19.7.2008
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 183/21
3. jaanuaril 2008 esitatud hagi — Euroopa Meresõiduohutuse Amet versus Portugali Vabariik
(Kohtuasi T-4/08)
(2008/C 183/44)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) (esindajad: professor E. Pache ja J. Menze)
Kostja: Portugali Vabariik
Hageja nõuded
Euroopa Meresõiduohutuse Amet palub Esimese Astme Kohtul vastavalt asukohalepingu artikli 14 lõikele 2 tuvastada, et:
—
asukohaleping kui ühenduse õiguse kohaldamisalasse kuuluv rahvusvahelise õiguse dokument, mida Portugali Vabariik ei saa ühepoolselt muuta ka mitte oma siseriiklike õigusaktidega, on Portugali valitsusele siduv;
—
asukohalepingu kohaselt on Portugali valitsus kohustatud tagama, et Euroopa Meresõiduohutuse Ameti töötajad ja nende pereliikmed saaksid kasutada õigust importida riigist, kus oli nende viimane elukoht, või riigist, mille kodanikud nad on, maksuvabalt ja keeldude või piiranguteta, esimest korda riiki elama asudes viie aasta jooksul arvates ametisse töölevõtmisest ning kõige rohkem kahe saadetisena, sõidukeid, mis on turutingimustel ostetud nimetatud riikidest, ning et asukohalepingu nende sätete varasema ja praeguse kohaldamisega ei ole Portugali pädevad ametiasutuste seda kohustust täitnud;
eelkõige on Portugali valitsus kohustatud vastavalt taotlusele registreerima eraldi seerias maksuvabalt ja ilma keeldude või piiranguteta ameti töötajate ja nende pereliikmete sõidukid, mis on ostetud turutingimustel riigist, kus oli nende eelmine elukoht, või riigist, mille kodanikud nad on;
—
asukohalepingu kohaselt on Portugali valitsus kohustatud tagama, et Euroopa Meresõiduohutuse Ameti töötajad ja nende pereliikmed saaksid Portugalis kasutada privileege ja immuniteete, maksuvabastusi ja hüvesid, mida Portugali Vabariik võimaldab diplomaatilise korpuse vastava kategooria liikmetele, ning et asukohalepingu nende sätete varasema ja praeguse kohaldamisega ei ole Portugali pädevad ametiasutused seda kohustust täitnud;
eelkõige on Portugali valitsus kohustatud kohaldama enne 2007. aasta juulit diplomaatilise korpuse liikmete sõidukite registreerimise ja maksustamise kohta kehtinud nõudeid ja sätteid nende Euroopa Meresõiduohutuse Ameti töötajate suhtes, kes on asunud teenistusse enne seda päeva, samuti nende pereliikmete suhtes;
Portugali valitsus on kohustatud kohaldama kuni 2007. aasta juulini diplomaatilise korpuse liikmete sõidukite registreerimise ja maksustamise kohta kehtinud nõudeid ja sätteid kõikidel muudel juhtudel;
Portugali valitsus on kohustatud tagama, et Euroopa Meresõiduohutuse Ameti töötajad ja nende pereliikmed saaksid tegelikult kasutada privileege ja immuniteete, maksuvabastusi ja hüvesid, mida Portugal võimaldab diplomaatilise korpuse vastava kategooria liikmetele Portugali Vabariigis, ning et Portugali pädevate ametiasutuste varasem ja praegune tegevusetus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti töötajate ja nende peredeliikmete registreerimistaotluste läbivaatamisel rikub seda kohustust;
—
asukohalepingu sätteid tuleb tõlgendada ja kohaldada nii, et kasutatud autode toomisel Portugali territooriumile on Euroopa Meresõiduohutuse Ameti töötajatel ja nende pereliikmetel vähemalt samasugused õigused nagu igal EL kodanikul, kes asub elama Portugali;
—
Euroopa Meresõiduohutuse Ameti töötajate ja nende pereliikmete autode registreerimise taotluste läbivaatamise mõistlikuks tähtajaks tuleb kooskõlas asukohalepinguga pidada mitte rohkem kui kahte kuud;
—
Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 kohaselt tuleb kohtukulud välja mõista Portugali Vabariigilt.
Väited ja peamised argumendid
Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „EMSA” või „amet”) on asutatud määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (1) ja selle asukoht on Lissabonis. Portugali Vabariigi valitsus ja Euroopa ühendus kirjutasid 28. juulil 2004 alla protokollile (2) (edaspidi „asukohaleping”). Asukohaleping käsitleb EMSA ja Portugali kui tema asukohariigi suhteid ning on kohaldatav ameti ja selle töötajate suhtes.
