21.11.2009
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 282/23
Euroopa Liidu Nõukogu 20. augustil 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (neljas koda) 17. juuni 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas T-498/04: Zhejiang Xinan Chemical Industrial Group Co. Ltd versus Euroopa Liidu Nõukogu
(Kohtuasi C-337/09 P)
2009/C 282/41
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: J.-P. Hix, Rechtsanwalt G. Berrisch ja Rechtsanwalt G. Wolf))
Teised menetluspooled: Zhejiang Xinan Chemical Industrial Group Co. Ltd, Euroopa Ühenduste Komisjon, Association des Utilisateurs et Distributeurs de l'AgroChimie Européenne (Audace)
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
—
tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 17. juuni 2009. aasta otsus;
—
lahendada vaidlus lõplikult, jättes apellatsioonkaebuse tervikuna rahuldamata;
—
teise võimalusena saata asi tagasi Esimese Astme Kohtusse;
—
igal juhul mõista apellatsioonimenetluse ja Esimese Astme Kohtu menetlusega seotud kohtukulud välja hagejalt esimeses astmes.
Väited ja peamised argumendid
Apellant väidab, et Esimese Astme Kohus:
1.
rikkus õigusnormi, kui ta käsitles nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”) artikli 2 lõike 7 punkti c kahte tingimust — nimelt seda, et turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja seisundi saamise taotlus peab sisaldama piisavat tõendusmaterjali, et selles sättes loetletud otsused on tehtud „vastusena turul pakkumise ja nõudmise osas toimuvale” ja et need tehti „ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta” — ühe tingimusena, muutes teise sisutühjaks;
2.
rikkus õigusnormi, kui ta tõlgendas sõna „märkimisväärne” algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c väljendis „riigi märkimisväär[n]e […] sekkumi[ne]” nii, et see viitab riigi sekkumise aluseks olnud kaalutlustele või põhjustele, st sellele, kas see põhines pelgalt ärilistel kaalutlustel või sellele riigile omastel kaalutlustel, samas kui selline tõlgendus ei põhine mingil viisil selle sätte sõnastusel;
3.
rikkus õigusnormi, kui ta tegelikult kehtestas vastupidise tõendamiskoormise, nõudes komisjonilt riigi kontrolli all olevale ettevõtjale turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja seisundi andmisest keeldumisel selle tõendamist, ettevõtja otsuseid artikli 2 lõike 7 punkti c tähenduses mõjutasid riigile omased kaalutlused, mitte pelgalt ärilised kaalutlused;
4.
rikkus õigusnormi, kui ta asus seisukohale, et nõukogu tegi ilmse vea, kui ta tõdes, et riigil oli märkimisväärne kontroll apellandi üle seoses asjaomasele tootele ekspordihindade määramisega, (i) andes Hiina metalli-, mineraalide ja kemikaalide importijaid ja eksportijaid esindavale kaubanduskojale (edaspidi „CCCMC”) õiguse määrata miinimumhind, kontrollida ja keelata eksport, mis neid hindu ei järginud, ja (ii) kohustades järgima miinimumhinda, CCCMC poolt viseerimata eksporditehinguid keelates. Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi eelkõige seetõttu, et ta asus seisukohale, et nõukogu pidi kahtluse alla seadma apellandi esitatud selliste tõendite tõendusliku väärtuse ja piisavuse, mille kohaselt CCCMC kehtestatud ja Hiina ekspordiasutuste ülalpeetud süsteem tegelikult ei piiranud eksportijate võimet määrata sõltumatult ekspordihindu;
5.
rikkus õigusnormi, kui ta kõikide teiste järelduste põhjal tõdes, et nõukogu tegi ilmse vea, kui ta keeldus apellandile turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja seisundi andmisest.
Full & Egal Universal Law Academy