21.2.2009
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 44/30
Eelotsusetaotlus, mille esitas Monomeles Protodikeio Athinon (Kreeka) 27. novembril 2008 — Archontia Koukou versus Elliniko Dimosio
(Kohtuasi C-519/08)
(2009/C 44/50)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Monomeles Protodikeio Athinon (Ateena esimese astme kohus)
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Archontia Koukou
Kostja: Elliniko Dimosio (Kreeka riik)
Eelotsuse küsimused
1)
Kas raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta, mis on lisatud direktiivile 1999/70/EÜ, klauslit 5 tuleb tõlgendada nii, et tähtajaliste töölepingute või -suhete järjestikuse sõlmimise objektiivse alusena võib käsitada asjaolu, et sellised lepingud sõlmitakse õigusnormi alusel, mis näeb ette tähtajaliste töölepingute või -suhete sõlmimise, ja seda vaatamata sellele, et tegelikult rahuldatakse tööandja püsivaid ja kestvaid vajadusi?
2)
Kas kuritarvitamise tuvastamise kriteeriumide lisamine raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 5 rakendamiseks võetud meetmetega (näiteks töölepingute kestuse maksimaalne piirmäär ja uuendamiste arv, mille piires on lubatud tähtajalise töölepingu alusel tööle võtta ka sellise objektiivse aluse puudumisel, mis õigustaks tähtajaliste töölepingute või -suhete sõlmimist või uuendamist) kujutab endast raamkokkuleppe klausli 8 punktis 3 keelatud direktiivile 1999/70/EÜ eelnenud üldise kaitstuse taseme alandamist arvestades sellega, et direktiivile 1999/70/EÜ eelnenud õiguskorra kohaselt oli kuritarvitamise tuvastamise ainsaks kriteeriumiks objektiivse aluseta töölevõtmine tähtajalise töölepingu või -suhte alusel?
3)
Kas erandite selliste üldiste ja näitlike loetelude sätestamine, nagu on ette nähtud presidendi dekreedi nr 164/2004 lõplikes sätetes seoses järjestikuste tähtajaliste töölepingute või -suhete sõlmimisele põhimõtteliselt kehtestatud piiridega, kujutab endast tõhusat meedet järjestikuste tähtajaliste töölepingute või -suhete kasutamisest tuleneva kuritarvitamise vältimiseks raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 5 tähenduses?
4)
Kas selliseid meetmeid, nagu kõne all põhikohtuasjas ning mis võeti vastu presidendi dekreedi nr 164/2004 artikliga 7, võib käsitada tõhusatena kuritarvitamise vältimise ja selle eest kaitsmise vaatepunktist raamkokkuleppe klausli 5 tähenduses, kui
a.
need näevad kuritarvitamise vältimise ja tähtajaliste töötajate kaitsmise meetmena ette tööandja kohustuse maksta töötasu ja „vallandamishüvitist” olukorras, kus on kuritarvitavalt kasutatud järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid, ja seda arvestades sellega, et i) töötasu ja „vallandamishüvitise” maksmise kohustus on siseriiklikes õigusnormides ette nähtud mis tahes töösuhte puhul ning selle eesmärk ei ole konkreetselt kuritarvitamise vältimine raamkokkuleppe tähenduses, ning ii) eelkõige „vallandamishüvitise” maksmise kohustus tähtajaliste töölepingute või -suhete lõpetamise hetkel on raamkokkuleppe klausli 4 kohaldamise tagajärg, mis käsitleb tähtajaliste töötajate vastavate määramata tähtajaga töölepingu alusel töötavate isikutega võrreldes mittediskrimineerimist, ja
b.
need näevad kuritarvitamise vältimise meetmena ette sanktsioonide kohaldamise tööandja pädevatele organitele, samas kui on tuvastatud, et samasugused või sarnased sanktsioonid, mis olid varem avalikus sektoris ette nähtud, ei olnud tõhusad võitluses järjestikuste tähtajaliste töölepingute või -suhete kasutamisest tuleneva kuritarvitamise vastu?
