15.8.2009
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 193/15
16. juunil 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Malta Vabariik
(Kohtuasi C-220/09)
2009/C 193/20
Kohtumenetluse keel: malta
Pooled
Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Aquilina, W. Wils)
Kostja: Malta Vabariik
Hageja nõuded
—
Tunnistada, et kuna Malta Vabariik ei ole siseriiklikusse õigusesse õigesti üle võtnud nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, artikli 3 lõikes 3 ja artikli 5 kolmandas lõigus sätestatud lisa, on Malta Vabariik jätnud täitmata direktiivist 93/13/EMÜ tulenevad kohustused;
—
mõista kohtukulud välja Malta Vabariigilt.
Väited ja peamised argumendid
Euroopa Ühenduste Komisjoni arvates ei ole Malta Vabariik siseriiklikusse õigusesse õigesti üle võtnud nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ (1), ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes („direktiiv”), artikli 3 lõikes 3 ja artikli 5 kolmandas lõigus sätestatud lisa, mistõttu on jätnud täitmata sellest direktiivist tulenevad kohustused.
Komisjon on seisukohal, et kuigi direktiivi rakendamiseks ei pea liikmesriik tingimata vastu võtma seadusandlikke akte, on oluline, et siseriiklik õigus tagaks, et ametivõimud kohaldavad direktiivi täies ulatuses, et siseriiklikud õigusnormid on piisavalt täpsed ja selged, et üksikisikud on täiesti teadlikud oma õigustest ja saavad vajaduse korral nendele õigustele tugineda siseriiklikes kohtutes.
Eelkõige direktiivi artikli 3 lõikes 3 sätestatud lisa osas on komisjon seisukohal, et selle üle võtmine Malta õigusesse on vajalik ja oluline. Isegi kui direktiivi lisas sisalduv loetelu on soovituslik ja näitlikustava väärtusega, on see siiski teabeallikas nii ametivõimudele, kes vastutavad rakendusmeetmete kohaldamise eest, kui ka üksikisikutele, keda need meetmed puudutavad. Seetõttu peavad liikmesriigid nimetatud direktiiviga kavandatud tulemuse saavutamiseks valima direktiivi sellise rakendusviisi, mis tagab, et avalikkus on direktiivist piisavalt teavitatud.
Komisjon väidab, et Malta Vabariik ei rakendanud meetmeid, mis tagaksid piisaval määral avalikkuse teavitamise direktiivi lisa kogu loetelust, eeskätt punktidest 1(a), (f), (g), (h) ja punktist 1(q) selle täies ulatuses. Lisaks ei ole Malta Vabariik viidanud terves ulatuses direktiivi lisa kordamisele direktiivi üle võtva seaduse eelnõus, kuivõrd Malta õigustraditsiooni kohaselt kujutavad eelnõud endast olulist tõlgendusabi. Puuduvad mistahes viited, et avalikkusele kavatseti nimetatud teavet anda mis tahes muul viisil.
Direktiivi artikli 5 kolmanda lõigu Malta õigusesse üle võtmise osas leiab komisjon, et see on vajalik ja oluline, kuna nimetatud lõigus sisalduv säte on õiguslikult siduv, andes tarbijatele laiemad õigused ja suurema kaitse ning aidates välja selgitada tulemusi, mida direktiiviga püütakse saavutada.
(1) ELT, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.
Full & Egal Universal Law Academy