Hageja väidab, et Portugali valitsus tegi ettepaneku — ilma et EMSA oleks seda varem taotlenud või teinud selleks ettepaneku — sõlmida see asukohaleping, mis näeb ette rea privileege ja immuniteete, maksuvabastusi ja hüvesid ameti ja selle töötajate jaoks, mis üldjoontes peegeldab Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli (edaspidi „protokoll”), kuid näeb ette ka täiendavaid hüvesid. Lisaks väidab ta, et asukohalepingu ettepaneku tekst sarnanes Portugali ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (edaspidi „EMCDDA”) vahel 26. juunil 1996 sõlmitud asukohalepingule, eelkõige sõidukite registreerimise osas.
Septembris 2005 moodustasid ühelt poolt Portugali valitsus ning teiselt poolt EMSA ja EMCDDA töörühma, et töötada välja üksikasjalised halduseeskirjad kahe asukohalepingu või protokolli rakendamiseks.
Hageja väidab, et kuna Portugali haldusasutused ei vaadanud läbi EMSA töötajate esitatud autode registreerimise taotlusi, siis rikkusid nad kohustusi, mis tulenevad asukohalepingust, milles on selgitatud kohustusi, mis tulenevad EMSA suhtes kohaldatavast protokollist vastavalt määruse (EÜ) nr 1406/2002 artiklile 7. Lisaks väidab hageja, et Portugali ametiasutused ei kohaldanud kehtivat Portugali seadust EMSA töötajate ja nende pereliikmete suhtes, kuigi nad kohaldasid seda EMCDDA ja diplomaatiliste esinduste suhtes. Hageja sõnul takistas see oluliselt EMSA tegevust, kuna sõidukid, mis osteti õiguspärases ootuses, et kehtivaid eeskirju kohaldatakse, jäid registreerimata. Ka sõidukitele, mis toodi varasemast elukohast või riigist, mille kodanikud töötajad olid, jäi varasema elukoha riigi numbrimärk, hoolimata selle riigi nõuetest, mis puudutavad arvelt mahavõtmise kohustust. Kokkuvõttes väidab hageja, et Portugali ametiasutuste otsus jätta sõidukite registreerimise taotlused läbi vaatamata tekitas mitmeid õiguslikke ja halduslikke raskusi töötajatele, kellel ei jäänud muud üle, kui kasutada sõidukit selle registreerimise, kindlustamise ja tehnilise kontrolliga seotud kohustusi rikkudes.
Seejärel on Esimese Astme Kohtu pädevuse kohta osundatud, et määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikli 8 lõige 2 sätestab, et Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile, ja et asukohalepingu artikkel 14 näeb ette, et selle lepingu kohaldamisel tekkinud erimeelsused vaatab läbi neljast liikmest koosnev ad hoc rühm. Vaidlused, mis jäävad sel teel lahendamata, lahendab Euroopa Ühenduste Kohus.
Hageja sõnul osutus erimeelsuste lahendamise menetlus nurjunuks ja seega kuulub käesoleva, asukohalepingu tõlgendamist puudutava vaidluse läbivaatamine Euroopa Kohtu pädevusse vastavalt EÜ artiklile 238, mille kohaselt kuulub Euroopa Kohtu pädevusse otsuse tegemine ühenduse poolt või nimel sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel, vastavalt määruse (EÜ) nr 1406/202 artikli 5 lõikele 1, mille kohaselt amet on ühenduse asutus, ning vastavalt EÜ artiklile 225, mille kohaselt Esimese Astme Kohus on pädev arutama ja lahendama esimese astmena EÜ artiklis 238 osutatud hagisid või menetlusi.
Lisaks selgitab hageja, et ta palub Esimese Astme Kohtul kinnitada, et asukohaleping on ühenduse õiguse kohaldamisalasse kuuluv rahvusvahelise õiguse dokument, mis on Portugali ametiasutustele siduv ja mida ei saa ühepoolselt muuta. Ühtlasi palub ta kohtuotsusega tuvastada, et tema personali mootorsõidukite registreerimise taotluste läbivaatamata jätmine on vastuolus protokolli sätetega ja et Portugali ametiasutused on kohustatud rakendama protokolli asjassepuutuvaid sätteid mõistliku tähtaja jooksul. Lõpuks leiab ta, et asukohalepingut tuleb tõlgendada nii, et sõidukite registreerimisel on EMSA töötajatel vähemalt samasugused õigused nagu igal teisel EL kodanikul, kes asub elama Portugali.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT 2002, L 208, lk 1; ELT eriväljaanne 07/07, lk 3).
(2) Avaldatud Portugali ametlikus teatajas nr 224, 22.9.2004, lk 6073, kättesaadav EMSA veebilehel: %20pt %20government %20and %20emsa.pdf
Full & Egal Universal Law Academy