5)
Kas direktiivi 1999/70/EÜ nõuetekohast ülevõtmist Kreeka õiguskorda kujutavad endast sellised meetmed — isegi juhul, kui need on tõhusad, nagu võeti vastu presidendi dekreedi nr 164/2004 artikliga 11 ning mis jõustusid 19. juulil 2004, s.t direktiivis 1999/70/EÜ sätestatud tähtajaga võrreldes hilinenult, ja millele anti üksnes kolme kuud hõlmav tagasiulatuv jõud, mistõttu neid kohaldatakse üksnes selliste järjestikuste tähtajaliste töölepingute või-suhete suhtes, mis olid kehtivad pärast 19. aprilli 2004, ning mida ei kohaldata seega selliste töölepingute ja -suhete suhtes, mille järjestikune sõlmimine jätkus ka pärast direktiivi 1999/70/EÜ ülevõtmiseks kehtestatud tähtaega ja enne 19. aprilli 2004?
6)
Kas juhul, kui tuvastatakse, et presidendi dekreediga nr 164/2004 raamkokkuleppe klausli 5 ülevõtmiseks võetud meetmed ei ole tõhusad kuritarvitamise vältimiseks, peab kohus oma ühenduse õigusega kooskõlalise tõlgendamise kohustuse raames kohaldama kooskõlas direktiiviga 1999/70/EÜ sellele presidendi dekreedile eelnenud Kreeka õigusnorme (näiteks seaduse nr 2112/1920 artikli 8 lõiget 3), mille alusel on võimalik kaitsta hagejat kuritarvitamise eest, et saavutada ühenduse õiguse rikkumise tagajärgede kõrvaldamine?
7)
Kas juhul, kui leitakse, et presidendi dekreediga nr 164/2004 võetud meetmed ei ole tõhusad ja et ühenduse õigusega kooskõlalise tõlgendamise kohustuse raames on kohaldatavad kirjeldatud eelnevad õigusnormid (seaduse nr 2112/1920 artikli 8 lõige 3), on ühenduse õigusega kooskõlas siseriikliku õiguskorra normihierarhiliselt kõrgemate õigusnormide (põhiseaduse artikli 103 lõige 8) selline tõlgendus, mille kohaselt on nendega absoluutselt keelatud tähtajaliste töölepingute muutmine määramata tähtajaga töölepinguteks; ja seda ka siis, kui tegelikult on need töölepingud sõlmitud kuritarvitavalt, tuginedes sätetele, mis on suunatud erakorraliste ning üldiselt mööduvate vajaduste rahuldamisele, samas kui tegelikult rahuldatakse selliste töölepingutega avalikku sektorisse kuuluva tööandja püsivaid ja kestvaid vajadusi (vt Areios Pagose üldkogu otsused nr 19/2007 ja nr 20/2007), samas kui on võimalik ka selline tõlgendus, mille kohaselt kõnealust keeldu tuleb kohaldada üksnes selliste tähtajaliste töölepingute suhtes, mis on tegelikult sõlmitud ajutiste, ettenägematute, kiireloomuliste või erakorraliste vajaduste rahuldamiseks ja mitte ka juhtumitele, kus need sõlmiti tegelikult püsivate ja kestvate vajaduste rahuldamiseks?
8)
Kas arvestades asjaoluga, et enne presidendi dekreedi nr 164/2004 vastuvõtmist kuulusid kõik kohtuvaidlused, mis seondusid tähtajalise tööga, tsiviilkohtute pädevusse ja need lahendati töövaidluste erimenetluse raames, mis on soodsam formaalsuste järgimise osas, lihtsam, tähtajalisest töötajast hagejale vähem kulukas ning tavaliselt kiirem, on ühenduse õigusega kooskõlas see, et pärast presidendi dekreedi nr 164/2004 jõustumist kuuluvad tähtajalise töö ja raamkokkuleppe klausliga 5 seonduvad kohtuvaidlused halduskohtute ainupädevusse, samas kui see muudab tähtajalisele töötajale juurdepääsu kohtulikule kaitsele raskeks?
Full & Egal Universal Law Academy