6.8.2011
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 232/7
Euroopa Kohtu (kolmas koda) 16. juuni 2011. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlanden'i (Madalmaad) eelotsusetaotlus) — Stichting de Thuiskopie versus Opus Supplies Deutschland GmbH, Mijndert van der Lee, Hananja van der Lee
(Kohtuasi C-462/09) (1)
(Õigusaktide ühtlustamine - Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused - Direktiiv 2001/29/EÜ - Reprodutseerimisõigus - Erandid ja piirangud - Isikliku kasutamise eesmärgil reprodutseerimise suhtes kehtestatud erand - Artikli 5 lõike 2 punkt b ja sama artikli lõige 5 - Õiglane hüvitis - Isik, kes on kohustatud maksma tasu, millest rahastatakse seda hüvitist - Kahes erinevas liikmesriigis elavate isikute vaheline müük sidevahendi abil)
2011/C 232/10
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Hoge Raad der Nederlanden
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Stichting de Thuiskopie
Kostjad: Opus Supplies Deutschland GmbH, Mijndert van der Lee, Hananja van der Lee
Ese
Eelotsusetaotlus — Hoge Raad der Nederlanden — Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, lk 10; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230) artikli 5 lõike 2 punkti b ja lõike 5 tõlgendamine — Reprodutseerimisõigus — Õiglane hüvitis — Kahes erinevas liikmesriigis elavate isikute vaheline müük sidevahendi abil — Õigusnorm, mis ei võimalda hüvitise nõudmist
Resolutsioon
1.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas ning eelkõige selle artikli 5 lõike 2 punkti b ja sama artikli lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et põhimõtteliselt peab kõnealuse artikli lõike 2 punktis b sätestatud õiglast hüvitist maksma lõppkasutaja, kes teeb isikliku kasutamise eesmärgil autoriõigustega kaitstud teosest koopia. Sellegipoolest võivad liikmesriigid kehtestada isikliku kasutamise eesmärgil reprodutseerimise tasu, mida peavad maksma isikud, kes teevad nimetatud kasutajatele kättesaadavaks reprodutseerimiseks kasutatavad seadmed, aparaadid ja andmekandjad, kuna neil isikutel on võimalik teenida sellise tasuna makstud summa tagasi lõppkasutajatelt sedalaadi kättesaadavaks tegemise eest võetavas hinnas.
2.
Direktiivi 2001/29 ja eelkõige selle artikli 5 lõike 2 punkti b ning sama artikli lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik, kes on kehtestanud süsteemi, mille kohaselt isikliku kasutamise eesmärgil reprodutseerimise tasu peab maksma kaitstud teoste reprodutseerimiseks kasutatava andmekandja tootja või importija, ja kelle territooriumil on tekkinud autoritele kahju seal elavate ostjate poolt nende autorite teoste isiklikul eesmärgil kasutamise tõttu, peab tagama, et need autorid saaksid tõepoolest õiglast hüvitist, millega hüvitatakse see kahju. Niisugusel juhul ei ole selle tulemuse saavutmise kohustuse osas tähtsust lihtsalt asjaolul, et kutseline müüja, kes müüb reprodutseerimiseks kasutatavaid seadmeid, aparaate ja andmekandjaid, asub mõnes muus liikmesriigis, kui see, kus elavad ostjad. Siseriiklik kohus peab juhul, kui ei ole võimalik tagada ostjatelt õiglase hüvitise sissenõudmist, tõlgendama siseriiklikku õigust nii, et selle hüvitise saab sisse nõuda isikult, kes tegutseb kutsetegevuse raames.
(1) ELT C 24, 30.1.2010.
Full & Egal Universal Law Academy