2.7.2011
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 194/4
Euroopa Kohtu (teine koda) 12. mai 2011. aasta otsus (Vilniaus miesto 1 apylinkės teismas'e (Leedu vabariik) eelotsusetaotlus) — Malgožata Runevič-Vardyn, Łukasz Wardyn versus Vilniaus miesto savivaldybės administracija, Lietuvos Respublikos teisingumo ministerija, Valstybinė lietuvių kalbos komisija, Vilniaus miesto savivaldybės administracijos Teisės departamento Civilinės metrikacijos skyrius
(Kohtuasi C-391/09) (1)
(Liidu kodakondsus - Liikumis- ja elukohavabadus - Kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõte - ELTL artiklid 18 ja 21 - Isikute võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata nende rassilisest või etnilisest päritolust - Direktiiv 2000/43/EÜ - Liikmesriigi õigusnormid, millega kehtestatakse füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimede transkriptsioon, mille puhul kasutatakse selle riigi väljastatud perekonnaseisuaktides ainult tema riigikeele tähti)
2011/C 194/04
Kohtumenetluse keel: leedu
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Vilniaus miesto 1 apylinkės teismas
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Malgožata Runevič-Vardyn, Łukasz Wardyn
Vastustajad: Vilniaus miesto savivaldybės administracija, Lietuvos Respublikos teisingumo ministerija, Valstybinė lietuvių kalbos komisija, Vilniaus miesto savivaldybės administracijos Teisės departamento Civilinės metrikacijos skyrius
Ese
Eelotsusetaotlus — EÜ artiklite 12 ja 18 ning nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT L 180, lk 22; ELT eriväljaanne 20/01, lk 23), artikli 2 lõike 2 punkti b tõlgendamine — Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette, et muust rahvusest või muu riigi kodakondsusega isiku perekonna- ja eesnimesid võib selle riigi perekonnaseisuaktides transkribeerida vaid riigikeele tähtedega.
Resolutsioon
1.
Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette, et isiku perekonna- ja eesnimesid võib selle riigi perekonnaseisuaktides transkribeerida vaid kujul, mis järgib riigikeele õigekirjareegleid, reguleerivad olukorda, mis ei kuulu nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, kohaldamisalasse.
2.
ELTL artiklit 21 tuleb tõlgendada nii, et:
—
sellega ei vastuolus, kui liikmesriigi pädevad asutused keelduvad niisuguste siseriiklike normide alusel, mis näevad ette, et isiku perekonna- ja eesnimesid võib selle riigi perekonnaseisuaktides transkribeerida ainult riigikeele õigekirjareegleid järgival kujul, muutmast oma kodaniku sünni- ja abielutunnistusel selle isiku perekonna- ja eesnime vastavalt muu liikmesriigi õigekirjareeglitele;
—
sellega ei ole vastuolus, kui liikmesriigi pädevad asutused keelduvad niisugustel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja eespool nimetatud normide alusel, muutmast liidu kodanikest abielupaari ühist perekonnanime, nii nagu see on kantud perekonnaseisuaktidesse (mille on väljastanud neist kodanikest ühe päritoluriik), selle riigi õigekirjareegleid järgival kujul, tingimusel, et see ei too neile kodanikele kaasa tõsiseid ebamugavusi haldus-, töö- ja erasfääris — selle peab kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus. Kui see on nii, tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kontrollida, kas muutmisest keeldumine on vajalik nende huvide kaitseks, mille tagamisele on suunatud siseriiklikud õigusnormid ning kas see on õiguspärase eesmärgiga proportsionaalne;
—
sellega ei ole vastuolus, kui liikmesriigi pädevad asutused keelduvad niisugustel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja eespool nimetatud normide alusel, muutmast teise liikmesriigi kodanikust liidu kodaniku abielutunnistust, et selle kodaniku eesnimed oleks sellel tunnistusel transkribeeritud niisuguste diakriitiliste märkidega, nagu tema päritoluriigi väljastatud perekonnaseisuaktides ning kujul, mis järgib viimati nimetatud riigi riigikeele õigekirjareegleid.
(1) ELT C 312, 19.12.2009.
Full & Egal Universal Law Academy