22.11.2008
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 301/28
30. septembril 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Poola Vabariik
(Kohtuasi C-435/08)
(2008/C 301/43)
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: K. Simonsson ja M. Owsiany-Hornung)
Kostja: Poola Vabariik
Hageja nõuded
—
Tuvastada, et kuna Poola Vabariik on infrastruktuuriministri 13. detsembri 2002. aasta määruse, mis puudutab meresõidu ohutuseks kehtestatud eritingimusi ja millega võeti siseriiklikusse õigusesse üle mõned Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (1), sätted, kohaldamisalast välja jätnud kõik lõbusõidulaevad ning kuna Poola Vabariik on kehtestanud infrastruktuuriministri 12. mai 2003. aasta määruse, mis puudutab ohtlikku või saastavat kaupa vedava laeva omaniku poolt edastatavat teavet, § 3 lõike 3, millega võeti siseriiklikusse õigusesse üle asjaomase direktiivi artikkel 13 ja mis sätestab, et Poola sadamatest lahkuvate laevade omanikud peavad juhul, kui sadamast lahkudes ei ole laeva sihtsadam või ankrupaiga asukoht teada, esitama (direktiivi I lisa punktis 3 täpsustatud) üldteabe laeva ja lasti kohta alles laeva marsruudi kindlaksmääramisel, siis on Poola Vabariik rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ, artiklitest 2 ja 13 tulenevaid kohustusi;
—
mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.
Väited ja peamised argumendid
Poola Vabariik on rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ, artiklitest 2 ja 13 tulenevaid kohustusi.
Poola Vabariik ei ole nõuetekohaselt üle võtnud direktiivi 2002/59 artiklit 2, mis välistab oma kohaldamisalast „kalalaevad, traditsioonilised laevad ja lõbusõidulaevad, mille pikkus on vähem kui 45 meetrit”.
Infrastruktuuriministri 13. detsembri 2002. aasta määruse, mis puudutab meresõidu ohutuseks kehtestatud eritingimusi ja millega võeti siseriiklikusse õigusesse üle mõned selle direktiivi sätted, § 2 lõike 1 punkt 2 läheb sellest kaugemale, välistades kohaldamisalast kõik lõbusõidulaevad. Direktiivi kohaldamisala taoline piiramine on vastuolus direktiivi artikliga 2.
Lisaks on Poola Vabariik rikkunud direktiivi 2002/59 artiklist 13 tulenevaid kohustusi. Direktiivi artikli 13 lõike 1 kohaselt peab „ohtlikke või saastavaid kaupu vedava ja liikmesriigi sadamast lahkuva laeva käitaja, agent või kapten, sõltumata laeva suurusest, […] hiljemalt väljumise hetkel esitama selle liikmesriigi määratud pädevale asutusele I lisa punktis 3 täpsustatud teabe”.
Infrastruktuuriministri 12. mai 2003. aasta määruse, mis puudutab ohtlikku või saastavat kaupa vedava laeva omaniku poolt edastatavat teavet, § 3 lõige 1 näeb küll sellise kohustuse ette. Samas sätestab § 3 lõige 3: „Kui sadamast lahkudes ei ole laeva sihtsadam või ankrupaiga asukoht teada, edastatakse see teave […] hiljem laeva marsruudi kindlaksmääramisel.”
Selline võimalus ei piirdu seega üksnes direktiivi artikli 13 lõikes 2 sätestatud erijuhuga (mil on tegemist väljaspool ühendust asuvast sadamast tuleva ja liikmesriigis asuvasse sadamasse või liikmesriigi territoriaalvetes asuvasse ankrupaika suunduva laevaga). Selline kõrvalekalle teabe esitamise ajahetke osas on vastuolus direktiivi artikliga 13.
(1) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10.
Full & Egal Universal Law Academy