30.1.2010
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 24/36
Inalca SpA — Industria Alimentari Carni e Cremonini SpA 20. novembril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (kuues koda) 4. septembri 2009. aasta määruse peale kohtuasjas T-174/06: Inalca SpA versus Euroopa Ühenduste Komisjon
(Kohtuasi C-460/09 P)
2010/C 24/65
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellandid: Inalca SpA — Industria Alimentari Carni e Cremonini SpA (esindajad: advokaadid F. Sciandone ja C. D’Andria)
Teised menetlusosalised: Euroopa Ühenduste Komisjon
Apellantide nõuded
—
Tühistada edasikaevatud määrus ning saata asi tagasi Esimese Astme Kohtule uueks lahendamiseks vastavalt juhtnööridele, mida annab Euroopa Kohus;
—
mõista nii käesoleva menetluse kui ka kohtuasja T-174/06 menetluse kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
A.
Menetlusliku kriteeriumi — millisest ajahetkest hakkab kulgema hagi esitamise tähtaeg — ja kontrolli, et vastutuse tekkimise tingimused on täidetud, eristamine; i) põhjenduste vastuolulisus ja ii) vastuolu ühenduse kohtupraktikaga
Edasikaevatud määruse põhjendused on ilmselgelt vastuolulised osas, milles ühelt poolt viidatakse ühenduse väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt hakkab sellise hagi esitamise tähtaeg, milles palutakse tuvastada ühenduse lepinguväline vastutus, kulgema alates hetkest, mil täidetud on kõik hüvitise maksmise kohustuse tekkimise tingimused, ja täpsemalt siis, kui kahju, mille eest hüvitise maksmist nõutakse, on tegelikult tekkinud, kuid teiselt poolt lükatakse tagasi apellantide argument, et asjassepuutuva kirja kahjulik mõju sai selgeks alles komisjoni 3. oktoobri 2006. aasta otsuse vastuvõtmisega (1).
Lisaks moonutas Esimese Astme Kohus ühenduse kohtupraktikat, sidudes ajahetke, mil hagi esitamise tähtaeg hakkas kulgema, apellantidele varalise kahju tekkimise ajaga.
B.
Menetluse ajaline piiramine viitega õigusabikuludele, nõustamise ja tööjõuressursiga seotud kuludele: i) põhjenduste ilmne vastuolu ja ebaloogilisus ning ii) vastuolu kohtupraktikaga
Edasikaevatud määruse põhjendused on ilmselgelt vastuolulised osas, milles Esimese Astme Kohus märgib kõigepealt ära üldpõhimõtte seoses kahjuga, mis jätkuvalt juurde tekib, ja jätab seejärel — määratledes õigusabikulude, nõustamise ja tööjõuressursiga seotud kulude laadi (kas need on vaid ühel ajahetkel tekkivad või mitte) — selle üldpõhimõtte tähelepanuta. Põhjendused ei ole ka loogiliselt ilmselgelt ühtsed, kuna ühelt poolt Esimese Astme Kohus tunnistas jätkuvate kulude teket seoses makse tagamiseks võetud kindlustuspoliiside jõushoidmisega, samas kui teiselt poolt välistas ta võimaluse, et õigusabikulud võiksid olla jätkuvad kulud, kuigi ka need tekkisid aastate jooksul uuesti ja uuesti seoses OLAF-i algatatud uurimisest tulenevates mitmetes menetlustes tehtud otsustega.
Esimese Astme Kohtu lähenemine oli vastuolus ka tema enda kohtupraktikaga, milles on aastate jooksul hakatud kinnitama seda, et õigusabi ei anta vaid ühel ajahetkel.
C.
Saamata jäänud tulu hüvitamise nõude vastuvõetamatus: argumentide moonutamine ja Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c rikkumine
Esimese Astme Kohus rikkus oma kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c ja moonutas apellantide argumente, jättes arvesse võtmata menetluse käigus esitatud mitmeid tõendeid ja asudes seisukohale, et apellantide saamata jäänud tuluna tekitatud kahju hüvitamise nõue ei olnud piisavalt täpne.
D.
Mittevaraline kahju: vastuolu kohtupraktikaga ja põhjenduste ilmne ebaloogilisus
Liigitades mittevaralise kahju ühel ajahetkel, mitte jätkuvalt tekkivaks kahjuks, jättes arvesse võtmata mittevaralise kahju spetsiifilist laadi, asus Esimese Astme Kohus seisukohale, mis on ilmselgelt vatsuolus ühenduse kohtupraktikaga. Edasikaevatud määrus ei ole ka loogiliselt ilmselgelt ühtne, kuna järeldades, et mittevaraline kahju ei ole jätkuvalt tekkiv kahju, tugineb Esimese Astme Kohus kohtupraktikale, mis puudutab ainult varalist kahju.
E.
Mittevaraline kahju: Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c rikkumine, vastuolu mittevaralist kahju puudutava kohtupraktikaga ja ilmselgelt ebaloogilised põhjendused
Esimese Astme Kohus rikkus kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c, leides, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue oli vastuvõetamatu ebatäpsuse tõttu; nimelt ei väitnud apellandid vaid üldsõnaliselt, et tekitati immateriaalset kahju, vaid nad esitasid kohtule mitmeid tõendeid, mis aga täielikult tähelepanuta jäeti.
Esimese Astme Kohus järeldused olid vastuolus ka kohtupraktikaga, mis puudutab õigust hüvitisele mittevaralise kahju tekitamise eest, üritades tekitatud kahju ulatust kindlaks teha parameetrite alusel, mida on sisuliselt keeruline määratleda või selgelt tõendada.
Eespool esitatud põhjustel rikkus Esimese Astme Kohus õigusnormi sellega, et ta esitas põhjendusi, mis olid ilmselgelt ebaloogilised, sest asudes seisukohale, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei olnud piisavalt täpne, tugines ta ainult kohtupraktikale, mis puudutas varalist kahju.
F.
Õigusnormi rikkumine põhjusliku seose tingimuste osas
Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi järeldades, et Itaalia ametiasutustele 6. juuli 1998. aasta kirja — mille alusel hakkasid Itaalia ametiasutused apellantidele saatma abi tagastamise kirju — saatmise ja apellantidele tekitatud kahju — vaidlustatud summade kohese tagasimaksmise peatamiseks antud garantii jaoks võetud kindlustuspoliiside eest maksmine — vahel puudus otsene põhjuslik seos.
G.
Põhimõtte, et menetlus tuleb läbi viia mõistliku aja jooksul, rikkumine: i) edasikaevatud määruse tühistamine ja ii) õigusnormi veelkordse rikkumise esiletulek seoses kahju hüvitamise hagi menetlusega
Esimese Astme Kohus rikkus põhimõtet, et menetlus tuleb läbi viia mõistliku aja jooksul; see on ühenduse õiguse üldpõhimõte, mis tuleneb nii Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 6 kui ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47.
(1) Komisjoni 3. oktoobri 2006. aasta otsus 2006/678/EÜ seoses Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust rahastatavate kulude kontrollimise ja heakskiitmisega kohaldatava finantskohtlemise kohta teatavatel juhtudel, kui ettevõtjad on eiranud eeskirju (ELT L 278, 10.10.2006, lk 24).
Full & Egal Universal Law Academy