24.1.2009
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 19/15
Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale Amministrativo Regionale per la Sicilia (Itaalia) 6. novembril 2008 — Dow Italia Divisione Commerciale srl versus Ministero Ambiente e Tutela del Territorio e del Mare jt
(Kohtuasi C-479/08)
(2009/C 19/25)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale Amministrativo Regionale per la Sicilia (Itaalia)
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Dow Italia Divisione Commerciale srl
Vastustajad: Ministero Ambiente e Tutela del Territorio e del Mare jt
Eelotsuse küsimused
1)
Kas „saastaja maksab” põhimõttega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid ja eeskätt tsiviilseadustiku artikkel 2050, millega lubatakse ametiasutustel juhul, kui saastatud alal tegutseb mitu tööstusettevõtjat, kohustada neid kandma nimetatud ala saneerimiskulud, ilma et eelnevalt oleks individuaalselt tuvastatud nende vastutus saaste eest või kui seda tehakse ainuüksi seetõttu, et need tööstusettevõtjad loetakse vastutavaks tootmisvahendite omandiõiguse alusel ja seega objektiivselt vastutavaks nende poolt keskkonnale põhjustatava kahju eest; või võib neid igal juhul kohustada heastama keskkonnale tuvastatud saastega põhjustatud kahju ilma et oleks tuvastatud saaste materiaalset põhjustamist ning proportsionaalsust arvestamata?
2)
Kas „saastaja maksab” põhimõtet kohaldades võib ametiasutus seada kaitsemeetmete, saneerimismeetmete ja keskkonnakahju heastamise meetmete kulud isikute kanda, kelle käsutuses saastatud alad on, ilma et eelnevalt oleks tuvastatud põhjuslikku seost käitumise ja tuvastatud saaste vahel?
3)
Kas „saastaja maksab” ja proportsionaalsuse põhimõtte alusel võib kohustada isikuid, kelle käsutuses saastatud alad on, võtma meetmeid, mis ei ole otseselt seotud igaühe individuaalse osalusega saastamises ega sellega proportsionaalsed?
4)
Kas „saastaja maksab” ja proportsionaalsuse põhimõtte alusel võib seada kaitsemeetmete, saneerimismeetmete ja keskkonnakahju heastamise meetmete võtmise kohustused isikutele, kes ei ole seotud saastavate ainete sattumisega keskkonda, kui vastavad kulutused ja sekkumised on samad, kui mitte täpselt identsed nendega, mis seatakse selliste isikute kanda, kes on seevastu seotud saastavate ainete sattumisega keskkonda?
5)
Kas „saastaja maksab” ja proportsionaalsuse põhimõtte alusel võib ametiasutus kohustada teostama sekkumisi, mille puhul ei ole hinnatud kehtestatud lahenduste sobivust eraõiguslikule isikule pandud kohustuste vaatepunktist, nähes seeläbi ette ulatuslikumad ja ülemäärased meetmed võrreldes sellega, mis oleks konkreetselt vajalik ametiasutuse eesmärgi saavutamiseks?
Full & Egal Universal Law Academy