25.10.2008
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 272/31
11. augustil 2008 esitatud hagi — Itaalia versus komisjon
(Kohtuasi T-305/08)
(2008/C 272/58)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Itaalia Vabariik (esindaja: avvocato dello Stato F. Arena)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
—
Tühistada komisjoni 12. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 530/2008, millega kehtestatakse erakorralised meetmed Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres harilikku tuuni püüdvate seinerite suhtes (ELT L 155, 13.6.2008, lk 9), artikkel 1 osas, milles sellega keelatakse Itaalia lipu all sõitvatel laevadel alates 16. juunist 2008 hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres ning osas, milles keelatakse samadel laevadel hariliku tuuni varude pardal hoidmine, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, ümberlaadimine, üleandmine või lossimine;
—
mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Itaalia valitsus vaidlustas Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus komisjoni 12. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 530/2008, millega kehtestatakse erakorralised meetmed Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres harilikku tuuni püüdvate seinerite suhtes (ELT L 155, 13.6.2008, lk 9), artikli 1.
Selle vaidlustamine põhineb viiel väitel.
Esiteks väidab hageja, et vaidlustatud määrusel puuduvad igasugused põhjendused, kuna väidet, et Itaalia laevastik on 16. juuniks 2008 oma püügivõimaluse ammendanud, ei toeta ükski muu argument kui lihtne viide komisjoni valduses olevatele teatavatele täpsustamata andmetele ning komisjoni inspektorite aruannete (samuti avaldamata) sisule.
Teiseks viitab hageja võimu kuritarvitamisele, väites, et komisjon ei võtnud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 7 ette nähtud erakorralisi meetmeid sel põhjusel, et nimetatud sätet oli rikutud, vaid hoopis eesmärgiga sekkuda selle liikmesriigi poolt mõnede temale nõukogu määrusest (EÜ) nr 1559/2007 tulenevate kohustuste väidetava täitmata jätmise tõttu.
Kolmanda väitega viitab hageja määruse nr 2371/2002 artiklite 7 ja 22 rikkumisele, kuna tema sõnul oleks komisjoni esitatud faktilisi asjaolusid arvestades saanud äärmisel juhul võtta meetmeid viidatud artikli 26 alusel (järgides selles sättes ette nähtud menetlust), mitte aga artikli 7 alusel.
Neljandaks väidab hageja, et vaidlustatud akti puhul on muundatud faktilisi asjaolusid, kuna Itaalia ametiasutuste poolt komisjonile edastatud andmetest nähtub, et ka vaidlustatud määruse vastuvõtmisele järgnenud perioodil olid Itaalia lipu all sõitvad laevad püüdnud harilikku tuuni alla 50 % neile eraldatud kvoodist, nii et faktiline asjaolu, millele vaidlustatud meede tugineb (Itaalia laevastiku püügivõimaluse ületamine), puudub.
Viienda ja viimase väitega toob hageja esile põhjenduste puudumise seoses määruse nr 1559/2007 rikkumistega, mida samuti tema väitel on vaidlustatud meetmes üldsõnaliselt kinnitatud, ilma et oleks selgitatud, milles need seisnevad, ja viidatud asjaoludele, mille alusel väidetakse, et see liikmesriik on jätnud nimetatud määrusest tulenevad kohustused täitmata.
Full & Egal Universal Law Academy