7.11.2009
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 267/40
Eelotsusetaotlus, mille esitas High Court of Justice (England and Wales), Chancery Division (Ühendkuningriik) 12. augustil 2009 — L’Oréal SA, Lancôme parfums et beauté & Cie SNC, Laboratoire Garnier & Cie, L’Oréal (UK) Limited versus eBay International AG, eBay Europe SARL, eBay (UK) Limited, Stephan Potts, Tracy Ratchford, Marie Ormsby, James Clarke, Joanna Clarke, Glen Fox, Rukhsana Bi
(Kohtuasi C-324/09)
2009/C 267/71
Kohtumenetluse keel: inglise
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
High Court of Justice (England and Wales), Chancery Division
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitajad: L’Oréal SA, Lancôme parfums et beauté & Cie SNC, Laboratoire Garnier & Cie, L’Oréal (UK) Limited.
Vastustajad: eBay International AG, eBay Europe SARL, eBay (UK) Limited, Stephan Potts, Tracy Ratchford, Marie Ormsby, James Clarke, Joanna Clarke, Glen Fox, Rukhsana Bi.
Eelotsuse küsimused
1.
Kui kaubamärgiomaniku volitatud edasimüüjad varustatakse parfüümide ja kosmeetikatoodete tasuta näidistega (st näidistega, mida kasutatakse jaemüügikohtades toote tarbijatele tutvustamiseks) ja proovipudelitega (st mahutitega, millest valatakse väikeseid koguseid tarbijatele tasuta näidisteks), mis ei ole ette nähtud müügiks (ja mis on sageli märgistatud kirjaga „mitte müügiks” või „mitte üksikmüügiks”), siis kas on tegemist sellise kauba „turule viimisega” nõukogu esimese 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/104/EMÜ (1) („kaubamärgidirektiiv”) artikli 7 lõike 1 ja nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 (2) ühenduse kaubamärgi kohta („ühenduse kaubamärgi määrus”) artikli 13 lõike 1 tähenduses?
2.
Kui parfüümid või kosmeetikatooted on kastidest (või muust välispakendist) kaubamärgiomaniku nõusolekuta välja võetud, siis kas kaubamärgiomanikul on „õiguslik põhjendus” olla vastu lahtipakitud kaupade täiendavale turustamisele kaubamärgidirektiivi artikli 7 lõike 2 ja ühenduse kaubamärgi määruse artikli 13 lõike 2 tähenduses?
3.
Kas vastus teisele küsimusele on erinev, kui:
a)
kastidest (või muust välispakendist) välja võetud toodetel puudub nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/768/EMÜ (3) („kosmeetikatoodete direktiiv”) artikli 6 lõikes 1 nõutud teave ja eelkõige koostisosade loetelu või „parim enne” kuupäev?
b)
sellise teabe puudumise tõttu on lahtipakitud kaupade müügiks pakkumine või müük selle ühenduse liikmesriigi õiguse kohaselt, kus kolmandad isikud neid müügiks pakuvad või müüvad, kuritegu?
4.
Kas vastus teisele küsimusele on erinev, kui edasine turustamine kahjustab või tõenäoliselt kahjustab asjaomaste kaupade kuvandit ja seega ka kaubamärgi mainet? Kui see on nii, siis kas selline mõju on eeldatav või peab kaubamärgiomanik seda tõendama?
5.
Kui online-turul tegutsev ettevõtja ostab otsingumootori haldajalt registreeritud kaubamärgiga identse tähise märksõnana kasutamise õiguse, nii et otsingumootori kasutaja näeb tähist esitatuna spondeeritud lingis online-turu haldaja kodulehele, siis kas tähise kuvamine spondeeritud lingis kujutab endast tähise „kasutamist” kaubamärgidirektiivi artikli 5 lõike 1 punkti a ja ühenduse kaubamärgi määruse artikli 9 lõike 1 punkti a tähenduses?
6.
Kui eespool viiendas küsimuses nimetatud spondeeritud lingile klikkides satub kasutaja otse kolmandate isikute poolt kodulehele pandud tähise all müüdavate kaupade, mis on identsed registreeritud kaubamärgi all müüdavate kaupadega ja millest konkreetsete kaupade erineva seisundi tõttu on mõne puhul tegemist kaubamärgiõiguse rikkumisega ja teiste puhul mitte, reklaamidele või müügipakkumistele, siis kas online-turu haldaja kasutab tähist õigusi rikkuvate kaupade „puhul” kaubamärgidirektiivi artikli 5 lõike 1 punkti a ja ühenduse kaubamärgi määruse artikli 9 lõike 1 punkti a tähenduses?
