise lõigu ning EÜ artikli 230 hindamisel, eelkõige osas, mis puudutab komisjoni seisukoha oletatavat heakskiitmist siseriiklike kohtute poolt ning hinnangut ajavahemiku kohta, mil kahju tekitati.
Kolmandas ja viimases väites viitab hageja määruse 684/92 (1) artikli 4 lõike 2 ja artikli 2 punkti 1.3 rikkumisele, kuna Esimese Astme Kohus, järgides komisjoni tõlgendust, käsitles ekslikult hageja konkurentide tegevust „eriveona” (artikli 4 lõike 2 mõttes), milleks ei ole luba vaja, kuigi antud juhul oli tegemist paralleelveo või ajutise veoga (artikli 2 punkt 1.3 mõttes), millele kohaldatakse samu tingimusi kui regulaarvedudele.
(1) EÜT L 74, lk 1.
Full & Egal Universal Law Academy