EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)
17. detsember 2009
Kohtuasi C‑197/09 RX‑II
M
versus
Euroopa Ravimiamet
Kohtuotsuse T‑12/08 P uuesti läbivaatamine – Menetlusstaadium lubab teha asja suhtes kohtuotsuse – Õiglane kohtulik arutamine – Võistlevuse põhimõte – Mõju ühenduse õiguse ühtsusele või järjepidevusele
Ese: Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (apellatsioonikoda) 6. mai 2009. aasta otsuse kohtuasjas T‑12/08 P: M vs. Euroopa Ravimiamet, millega esiteks tühistati Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 19. oktoobri 2007. aasta määrus kohtuasjas F‑23/07: M vs. Euroopa Ravimiamet (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) ning Euroopa Ravimiameti 25. oktoobri 2006. aasta otsus, milles jäetakse rahuldamata M‑i 8. augusti 2006. aasta taotlus pöörduda oma juhtumiga töövõimetuskomitee poole, ning teiseks mõisteti Euroopa Ravimiametilt hageja kasuks välja hüvitis 3000 eurot, uuesti läbivaatamine.
Otsus: Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (apellatsioonikoda) 6. mai 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑12/08 P: M vs. Euroopa Ravimiamet mõjutab ühenduse õiguse ühtsust ja järjepidevust seeläbi, et Esimese Astme Kohus tõlgendas selles otsuses apellatsioonikohtuna mõistet „menetlusstaadium lubab teha asja suhtes otsuse” Euroopa Kohtu põhikirja artikli 61 ja nimetatud põhikirja lisa artikli 13 lõike 1 tähenduses viisil, mis võimaldas tal asjaomast kohtuasja arutada, teha sisulise otsuse väidetava mittevaralise kahju hüvitamise suhtes ja mõista Euroopa Ravimiametilt välja hüvitise 3000 eurot, hoolimata asjaolust, et talle esitatud apellatsioonkaebus piirdus üksnes küsimusega, kuidas esimeses astmes käsitleti vastuvõetamatuse vastuväidet, ning et vaidluse selle aspekti osas, mida Esimese Astme Kohus arutas, ei olnud toimunud võistlevat menetlust ei Esimese Astme Kohtus ega Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus kui esimeses kohtuastmes. Tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (apellatsioonikoda) 6. mai 2009. aasta otsuse kohtuasjas T‑12/08 P: M vs. Euroopa Ravimiamet resolutsiooni punktid 3 ja 5. Saata asi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtusse. M, Euroopa Ravimiamet, Itaalia Vabariik, Poola Vabariik, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon (kellest viis viimati nimetatut esitasid kirjalikud seisukohad või märkused nende küsimuste kohta, mis on uuesti läbivaatamise esemeks) kannavad ise oma uuesti läbivaatamise menetlusega kaasnenud kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Apellatsioonkaebus – Põhjendatud apellatsioonkaebus – Vaidluse sisuline lahendamine apellatsioonikohtu poolt – Tingimus – Menetlusstaadium lubab teha asja suhtes otsuse – Mõiste
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 61 esimene lõik ja I lisa artikli 13 lõige 1)
2. Ühenduse õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Võistlevuse põhimõte – Ulatus
3. Menetlus – Vastuvõetamatuse vastuväide – Ese – Vastuväite esitanud poole kohustus esitada oma vastuses argumendid vaidluse sisu suhtes – Puudumine
(Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 91; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikkel 114)
4. Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus – Ulatus
(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)
5. Uuesti läbivaatamine – Tuvastus, et esineb mõju ühenduse õiguse ühtsusele või järjepidevusele – Hindamiskriteeriumid – Järeldused, mis sellest tuleb teha
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 62b esimene lõik)
1. Asi ei ole põhimõtteliselt sellises menetlusstaadiumis, mis lubab teha apellatsioonikohtul otsuse Euroopa Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu ja sama põhikirja I lisa artikli 13 lõike 1 tähenduses, kui esimeses astmes asja menetlenud kohus on – rahuldades vastuvõetamatuse vastuväite ilma seda põhikohtuasjaga liitmata – jätnud hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Teatud tingimustel on siiski apellatsioonimenetluse raames võimalik teha otsus hagi sisu suhtes. See võib ühelt poolt olla nii näiteks juhul, kui vaidlustatud kohtuotsuse või -määruse tühistamine sisaldab paratamatult teatavat lahendust käsitletava hagi sisu osas või teiselt poolt siis, kui tühistamishagi sisuline hindamine põhineb poolte argumentidel, mille pooled on esitanud apellatsioonkaebuse raames pärast esimese kohtuastme argumentatsiooni.
Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 13 lõige 1, mis reguleerib Esimese Astme Kohtu otsust põhjendatud apellatsioonkaebuse korral, ei ole küll täielikult samasuguse sõnastusega kui nimetatud põhikirja artikli 61 esimene lõik, mis on Euroopa Kohtu suhtes kohaldatav säte. Siiski juhtumil, kus esimeses kohtuastmes on jäetud hagi ekslikult vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ning vastuvõetamatuse vastuväide on rahuldatud ilma seda põhikohtuasjaga liitmata, tuleb nende sätete kohaldamisel tõlgendada mõistet „menetlusstaadium lubab teha asja suhtes otsuse” ühesuguselt, sõltumata sellest, et erinevalt artikli 13 lõikest 1 annab artikkel 61 Euroopa Kohtule kaalutlusruumi, mis võimaldab tal saata asja, mille suhtes menetlusstaadium lubab teha otsuse, tagasi esimesse kohtuastmesse. Niisugustel erilistel asjaoludel tuleb tuvastada, et asi ei ole sellises menetlusstaadiumis, mis lubaks teha asja suhtes otsuse, ja saata asi tagasi esimesse kohtuastmesse, ilma selles osas mingit kaalutlusõigust kasutamata.