7.
Kui nende kaupade hulka, mida reklaamitakse ja pakutakse müügiks eespool kuuendas küsimuses nimetatud kodulehel, kuuluvad kaubad, mida kaubamärgiomanik ei ole EMPs turule viinud või mille turuleviimiseks ta ei ole nõusolekut andnud, siis kas selleks, et selline kasutamine kuuluks kaubamärgidirektiivi artikli 5 lõike 1 punkti a ja ühenduse kaubamärgi määruse artikli 9 lõike 1 punkti a kohaldamisalasse ja jääks kaubamärgidirektiivi artikli 7 lõike 1 ja ühenduse kaubamärgi määruse artikli 13 lõike 1 kohaldamisalast välja, on piisav, kui reklaam või müügipakkumine on suunatud tarbijatele kaubamärgiga hõlmatud territooriumil või peab kaubamärgiomanik tõendama, et reklaami või müügipakkumisega kaasneb tingimata asjaomaste kaupade turuleviimine kaubamärgiga hõlmatud territooriumil?
8.
Kas vastused viiendale kuni seitsmendale küsimusele oleks erinevad, kui kaubamärgiomaniku poolt vaidlustatud kasutamise puhul esitatakse tähis online-turu haldaja enda kodulehel, mitte spondeeritud lingis?
9.
Kui selleks, et nimetatud kasutamine kuuluks kaubamärgidirektiivi artikli 5 lõike 1 punkti a ja ühenduse kaubamärgi määruse artikli 9 lõike 1 punkti a kohaldamisalasse ja jääks kaubamärgidirektiivi artikli 7 lõike 1 ja ühenduse kaubamärgi määruse artikli 13 lõike 1 kohaldamisalast välja, on piisav, kui reklaam või müügipakkumine on suunatud tarbijatele kaubamärgiga hõlmatud territooriumil:
a)
kas selline kasutamine kujutab endast või hõlmab „teenuse saaja poolt pakutava teabe talletamist” Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ (4) („e-kaubanduse direktiiv”) artikli 14 lõike 1 tähenduses?
b)
kui selliseks kasutamiseks ei ole eranditult e-kaubanduse direktiivi artikli 14 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluv tegevus, vaid kasutamine hõlmab sellist tegevust, siis kas online-turu haldaja vabaneb sellise tegevuse ulatuses vastutusest, ja kui see on nii, siis kas sellise kasutamise eest võib välja mõista kahjutasu või muid rahalisi hüvitisi osas, mis ei ole vastutusest välistatud?
c)
kas olukorras, kus online-turu haldaja teab, et tema kodulehel on kaupu reklaamitud, müügiks pakutud ja müüdud registreeritud kaubamärgist tulenevaid õigusi rikkudes ja et registreeritud kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumine võib tõenäoliselt toimuda ka edaspidi, sest samad või erinevad kodulehe kasutajad reklaamivad, pakuvad müügiks ja müüvad samu või sarnaseid kaupu, on online-turu haldajal „tegelik teave” või kas ta on „teadlik” e-kaubanduse direktiivi artikli 14 lõike 1 tähenduses?
10.
Kui kolmas isik on kasutanud vahendaja, näiteks kodulehe haldaja teenuseid registreeritud kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumiseks, siis kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48 (5) („jõustamisdirektiiv”) artikli 11 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kaubamärgiomanik saaks nõuda kohtult vahendaja vastu esialgse õiguskaitse kohaldamist, et takistada asjaomasest kaubamärgist tulenevate õiguste edasisi rikkumisi — vastandina konkreetse rikkumise jätkamisele — ja kui see on nii, siis millises ulatuses saab sellist esialgset õiguskaitset kohaldada?
(1) Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimene direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01; lk 92).
(2) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 11, lk 1, ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).
(3) Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 262, lk 169; ELT eriväljaanne 13/03, lk 285).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8 juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, lk 1, ELT eriväljaanne 13/25, lk 399).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 157, lk 45; ELT eriväljaanne 17/02, lk 32).
Full & Egal Universal Law Academy