2. Kaitseõiguste hulka kuulub võistlevuse põhimõte, mis on kohaldatav kõikidele menetlustele, mille tulemusel võib ühenduse institutsioon võtta vastu otsuse, mis puudutab märgatavalt isiku huve. See põhimõte sisaldab endas üldiselt menetluse poolte õigust võtta seisukoht kõigi asjaolude ja dokumentide suhtes, millel kohtuotsus põhineb, vaielda kohtus esitatud tõendite ja märkuste ning kohtu omal algatusel tõstatatud õiguslike väidete üle, millele kohus kavatseb oma otsuses tugineda. Et täita nõudeid, mis on seotud õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele, on nimelt oluline, et pooled saaksid võistlevalt vaielda nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude üle, mis on menetluse tulemuse suhtes määravad. Ühenduste kohtud tagavad, et neis toimuvates menetlustes järgitakse võistlevuse põhimõtet ja et nad järgivad seda ka ise. Võistlevuse põhimõttest peab kasu saama iga pool ühenduste kohtus toimuvas menetluses, sõltumata selle isiku õiguslikust seisundist. Järelikult võivad sellele tugineda ka ühenduse institutsioonid, kui nad on niisuguse menetluse pooleks.
3. Kostjale ei saa ette heita seda, et ta vabatahtlikult jättis esimeses kohtuastmes esitamata oma argumendid vaidluse sisu suhtes, piirdudes teadlikult oma kaitses vastuvõetamatuse vastuväite esitamisega. Vastuvõetamatuse vastuväide, mis on sätestatud nii Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 91 kui Esimese Astme Kohtu kodukorra artiklis 114 kui menetlusküsimus, võimaldab nimelt menetlusökonoomia kaalutlustel esmalt arutamisel ja hindamisel piirduda küsimusega, kas asjaomane hagi on vastuvõetav. See menetlusküsimus võimaldab seega vältida seda, et poolte avaldused ja kohtu hinnang käsitlevad sisulisi küsimusi, kuigi hagi on vastuvõetamatu. Kui hagi tunnistatakse aga vastuvõetamatuse vastuväite rahuldamata jätmise raames vastuvõetavaks või kui nimetatud vastuväide liidetakse põhikohtuasjaga, siis peab teises faasis järgnema hagi sisuline arutamine.
Vastuvõetamatuse vastuväidet reguleerivate õigusnormide mõttega ei oleks kooskõlas see, kui kostjat, kes esitab sellise vastuväite, kohustataks igaks juhuks esitama samal ajal või – kui ta on võitnud esimeses astmes – vastuses apellatsioonkaebusele oma argumendid vaidluse sisu suhtes.
4. Personalieeskirjade artiklist 91 ühenduste kohtule tulenev täielik pädevus paneb talle ülesande lahendada tema menetluses olevad vaidlused lõplikult. See annab kohtule võimaluse – isegi kui sellel eesmärgil ei ole esitatud nõuetekohast taotlust – mõista lisaks tühistamisele omal algatusel kostjalt ametialaste eksimuste eest välja hüvitis mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ühenduste kohus ei saa siiski põhimõtteliselt tugineda oma otsuses omal algatusel tõstatatud õigusväitele – isegi kui see on avalikul huvil põhinev väide –, ilma et ta oleks enne kutsunud pooli esitama selle väite kohta oma märkusi.
Järelikult ei saa ühenduste kohtutele ühenduse institutsioonide ja nende teenistujate vahelistes rahalistes vaidlustes antud täielikku pädevust käsitada nii, et see annab neile kohtutele õiguse mitte järgida niisuguses vaidluses võistlevuse põhimõttega seotud menetluseeskirju.
5. Ühenduse õiguse ühtsust või järjepidevust Euroopa Kohtu põhikirja artikli 62b tähenduses mõjutab otsus, millega Esimese Astme Kohus on kaldunud kõrvale Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast kahe menetlusnormi osas, mis on kohaldatavad sõltumata asjaomasest valdkonnast ning on ühenduse õiguskorras olulisel kohal, kui see kohtuotsus käsitleb konkreetset küsimust esmakordselt ja see võib seega olla pretsedent tulevaste kohtuvaidluste jaoks.
Peale selle ei saa Euroopa Kohus, võttes arvesse Euroopa Kohtu põhikirja artikli 62b esimese lõigu sõnastust, piirduda üksnes tuvastusega, et esineb mõju ühenduse õiguse ühtsusele või järjepidevusele, ilma et ta teeks selle põhjal järeldusi kõnealuse vaidluse suhtes. Selline kohtuotsus tuleb seega tühistada ning saata asi tagasi esimesse kohtuastmesse.
Full & Egal Universal Law Academy